← Eesti

3-3-1-25-04

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-25-04

  1. september 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Andrei Žoga kaebus Narva Linnavalitsuse
  2. detsembri
  3. a korralduse nr 1167-k tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3-40/2004 Andrei Žoga kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Lugeda menetlus Andrei Žoga kaebuses Narva Linnavalitsuse
  6. detsembri
  7. a korralduse nr 1167-k tühistamiseks uuendatuks. MENETLUSE KÄIK
  8. Andrei Žoga esitas
  9. märtsil 2004 kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  10. veebruari
  11. a otsus haldusasjas nr 2-3-40/2004 ja Jõhvi Halduskohtu
  12. novembri
  13. a otsus haldusasjas nr 3-176/2003 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule. Kaebaja oli esitanud halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse
  14. detsembri
  15. a korralduse nr 1167-k tühistamiseks, millega tunnistati tagasiulatuvalt alates
  16. oktoobrist 2001 kehtetuks
  17. novembri
  18. a korraldus nr 3163-k, millega määrati Narvas Aasa 4 asuva ehitise teenindamiseks vajalik maa ning otsustati selle ostueesõigusega erastamine A. Žogale.
  19. Riigikohtu halduskolleegium peatas
  20. mai
  21. a määrusega A. Žoga kassatsioonkaebuse menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-1509/
  22. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ja Narva Linnakohtu
  23. mai
  24. a kirjast nr 2-1509/02-274, oli Narva Linnakohtu menetluses OÜ Almeda Kliinik hagi A. Žoga vastu Narva linnas Aasa 4 asuva maaüksuse ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks ja ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks ning A. Žoga vastuhagi OÜ Almeda Kliinik vastu Aasa 4 asuva hoone
  25. oktoobri
  26. a ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-1509/02). Maareformi seaduse § 22 lg-st 1 tuleneb ehitise omaniku õigus maad ostueesõigusega erastada. Kolleegium leidis, et selle haldusasja lahendamiseks on määrava tähtsusega
  27. oktoobri
  28. a ehitise ostu-müügilepingu kehtivus ja asjaolu, kas selle lepingu tagajärjel läks omandiõigus ehitisele üle OÜ-le Almeda Kliinik. Alles pärast nende asjaolude tuvastamist saab kolleegiumi arvates hinnata selles haldusasjas vaidlustatud korralduse õiguspärasust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 22 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tartu Ringkonnakohtu
  30. mai
  31. a otsusega haldusasjas nr 2-02-117 (varasem asi nr 2-1509/02) jäeti muutmata Viru Maakohtu
  32. septembri
  33. a otsus. Kohtuotsus jõustus
  34. juulil
  35. Viru Maakohtu otsusega rahuldati OÜ Almeda Kliinik hagi ja jäeti rahuldamata A. Žoga vastuhagi. Kohus tunnustas A. Žoga ja Eesti Vabariigi vahel
  36. detsembril 2001 sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisust ning tuvastas A. Žoga kohustuse anda nõusolek tema kustutamiseks kinnistusosakonna registrist Narva linnas Aasa 4 asuva kinnistu omanikuna ja Eesti Vabariigi registrisse kandmiseks omanikuna. Samuti tuvastati, et Eesti Vabariik annab nõusoleku tema omanikuna registrisse kandmiseks. Seega on ära langenud menetluse peatamise alus ning menetlus tuleb uuendada.
  37. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. TsMS § 20 lg 1 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kuna kassatsioonimenetluse alguses kohtukoosseisu kuulunud riigikohtunik Julia Laffranque'i teenistussuhe on alates
  38. maist 2008 peatunud, arutab asja teine kohtukoosseis algusest peale. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.