← Eesti

3-1-1-65-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-65-09 Otsuse kuupäev 8. september 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe K

§ 81

lg 3 kohaselt aegub väärtegu, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kuna ringkonnakohus on asunud seisukohale, et R. S-le inkrimineeritava väärteo aegumise algust tuleb lugeda alates

  1. märtsist 2007, siis on kassatsioonkaebuse esitamise ajaks väärteo aegumistähtaeg möödunud ja seetõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. R. S. karistati käesolevas väärteoasjas vastavalt JäätmeS § 1201 lg 1 ja § 1201 lg 2 järgi tegude eest, mis leidsid aset
  3. a. juunikuust kuni
  4. jaanuarini 2007.

§ 81

lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

§ 81

lg 7 p 2 kohaselt peatub väärteo aegumistähtaja kulgemine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Käesoleval juhul alustati R. S. suhtes kriminaalmenetlus tema kahtlustatavana kinnipidamisega

  1. jaanuaril
  2. Kriminaalmenetlus lõpetati
  3. märtsil
  4. Eelnevast nähtuvalt oli väärteo aegumistähtaja kulgemine selleks perioodiks peatunud. Väärteo aegumise tähtaeg hakkas kulgema
  5. märtsil
  6. Seega aegus R. S-le omistatav väärtegu
  7. märtsil
  8. a, s.o ajal, mil Tallinna Ringkonnakohus oli väärteoasjas otsuse teinud, aga otsus ei olnud veel jõustunud, sest R. S. kaitsja esitas
  9. märtsil 2009 kassatsiooniteate ja
  10. aprillil 2009 ka kassatsiooni. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.
  11. Väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse VTMS § 23 kohaselt menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas taotles menetlusalune isik VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu hüvitamist kokku 82 600 krooni ulatuses. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Kolleegiumi hinnangul on arutatav väärteoasi keskmise keerukusega, kuid arvestada tuleb, et enne väärteomenetluse alustamist on sama sündmuse osas toimunud kriminaalmenetlus. Kaitsja on ca kahe tööpäeva tööaja ulatuses osalenud R. S. kahtlustatavana ülekuulamisel ja väärteoasja kohtulikul arutamisel ning on esitanud apellatsiooni ja kassatsiooni. Seetõttu saab mõistlikuks pidada R. S. poolt kaitsjale tegelikult tasutud summast 10 000 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu. 6.1 Kuna käesoleva otsuse p-s 1.2 märgitust nähtuvalt on Pärnu Maakohtu
  12. novembri
  13. a otsus X OÜ, A. J. ja M. J. suhtes
  14. jaanuaril 2009 jõustunud, siis ei kuulu väärteomenetlus nende suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetamisele.
  15. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  16. märtsi
  17. a kohtuotsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel R. S. suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.