3-3-1-24-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-24-09

1. september 2009 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Oleg Borissovi kaebus Ida Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsus haldusasjas nr 3-08-1774 Oleg Borissovi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Jätta Oleg Borissovi kassatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-08-1774 ning Tartu Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a otsus samas asjas. Jätta Oleg Borissovi kaebus Ida Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata ja tagastada. Kautsjon arvata riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Oleg Borissov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tekitasid ajavahemikul
9. aprillist 2007 kuni
10. aprillini 2007 Narva arestimaja politseiametnikud kaebajale füüsilisi ja moraalseid kannatusi. Narva arestimajas puudusid Vangistusseaduses sätestatud nõuetele vastavad tingimused. Kaebaja viibis kambris, kus puudus aken. WC asemel oli auk põrandas ning ei olnud tagatud privaatsus. Kamber oli must, mööbel vananenud. Kaebajat ei viidud kordagi välja jalutuskäigule. Kaebajale ei võimaldatud tutvuda iga päev ajalehtedega. Kaebajat, kes oli politseiametnik, peeti kinni koos varem kohtulikult karistatutega. Arestimajas puudus arst, mistõttu polnud tagatud ka meditsiiniabi.
11. Ida Politseiprefektuuri vastuses kaebusele leiti, et see ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja nõustus, et ehitustehnilise võimatuse tõttu puudub kambris aken, kuid vajalik valgustus on tagatud päevavalguslampidega. Kambris olev WC-nurk on piiratud riidega, mis tagab privaatsuse. Kambri puhtuse eest peab hoolitsema kinnipeetav. Kambris viibimisel oli tagatud O. Borissovi julgeolek. Arestimajas ei olnud jalutushoovi, mistõttu polnud võimalik tagada vahistatu õigust viibida üks tund värskes õhus. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et talle ei tagatud meditsiiniabi. Arestimajas on kinnipeetavate juurdepääs ajalehtedele tagatud. Kaebaja pole esitanud tõendeid või selgitusi selle kohta, et talle keelduti ajalehti andmast. Kaebusest ei selgu, milles seisnes kaebaja piinamine.
12. Tartu Halduskohtu
13. detsembri
14. a otsusega jäeti O. Borissovi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt lubab HKMS § 7 lg 1 esitada kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks vaid siis, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 3 alusel tuleb põhjendatud huvi ära näidata kaebuses. O. Borissov pole seda kohustust täitnud ega ole esitanud mingeid põhjendusi ka kohtu korduvate nõuete täitmiseks. Jalutamise võimaluse ning akna puudumisega on küll rikutud kaebaja õigusi, kuid tuvastamiskaebuse rahuldamiseks sellest ei piisa. Kuivõrd isik kaebuse lahendamise ajal arestimajas ei viibi, saab tema huvi põhineda üksnes soovil nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse väidetest saab tuletada vaid väärikuse alandamise või tervise kahjustamisest põhjustatud mittevaralise kahju võimaluse. Jalutushoovi ja akna puudumisest tulenev õiguste rikkumine pole aga mittevaralise kahju hüvitamise küllaldased alused. Samuti poleks piisav WC kasutamisest tulenev ebamugavus, kulunud mööbel, väidetav ajalehtede puudumine ja teiste isikutega ühises kambris hoidmine.
15. Apellatsioonkaebuses taotles O. Borissov Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist. Kaebaja väitel edastati halduskohtu otsus talle üksnes eesti keeles, millega kohus on apellanti diskrimineerinud keele ja rahvuse järgi.
16. Tartu Ringkonnakohtu
17. veebruari
18. a otsusega jäeti Tartu Halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi arestimaja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Seega tuli kaebus jätta rahuldamata, sõltumata kohtu hinnangust arestimajas valitsevatele tingimustele. Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on apellanti diskrimineerinud keele ja rahvuse tõttu. TsMS § 32 lg 1 kohaselt oli halduskohtul õigus vormistada kohtuotsus eesti keeles. Kuna tegemist on vabaduses viibiva isikuga, siis on tal võimalik lasta ise tõlkida tema kohta tehtud otsus talle arusaadavasse keelde.
19. O. Borissovi kassatsioonkaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Ida Politseiprefektuuri politseiametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Ida Politseiprefektuur vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. O. Borissov on esitanud tuvastamiskaebuse. Tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks isiku põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Käesolevas kohtuasjas oli O. Borissovil küll puutumus vaidlustatud toimingutega, kuid ta ei ole näidanud toimingu õigusvastasuse tuvastamise tähendust eelise või õigusliku kasu aspektist. Tartu Halduskohus selgitas
21. oktoobri
22. a määrusega kaebajale, et tal tuleb esitada HKMS § 10 lg 3 kohane põhjendus selle kohta, milles seisneb tema huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. Samasisulise määruse tegi kohus ka
23. novembril
24. Vaatamata eelnimetatud määrustele ei täpsustanud kaebaja oma kaebust põhjendatud huvi osas. Kolleegium osutab, et juhul, kui kaebusest ei nähtu kaebaja põhjendatud huvi ning kaebaja ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud, tagastab kohus HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse selle esitajale. Selles asjas asus kohus aga kaebust sisuliselt menetlema. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtul puudub vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist juhul, kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole näidatud. Veelgi enam, kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine. Seetõttu pole asjakohased kohtuotsuses sisalduvad halduskohtu arutlused võimalikest kahjunõuetest ja nende perspektiividest. Küll aga peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks. Need ülesanded on kohus käesoleva kohtuasja lahendamisel piisavalt täitnud.
25. Eeltoodut silmas pidades ei hinda kolleegium sisuliselt kassatsioonkaebuse väiteid kohtute järelduste kohta O. Borissovi õiguste rikkumise asjaolude kohta arestimajas.
26. Kuivõrd kohtud on selles asjas käsitlenud O. Borissovi kaebuse sisulisi aspekte, juhib kolleegium lisaks eelnevale tähelepanu mõnele sellelaadsete kaebustega seonduvale asjaolule. Kinnipidamise ja vangistuse tingimused sõltuvad muu hulgas ka riigi majanduslikest võimalustest, kuid kolleegiumi arvates saab õigusvaidlustes majanduslikke võimalusi arvestada kaalumisruumi olemasolul. Majanduslike faktoritega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide järgimata jätmist. Hoone ehituslikust eripärast tuleneda võiv akende puudumine kambris, jalutushoovi või raamatukogu puudumine on küll objektiivsed asjaolud, kuid need ei välista, et sellistes tingimustes isiku kinnipidamine on õigusvastane. Seejuures ei oma võimaliku kahjunõude perspektiivide seisukohast määravat tähtsust, kas ja millisel määral on mittenõuetekohased kinnipidamistingimused tingitud kinnipidamisasutuse personali käitumisest (ja süüst). Isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel on tähtis silmas pidada ka seda, et kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral. Kolleegium nendib, et käesolevas asjas ei ole rikutud ka O. Borissovi menetlusõigusi. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kohtuotsuse vormistamine eesti keeles ja tõlke puudumine ei ole õigusvastane.
27. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu
28. detsembri otsuse asjas nr 3-08-2009 ja Tartu Ringkonnakohtu
29. veebruari
30. a otsuse samas asjas ning, juhindudes HKMS § 7 lg-st 1 ja § 11 lg-st 3, jätab HKMS § 72 lg 1 p 3 alusel O. Borissovi kaebuse Ida Politseiprefektuuri ametnike tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata ja tagastab kaebuse. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann