← Eesti

3-1-1-58-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-58-09 Otsuse kuupäev

  1. september 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi N. B. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-11426 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Uido Truija, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuli 2009 RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a kohtuotsus N. B. väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi.
  8. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Uno Feldshmidt OÜ kasuks välja 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni sealhulgas käibemaks 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni N. B.-le kassatsioonimenetluses Uido Truija poolt riigi õigusabi osutamise eest ja lugeda see summa kohtukulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Põhja Politseiprefektuuri
  11. oktoobri
  12. a otsusega karistati N. B. liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse trahviga selle eest, et ta
  13. oktoobril 2008 kell 15.15 Tallinnas X tee 57 paikneva maja juures juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
  14. N. B. esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja väite kohaselt on talle etteheidetav väärtegu tõendamata, sest tema kinnipidamise hetkel oli turvavöö kinni. Samas N. B. selgitas, et väärteoprotokollis märgitud ajal tegi ta lasermõõtjaga tehnoloogilisi mõõtmisi. Seega täitis ta kõnealusel ajal tööülesandeid, mis eeldas lühipeatuste tegemist vähem kui 100 meetri tagant ja tal oli seetõttu Liikluseeskirja (LE) § 69 p-st 3 tulenevalt õigus jätta turvavöö kinnitamata.
  15. Harju Maakohtu
  16. veebruari
  17. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja N. B. kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja Vitali Vingi ütlusega selle kohta, et liiklusjärelevalve käigus Priisle kaupluse juures märkas ta, et isik, kes hiljem osutus N. B.-ks, sõitis kinnitamata turvavööga. Tunnistaja edastas selle teabe teisele patrullile, kes rikkuja kinni pidas. Kohus leidis, et N. B. ei täitnud kõnealusel ajal sellise iseloomuga tööülesandeid, mis õigustaks LE § 69 p-3 alusel LE § 68 p-s 5 sätestatud nõude täitmata jätmist. Kohus märkis, et LE § 69 p 3 ei määratle küll tööülesandeid, mille täitmisel võib juhil olla turvaöö kinnitamata, kuid seadusandja on seda normi kehtestades pidanud silmas isikuid, kellel on otseste tööülesannete täitmisel vaja teha peatusi, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit (kaupluse varustaja, postiljon, kuller) ning see vajadus on tingitud sellest, et isikul ei ole võimalik oma tööülesandeid täita jalgsi liikudes (nt veose olemasolu ja laialijagamise vajadus). Kohtu hinnangul ei viita kaebaja enda ega tunnistaja ütlused sellele, et rikkumise hetkel oleks N. B. üldse täitnud mingeid tööülesandeid. S. M. OÜ poolt esitatud dokumendi kui tõendi jättis kohus tähelepanuta. Kohtuotsuses märgitu kohaselt on see tõend tõenäoliselt koostatud hiljem kaebaja ütluste pinnalt. Samas leidis kohus, et kaebaja ütlused kummutavad dokumendis sisalduvat. Nimelt väitis kaebaja, et ta määrab enda toimingute iseloomu ise ja keegi (järelikult ka mitte tööandja) ei saa talle selles osas teha ettekirjutusi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N. B. kaitsja Uido Truija, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.
  19. Kassaator ei ole nõus sellega, kuidas kohus tõlgendas LE § 69 p
  20. Ta leiab, et selle sätte kohaldumise küsimus tuleb lahendada iga konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. See tähendab, et igal konkreetsel juhul tuleb tuvastada, kas tööülesanded ja töö laad tingisid vajaduse vähem kui 100 meetri tagant peatuda ja autost väljuda. 4.
  21. S. M. OÜ poolt väljastatud tõendist nähtub, et
  22. oktoobril 2008 kell 14.00 kuni 17.00 viibis N. B. ametikohustuste täitmisel Tallinnas X teel ja teostas mõõtmistöid otse autost peatumiste ajal, mis leidsid aset vähem kui pärast 100 meetri läbimist. Seda tõendit kõrvale jättes ei saanud kohus õigesti lahendada LE § 69 p 3 kohaldumise küsimust. Selle tõttu rikkus kohus kassaatori arvates oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 4.
  23. Kassaator ei nõustu kõnesoleva tõendi kohtupoolse kõrvalejätmise põhjendusega, et tõenäoliselt koostati see tõend kaebaja enda ütluste pinnalt. Kaebaja arvates puudub kohtu selliseks väiteks igasugune tõenduslik alus. Kuni vastupidise tuvastamiseni tuleb lähtuda eeldusest, et inimesed käituvad seaduskuulekalt. 4.
  24. N. B. täitis kõnesoleval ajal ka tegelikult tööülesandeid, mille iseloom nõudis peatusi vähem kui 100 meetri tagant selleks, et lisaks mõõtmisele ka autost väljuda ja ümbrust uurida. N. B. poolt kohtus öeldu, et ta määrab enda töiste toimingute iseloomu ise, ei välista iseenesest seda, et tal oli vajadus teha peatusi ja väljuda vähem kui iga 100 meetri tagant. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Liikluseeskirja § 69 lg 3 kohaselt ei pea turvavöö olema kinnitatud juhil või sõitjal, kelle tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Kõnealune säte seab kinnitamata turvavööga sõitmise lubatavuse sõltuvusse vaid sellest, kas tööülesandeid täites on vaja teha peatusi, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Liikluseeskirja §-s 2 sisalduva definitsiooni kohaselt tuleb peatumise all mõista sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks, kusjuures peatumiseks LE mõttes ei loeta seismajäämist koos liiklusvooga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel.
  26. Eelneva pinnalt peab kolleegium esiteks õigeks ja mõistlikuks sellist tõlgendust, et turvavöö kinnitamata jätmist saab LE § 69 lg- le 3 tuginevalt õigustada vaid sõidukijuht, kes just nimelt tööülesannete tõttu on sunnitud vältimatult auto peatama vähem kui iga 100 meetri järel ja autost väljuma. LE § 69 lg 3 ei ole kohaldatav siis, kui puudub tööülesannetest tingitud autost väljumise ja seega ka LE mõttes auto peatamise vältimatu vajadus. Erinevalt aga maakohtu otsuses märgitust puudub kolleegiumi arvates alus kitsendada LE § 69 p 3 toimeala ja väita, et see säte on kohaldatav vaid selliste otseste tööülesannete täitjaile, kes ei saa enda tööülesandeid täita jalgsi liikudes.
  27. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et S. M. OÜ poolt väljastatud tõendi kõrvalejätmine ja selle põhjendused ei ole menetlusõiguslikult aktsepteeritavad. Tõendi kõrvalejätmine tähendab selle lubamatuks tunnistamist. Riigikohtu
  28. aprilli
  29. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 (RT III, 2005, 15, 148) märgitu kohaselt tuleb tõendi lubatavuse hindamisel arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et Harju Maakohtu
  30. veebruari
  31. a otsuses esitatud väide, et S. M. OÜ poolt väljastatud tõend on tõenäoliselt koostatud kaebaja ütluste pinnalt, on pelgalt kohtu oletus. Väärteoasjas esitatud tõendi alusetu lubamatuks tunnistamine kohtu poolt on kolleegiumi hinnangul käsitatav väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  32. Harju Maakohtu
  33. veebruari
  34. a otsus on vastuoluline. Kui esmalt on selles otsuses S. M. OÜ poolt väljastatud dokument tunnistatud lubamatuks tõendiks, siis hiljem on kohus lugenud sellesama lubamatu tõendi sisu kummutatuks N. B. ütlustega. Kolleegium märgib, et kuna maakohtu kõnealuses otsuses puuduvad põhjendused kirjeldatud vastuolu lahendamiseks, tuleb seda lugeda menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Lisaks sellele tuleb kolleegiumi arvates olukorda, mil tõendite hindamise eelselt seatakse mõne tõendi kvaliteet kahtluse alla, käsitada ka VTMS § 31 lg-s 1 ja KrMS §-s 64 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõtte eiramisena ja selle kaudu ka väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  35. N. B. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt soovib kaitsja 750 krooni väljamõistmist, millele lisandub käibemaks 18 %, s.o 135 krooni, seega kokku 885 krooni. Esitatud taotlus vastab justiitsministri
  36. jaanuari
  37. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg-s 2, § 11 lg-tes 2 ja 3 kehtestatud tasumääradele ja tuleb rahuldada. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 2, tunnistab kriminaalkolleegium nimetatud summa mõistliku suurusega kaitsjatasuks ja arvab selle menetluskuludesse. Harju Maakohus peab uue otsuse tegemisel lahendama ka küsimuse, kelle kanda menetluskulud jäävad.
  38. Kooskõlas eelmärgituga ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 rahuldab kolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Harju Maakohtu
  39. veebruari
  40. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.