← Eesti

3-1-1-72-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-72-09 Otsuse kuupäev

  1. september 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi AS X süüdistuses KarS § 220 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-8059 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS X kaitsja vandeadvokaadi abi Ramon Rask, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. september 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a kohtuotsused AS X süüditunnistamises ning karistamises KarS § 220 lg 2 järgi
  10. septembrist 2002 kuni
  11. jaanuarini 2007 toimepandud kuritegudes ja tsiviilhagide rahuldamises.
  12. Mõista AS X süüdistuses KarS § 220 lg 2 järgi
  13. septembrist 2002 kuni
  14. jaanuarini 2007 toimepandud kuritegudes õigeks.
  15. Mõista AS-le X KarS § 220 lg 2 järgi
  16. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteo eest karistuseks rahaline karistus 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni.
  17. Rahuldada tsiviilhagid osaliselt, mõistes AS-lt X Eesti Autorite Ühingu kasuks välja 11 (üksteist) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks välja 11 (üksteist) krooni ja 50 (viiskümmend) senti ning jättes perioodi
  18. september 2002 kuni
  19. jaanuar 2007 käsitlevad tsiviilhagid läbi vaatamata.
  20. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
  21. detsembri
  22. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  23. märtsi
  24. a kohtuotsused muutmata.
  25. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  26. Mõista Eesti Vabariigilt AS X kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  27. Tartu Maakohtu
  28. detsembri
  29. a otsusega tunnistati AS X süüdi KarS § 220 lg 2 järgi. Aktsiaseltsi karistati rahalise karistusega 100 000 krooni ja tsiviilhagide rahuldamiseks mõisteti talt välja 23 075 krooni Eesti Autorite Ühingu ning 23 736 krooni MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks.
  30. AS X tunnistati süüdi selles, et tegutsedes juhatuse liikme A. U. kaudu, korraldas ta autoriõiguste valdaja loata
  31. a maist kuni
  32. jaanuarini 2007 Rehe Hotelli restoranis ärilisel eesmärgil restorani lahtioleku ajal külastajatele avalikult muusikakeskuse vahendusel raadiost edastatavate muusikateoste esitamise. Sellega tekitas AS X Eesti Autorite Ühingule kahju 23 075 krooni. Samuti AS X, tegutsedes juhatuse liikme A. U. kaudu ja korraldades Rehe Hotelli restoranis raadiost edastatava muusika avalikku esitamist ärilisel eesmärgil, jättis ajavahemikul
  33. a maist kuni
  34. jaanuarini 2007 fonogrammitootjatele ja teose esitajatele fonogrammi kasutamise eest maksmata tasu 23 736 krooni.
  35. jaanuaril 2007 esitati hotelli restoranis muusikakeskuse vahendusel raadiojaamast Star FM edastatud ja autoriõigustega kaitstud ansambli Terminaator muusikateost "Juulikuu lumi".
  36. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni AS X kaitsja vandeadvokaadi abi Ramon Rask, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja tsiviilhagide läbivaatamata jätmist.
  37. Tartu Ringkonnakohtu
  38. märtsi
  39. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  40. detsembri
  41. a otsus, AS X mõisteti õigeks ja Eesti Autorite Ühingu ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata. Eesti Vabariigilt mõisteti AS X kasuks välja hüvitis süüdistatava poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  42. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ringkonnaprokurör Marge Püss, taotledes õigeksmõistva otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  43. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  44. juuli
  45. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, millega AS X mõisteti õigeks ajavahemikul
  46. septembrist 2002 kuni
  47. jaanuarini 2007 asetleidnud tegudes, selle perioodi eest esitatud tsiviilhagide läbivaatamata jätmises ja kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmises ning kriminaalasi saadeti tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jäeti apellatsioonikohtu otsus muutmata. 6.1 Kriminaalkolleegium leidis, et õigeksmõistva otsuse tegemisel tugineti ebaõigesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. detsembri
  49. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 väljendatud seisukohtadele. Nii järeldas ringkonnakohus vääralt, et KarS § 220 lg 2 koosseisulise tunnuse "äriline eesmärk" süüdistusaktis sisustamata jätmisega rikuti süüdistuse konkretiseerituse nõuet. Viide selles otsuses sisalduvatele põhjendustele ei olnud asjassepuutuv, kuna kõnealuses kriminaalasjas ei käsitletud nõudeid süüdistusele ega kohtu volitusi seoses karistusõigusnormi muutumisega pärast karistatava teo toimepanemist. Nendel põhjustel leidis ringkonnakohus ekslikult, et just süüdistuse puudulikkus välistab võimaluse AS X suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks KarS § 220 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Mõistes süüdistatava eeltoodud põhjendustel õigeks, rikkus apellatsioonikohus oluliselt kriminaalmenetlus-õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 6.2 Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga selles, et ajavahemikul
  50. a maist kuni
  51. septembrini 2002 kehtinud KrK §-s 278 nähti ette vastutus autori või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest, kuid kriminaalkoodeksis ei sätestatud juriidilise isiku kriminaalvastutust. Nendel põhjustel märkis apellatsioonikohus õigustatult, et maakohtul puudus seaduslik alus AS X kui juriidilise isiku süüditunnistamiseks autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises ajavahemikul
  52. a maist kuni
  53. septembrini
  55. Kriminaalasja uuel läbivaatamisel tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  56. märtsi
  57. a otsusega Tartu Maakohtu
  58. detsembri
  59. a kohtuotsus süüdistatavalt 23 075 krooni väljamõistmises Eesti Autorite Ühingu kasuks ja 23 736 krooni väljamõistmises MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks. Ringkonnakohus mõistis AS-lt X tsiviilhagide katteks välja 18 531 krooni Eesti Autorite Ühingu kasuks ja 18 232 krooni MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhiseisukohad olid järgmised. 7.1 Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  60. juuli
  61. a otsuses väljendatud seisukohtadest tuleb süüdistatavale karistusõiguslikult etteheidetavat käitumist hinnata ajavahemikul
  62. septembrist 2002 kuni
  63. jaanuarini 2007 toimepandu osas. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et
  64. a maist kuni
  65. jaanuarini 2007 toimus AS-le X kuuluvas Rehe Hotelli restoranis muusikakeskuse vahendusel raadiost edastatavate muusikateoste esitamine. Sealhulgas esitati
  66. jaanuaril 2007 raadiojaamast Star FM edastatavat ja autoriõigustega kaitstud ansambli Terminaator muusikateost "Juulikuu lumi". Kohtuliku arutamise tulemina on tõendatud ka muusikateoste esitamine autoriõiguste valdaja loata ja fonogrammitootjatele ning teose esitajatele fonogrammi kasutamise eest tasu maksmata. 7.2 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selleski, et autoriõigustega kaitstud teoste esitamine toimus ärilisel eesmärgil. Kohtus antud ütlustes kinnitasid mitmed tunnistajad, et muusikakeskus mängis hotelli restoranis igapäevaselt alates
  67. aastast. Ei ole tähtis, kui valjusti muusika mängis, millise tehnilise vahendi või protsessi vahendusel see toimus, mitu isikut seda kuulis, nagu ka see, kui palju inimesi restoranis päeva jooksul käis. Autoriõiguse seaduse § 10 lg 3 kohaselt loetakse teos avalikult esitatuks, kui see on ette kantud vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Tähtis on vaid see, kas teose suunamine avalikkusele toimus või mitte. 7.3 Sündmuskoha vaatlusel tehti kindlaks, et Rehe Hotelli restoranis mängis
  68. jaanuaril 2007 muusikakeskus, muusika kostus üle saali, sealt tulid raadio Star FM uudised ja kella 18.51 paiku autoriõigusega kaitstud muusikateos "Juulikuu lumi" ansambli Terminaator esituses. Ka AS M kirjast nähtuvalt mängis
  69. jaanuaril 2007 raadiojaamas Star FM ansambli Terminaator lugu "Juulikuu lumi". Lugu algas eetris kell 18.47.09 ja selle pikkus oli üle viie minuti. Eeltooduga on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et sündmuskoha vaatluse ajal kõlas sündmuskohal vähemalt üks autoriõiguslikult kaitstav laul ja teost esitati avalikult. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  70. mai
  71. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 väljendanud seisukohta, et "tunnistamaks kedagi süüdi KarS § 220 järgi, peab olema tõendatud, et mingil fikseeritud ajahetkel edastati raadio vahendusel konkreetset autoriõiguslikult kaitstavat teost. Autoriõiguse seadust oleks rikutud ka sellega, kui kõnealuses ajavahemikus oleks tõendatud vähemalt ühe autoriõiguslikult kaitstava laulu esitamine." 7.4 Muusikakeskus toodi hotelli restorani A. U. teadmisel ja heakskiidul, milline asjaolu nähtub eeskätt tema enda ütlustest. Tunnistajate ütluste alusel tuvastati, et A. U. ei andnud korraldust raadio mängimapanekuks, ei keelanud töötajatel muusikat mängimast ega andnud muusika esitamise lõpetamiseks korraldust. See tõendab, et muusikateoste esitamine toimus süüdistatava ainsa juhatuse liikme heakskiidul. Ringkonnakohtu hinnangul andis eelkirjeldatud käitumiseks ajendi asjaolu, et muusika esitamisega luuakse toitlustuskoha külastajatele lisaväärtust. Kohtulikul arutamisel tehti kindlaks, et raadiojaamade vahetamine ja muusika otsimine toimus ka vastavalt klientide soovidele ja vajadustele, mis tähendab äriliste huvidega arvestamist. Seega oli muusika esitamine hotelli restoranis lahutamatult seotud hotelli põhitegevuse, s.o majutusteenuse osutamisega ja toime pandud juriidilise isiku huvides. Ainsa juhatuse liikmena oli A. U. pädev ja kohustatud korraldama äriühingu tegevust. Juhatuse liige on kohustud tagama äriühingu õiguspärase käitumise. Ühtlasi nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli A. U. teadlik autoritasu maksmise kohustusest. Otsustus mitte sõlmida lepingut ja jätta Eesti Autorite Ühingule ning MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingule tasu maksmata oli teadlik ja läbimõeldud, millest johtuvalt tegutses juhatuse liige süüteo toimepanemisel otsese tahtlusega ja äriühingu huvides. 7.5 Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus tuleb tühistada AS-lt X väljamõistetud tsiviilhagide osas ja mõista süüdistatavalt Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks välja 18 232 krooni ning Eesti Autorite Ühingu kasuks 18 531 krooni. Tsiviilhagides esitatud nõuete suuruse muutumise tingis asjaolu, et AS-le X ei saa süüks arvata autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumist ajavahemikul
  72. a maist kuni
  73. septembrini
  74. Kuigi süüdistatava kaitsja on muu hulgas leidnud, et tsiviilhagid tuleks jätta läbi vaatamata, sest tõendatud ei ole, milliseid autoriõigusega kaitstud teoseid süüdistuses märgitud perioodi vältel avalikult esitati, on selline väide alusetu. Kuriteo kvalifitseerimisel KarS § 220 järgi on oluline tõendada vähemalt ühe autoriõigusega kaitstud teose esitamine. Muusika igapäevane avalik esitamine on aga tõendatud tunnistajate ütlustega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  75. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni AS X kaitsja vandeadvokaadi abi R. Rask, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist, õigeksmõistva otsuse tegemist, tsiviilhagide läbivaatamata jätmist ning kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kassaatori põhiseisukohad on lühidalt järgmised. 8.1 Alates
  76. märtsist 2007, mil jõustusid karistusseadustiku muudatused, ei ole süüdistatava poolt toimepandu enam käsitatav kriminaalkorras karistatava teona, sest vastavalt KarS §-le 223 on karistatav teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik esitamine, üldsusele näitamine, edastamine, taasedastamine või kättesaadavaks tegemine ärilisel eesmärgil. Mõiste "äriline eesmärk" kasutamine võimaldab järeldada, et seadusandja tahe oli üksnes selliste süütegude kriminaalkorras karistatavaks tunnistamine, kus toimepanija rikub tulu saamise eesmärgil autori varalisi õigusi. Rehe Hotelli restoranis autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslikku ärilisel eesmärgil esitamist aga ei toimunud. 8.2 Teose avalikuks esitamiseks saab lugeda olukorda, kus avalikkusel on võimalik esitatavat teost objektiivselt tajuda. See omakorda eeldab, et teost esitatakse piisava helitugevusega. Käesoleval juhul ei võimaldanud heli edastamise viis ja intensiivsus avalikkusel objektiivselt teost tajuda. Ühtlasi on eelkirjeldatud asjaolud tähtsad, hindamaks ärilise eesmärgi olemasolu. 8.3 Maakohus ei selgitanud täpsemalt, milles seisnes A. U. kui AS X juhatuse liikme tegevus või tegevusetus. Karistusõiguslikult etteheidetava tegevusetuse korral tuleb esile tuua seadusest, lepingust või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus, millest tulenes A. U. garandiseisund. Ringkonnakohus seevastu asus seisukohale, et A. U.-le on etteheidetav tegevusetus, sest ta ei keelanud muusikateoste avalikku esitamist. Selline väide eeldab, et ringkonnakohus pidi esmalt tuvastama juhatuse liikme garandiseisuse ja sisustama selle rikkumise, kuid seda ei tehtud. Otsuse lõpposas leidis ringkonnakohus aga, et AS X, tegutsedes juhatuse liikme A. U. kaudu, korraldas raadiost edastatava muusika avalikku esitamist ärilisel eesmärgil. Kassaatorile jääb arusaamatuks, et kui esmalt heideti A. U.-le ette tegevusetust, siis miks süüdistatakse teda kohtulahendi lõppjäreldustes aktiivses käitumises. Seejuures ei nähtu vaidlustatud otsustest konkreetset tegevust, mis oleks A. U.-le omistatav. 8.4 Kuivõrd juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on derivatiivne, tuleb selle tekke eeldusena välja selgitada füüsilise isiku tegu. Karistusseadustiku üld- ja eriosast ega autoriõiguse seadusest ei tulene juhatuse liikme kohustust teostada pidevat ja intensiivset kontrolli oma alluvate suhtes. Samuti ei saa sellise järelevalve teostamise kohustust tuletada äriseadustiku juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest. Juhatuse liikme võimaliku vastutuse tegevusetuse eest välistavad olukorrad, kus juhatuse liikmelt nõutava teo tegemine ei olnud objektiivselt eeldatav, kuna juhatuse liige ei suutnud või ei oleks olnud suuteline nimetatud tegu toime panema. Oluline on silmas pidada, et A. U. juhtis Rehe Hotelli üksi ja ei olnud sel põhjusel võimeline toimuvat kogu aeg kontrollima, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused. A. U. ja töötajate vahel oli kokkulepe muusikakeskuse kasutamiseks töötajate oma otstarbeks. Juhatuse liikmelt ei saanud eeldada, et ta kontrolliks oma alluvaid niivõrd intensiivselt, et viimastel puudub üldse võimalus muusikakeskuse kuulamiseks või siis valjemalt, kui seda on tarvis töötajate tarbeks. Lisaks juhtorgani liikmele tulnuks tuvastada ka teo vahetu toimepanija. Kokkuvõtlikult ei saa lugeda süütegu toimepanduks juriidilise isiku huvides. 8.5 Karistusseadustiku § 223 lg 3 kohaselt eeldatakse teo toimepanemise motiivide osas kavatsetust, sest karistatav on vaid selline koosseisus kirjeldatud tegevus, mille puhul seab süüdlane autori varaliste õiguste rikkumise eesmärgiks, teenimaks majanduslikku kasu. Ülejäänud koosseisu realiseerimiseks on piisav kaudse tahtluse olemasolu. Kriminaalasjas tuvastatud tehiolude pinnalt ei saa pidada tõenäoliseks, et Rehe Hotellis toimus muusikateoste avalik ja ebaseaduslik esitamine sihipärase ja teadliku tegevusena ning selle eesmärgiks oli autori õiguste rikkumise pealt tulu teenimine. Kohtud ei ole selles osas otsuseid põhistanud. 8.6 Karistusseadustik ei ava mõiste "äriline eesmärk" sisu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04 nõustunud madalama astme kohtu seisukohaga, mille kohaselt tähendab äriline eesmärk eelkõige tahet läbi konkreetse juriidilise isiku põhitegevuse kasumit teenida. Käesolevas asjas ei olnud süüdistatava tahe suunatud vahetult muusikateoste esitamisest saadava kasu teenimisele. Kassaatori hinnangul ei andnud töötajate tarbeks mängiv muusikakeskus söögikohale lisaväärtust. Ringkonnakohus nende väidetega ei arvestanud. 8.7 Tsiviilhagidesse puutuvalt tulnuks hagejatel tõendada, et muusikateoste ebaseaduslik avalik esitamine toimus kogu süüdistuses toodud perioodi vältel (
  77. septembrist 2002 kuni
  78. jaanuarini 2007). Asjakohatu on ringkonnakohtu väide, mille kohaselt piisab sellest, kui teose esitamine on tõendatud vähemalt ühel korral. Kui muusikateost esitati ühel korral, saab vaid see üksik kord olla nõude arvutamise aluseks. Arvestada tulnuks ka tsiviilhagejate tegevust (tegevusetust) nõuete maksmapanekul. 8.8 Alternatiivselt palub kassaator juhul, kui kohus leiab, et AS X on toime pannud temale etteheidetava kuriteo, vähendada mõistetud rahalist karistust sanktsiooni alammäärani.
  79. Kassatsioonile esitatud vastuses palub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss jätta kassatsiooni rahuldamata ja maa- ning ringkonnakohtu otsused muutmata. Kokkuvõtlikult leiab prokurör, et kohtud on põhjendanud, miks esineb AS X käitumises süüteokoosseis. Kassatsioonis on küll põhjalikult analüüsitud tunnistajate ütlusi, kuid vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Kohtud on piisava üksikasjalikkusega tunnistajate ja süüdistatava ütlusi ning muid asjas kogutud tõendeid hinnanud, tuvastades, et juhatuse liige A. U. tegutses äriühingu huvides ja autoriõigusega kaitstud teoste üldsusele suunamine toimus ärilisel eesmärgil. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et raadio kaudu esitati muusikat kogu süüdistuses toodud ajavahemiku vältel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  80. Kriminaalkolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb vastavalt KrMS § 362 p-le 1 tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu
  81. septembrist 2002 kuni
  82. jaanuarini 2007 toimepandud tegusid puudutavas osas.
  83. jaanuaril 2007 toimepandud teole antud karistusõiguslik hinnang on aga põhjendatud.
  84. Lähtuvalt eelöeldust käsitletakse käesolevas otsuses esmalt
  85. jaanuari
  86. a teo koosseisupärasusele antud karistusõiguslikku hinnangut (I), võetakse seisukoht autoriõigusega kaitstud teoste ebaseadusliku esitamise tõendatuses ajavahemikul
  87. septembrist 2002 kuni
  88. jaanuarini 2007 (II), vaetakse tsiviilhagide rahuldamise põhjendatust (III) ja lahendatakse viimaks kassatsioon ning taotlus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (IV). I
  89. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus kohtulikul arutamisel uuritud tõendite pinnalt õigustatult järeldanud, et süüdistatav pani
  90. jaanuaril 2007 toime KarS § 220 lg-s 2 sätestatud koosseisu tunnustele vastava teo, esitades ebaseaduslikult raadio vahendusel autoriõigusega kaitstud teost. Kohtuotsustes on nõutaval viisil näidatud tõendid, mis süüteo toimepanemist kinnitavad, analüüsitud vastavuses deliktistruktuuriga teo koosseisupärasust ja tuvastatud kooskõlas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega ärilise eesmärgi olemasolu. Kassaatori väited, milles seatakse kahtluse alla ärilise eesmärgi esinemine, seisnevad eeskätt kohtulikul arutamisel uuritud tõenditele antud hinnangu vaidlustamises, millise küsimuse lahendamine ei kuulu tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 Riigikohtu pädevusse. Kohtud on õigustatult vaaginud AS-le X etteheidetava käitumise karistatavust alates
  91. märtsist 2007 kehtiva KarS § 223 lg 3 redaktsiooni mõttes ja vastavalt KarS § 14 lg 1 nõuetele hinnanud juriidilise isiku vastutuse aluseks olevaid asjaolusid. Kriminaalasjas uuritud tõenditele rajanevalt on kohtuotsustes näidatud, miks loetakse süütegu toimepanduks juriidilise isiku huvides ja kes ning millisel viisil füüsilise isikuna vahetult KarS 220 lg 2 tunnustele vastava käitumise realiseeris. Kohtuotsustes sisalduvad seisukohad on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi analoogilises kriminaalasjas väljendatud juhistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  92. mai
  93. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 RT III 2005, 18, 184), mille tõttu ei pea kolleegium vastavalt KrMS § 363 lg 4 p-le 1 vajalikuks kohtute põhjendusi korrata ja jätab ringkonnakohtu otsuse AS X süüditunnistamises KarS § 220 lg 2 järgi
  94. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos muutmata. II
  95. Süüdistusaktist nähtuvalt hõlmas AS-le X karistusõiguslikult etteheidetav käitumine ajavahemikku
  96. a maist kuni
  97. jaanuarini
  98. Tartu Ringkonnakohtu
  99. märtsi
  100. a otsusega tühistati maakohtu süüdimõistev otsus osaliselt ja mõisteti süüdistatav
  101. a maist kuni
  102. septembrini 2002 asetleidnud käitumises õigeks, sest sellel ajal kehtinud kriminaalkoodeks ei näinud ette juriidilise isiku kriminaalvastutust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  103. juuli
  104. a otsusega kriminaalasjas nr 3-11-39-08 (RT III 2008, 33, 226) jäeti ringkonnakohtu otsus selles osas muutmata, ülejäänud osas aga saadeti kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel tuli apellatsioonikohtul võtta seisukoht
  105. septembrist 2002 kuni
  106. jaanuarini 2007 toimepandud osategude karistatavuse suhtes. Käesoleva otsuse punktis 12 toodud põhjendustel jätab kolleegium ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse
  107. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos muutmata. Seoses kassaatori seisukohaga, mille kohaselt peab konkreetsete autoriõigusega kaitstud teoste esitamine olema tõendatud kogu süüdistuses toodud perioodi vältel, märgib kriminaalkolleegium aga järgmist.
  108. Alates
  109. septembrist 2002 kuni
  110. märtsini 2007 kehtinud redaktsioonis sätestati KarS § 220 lg-s 2 juriidilise isiku vastutus teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest. Karistus-seadustiku § 220 lg-s 2 kirjeldatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on autorile ja autori-õigusega kaasnevate õiguste valdajale kuuluvad varalised õigused. Seega ei hõlmanud kõnealuse normi esemeline kaitseala mitte igasuguste teoste avalikku esitamist. Sellele põhimõttele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium juba
  111. mai
  112. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 (RT III 2005, 18, 184) märkides, et autoriõiguslik ja selle kaudu ka karistusõiguslik kaitse ei laiene raadio mängimisele üldiselt, vaid üksnes raadio vahendusel autoriõiguslikult kaitstavate teoste avalikule esitamisele. Eelöeldu tähendab, et tunnistamaks kedagi süüdi KarS § 220 järgi, peab olema tõendatud, et mingil ajahetkel edastati raadio vahendusel konkreetset autoriõiguslikult kaitstavat teost. Kriminaalkuritegu tuleb fikseerida kindlas ajas ja ruumis ning seda tuleb käsitleda ainult vastavalt esitatud süüdistusele (otsuse p-d 11 ja 13).
  113. Kohtuotsustest nähtuvalt tunnistati AS X süüdi
  114. septembrist 2002 kuni
  115. jaanuarini 2007 asetleidnud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises. Seejuures on kohtud kindlaks teinud vaid ühe konkreetse autoriõigusega kaitstud teose, mis kõlas
  116. jaanuaril 2007 sündmuskoha vaatluse ajal (s.o "Juulikuu lumi" ansambel Terminaator esituses). Kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt on see küll piisav, tunnistamaks AS X süüdi KarS § 220 lg 2 järgi
  117. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos, kuid mitte kogu süüdistuses kirjeldatud perioodi vältel. Selleks tulnuks kohtutel tuvastada, milliseid autoriõiguslikult kaitstavaid teoseid ja millal süüdistatav ebaseaduslikult avalikult esitas süüdistuses märgitud perioodi teistel kuupäevadel. Maa- ja ringkonnakohus ning prokurör on osutanud faktile, mille kohaselt on muusika igapäevane esitamine süüdistuses märgitud ajal tõendatud tunnistajate ütlustega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole varasemas praktikas KrMS §-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt välistanud võimalust, et KarS §-s 220 ettenähtud kuriteo toimepanemise tõendamisel tuginetakse tunnistaja ütlustele. Sel juhul tuleb aga tunnistaja ütluste hindamisel võtta seisukoht, kas tunnistaja oli võimeline ära tundma ja eristama autoriõiguslikult kaitstavaid teoseid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  118. mai
  119. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04, p 13). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, kas tunnistajate arusaama kohasel oli tegemist autoriõiguslikult kaitstavate teostega või mitte. Samuti pole tunnistajad osutanud ühelegi konkreetsele teosele, mida oleks süüdistuses märgitud ajal ebaseaduslikult esitatud. Seetõttu pole ka kohtuotsuste põhistusest võimalik järeldada, millistele tõenditele tuginedes süüdistatav
  120. septembrist 2002 kuni
  121. jaanuarini 2007 asetleidnud tegudes KarS § 220 lg 2 alusel süüdi tunnistati. Jättes tuvastamata isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud, kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, mis vastavalt KrMS § 362 p-le 1 on kohtuotsuste kassatsiooni korras tühistamise aluseks. Seetõttu tuleb AS X
  122. septembrist 2002 kuni
  123. jaanuarini 2007 toimepandud osategude osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu õigeks mõista.
  124. Arvestades, et süüdistatav tuleb temale etteheidetavas käitumises suures osas õigeks mõista, väheneb sellega oluliselt süüdistuse maht. See omakorda toob kaasa vajaduse süüdistatavale kergema karistuse mõistmiseks. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 220 lg 2 sanktsioon nägi koosseisus kirjeldatud teo toimepanemise eest juriidilise isiku puhul ette rahalise karistuse. Samasugune sanktsioon nähakse ette alates
  125. märtsist 2007 kehtiva KarS § 223 lg-s
  126. Vastavalt KarS § 44 lg-le 8 võib kohus mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni. Juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja arvestades kohtute poolt karistuse mõistmise alusena tuvastatud asjaolusid, peab kriminaalkolleegium võimalikuks süüdistatavat karistada sanktsiooni alammääras, s.o rahalise karistusega 50 000 krooni. III
  127. Käesoleva otsuse punktis 15 toodud põhjendustel tuleb Eesti Autorite Ühingu ja MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu esitatud tsiviilhagid kooskõlas KrMS § 309 lg-s 2 sätestatuga jätta vastavas osas läbi vaatamata.
  128. jaanuaril 2007 toimepandud süüteo puhul on aga vajalik lahendada tsiviilhagides nõutava varalise kahju hüvitamise ulatusega seonduv.
  129. Eesti Autorite Ühingu tsiviilhagist ja varalise kahju täpsustusest (I kd, lk 200-204, II kd, lk 14) nähtub, et AS-lt X nõuti varalise kahju hüvitamist saamatajäänud litsentsitasu näol.
  130. a septembrist kuni detsembrini oli litsentsitasu suuruseks 284 krooni kuus (kokku 1136 krooni). Ajavahemikul
  131. a jaanuarist kuni
  132. a jaanuarini kujunes litsentsitasu kogusummaks 17 395 krooni. Tsiviilhagi lisa 2 "Muusika esitamise tasumäärad" punktist c nähtub, et mehaanilise muusika esitamise korral kehtis kuriteo toimepanemise ajal, s.o
  133. a jaanuaris, kuutasu 355 krooni.
  134. Et kriminaalkolleegium peab kuriteo toimepanemist tõendatuks vaid ühe päeva osas, tuleb sellest lähtuda ka tsiviilhagis nõutava varalise kahju arvestamisel. Seega tuleb AS-lt X Eesti Autorite Ühingu kasuks VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel välja mõista 11 krooni ja 80 senti (355:30?11,80).
  135. Mittetulundusühingu Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tsiviilhagis nõutava varalise kahju hüvitamise arvutamisel lähtus tsiviilhageja kuutasust suurusega 344 krooni (I kd, lk 47, 63). Lähtudes käesoleva otsuse punktides 17 - 19 märgitust ning juhindudes VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleb tsiviilhagi rahuldada summas 11 krooni ning 50 senti (344:30?11,50). IV
  136. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused AS X süüditunnistamises ja karistamises KarS § 220 lg 2 järgi
  137. septembrist 2002 kuni
  138. jaanuarini 2007 toimepandud tegudes ning tsiviilhagide rahuldamises. Uue otsusega mõistab kriminaalkolleegium süüdistatava eelnimetatud ajavahemikul toimepandud osategudes õigeks, jättes selle perioodi kohta esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata, kuid selgitades, et vastavalt KrMS § 309 lg-le 3 on kannatanutel õigus tsiviilhagi läbivaatamata jätmise korral esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Samuti tuleb kergendada AS-le X mõistetavat karistust ning rahuldada tsiviilhagid osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse AS X süüditunnistamises
  139. jaanuaril 2007 toimepandud kuriteos jätab kriminaalkolleegium muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  140. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavale kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud summas 92 440 krooni, s.h käibemaks 18 %. Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kui Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel kriminaalasja menetledes osaliselt maa- ja ringkonnakohtu otsused, on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  141. veebruari
  142. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06 - RT III 2007, 6, 44, p 10.2,
  143. mai
  144. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08 - RT III 2008, 25, 165, p 14 ja
  145. aprilli
  146. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09 - RT III 2009, 23, 166, p 61). Võttes arvesse kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti õigusabikulude suurust, mis on seotud ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise ning kassatsioonimenetlusega, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste osalise tühistamise tõttu KrMS § 186 lg 1 alusel süüdistatavale kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud hüvitada 25 000 krooni suuruses summas. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.