) § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata (kui kohtuvälist korda saanuks veel kohaldada) või lõpetama menetluse
Kostja märkis kindlustushüvitisest keeldumise otsuses, et hinnates esitatud tõendite alusel liiklussituatsiooni ning kõrvutades avariiliste sõidukite vigastusi, saab järeldada, et hageja juhitud sõiduk pidi tegema ootamatu manöövri, kuna kahjustused olid hageja sõiduki vasaku esiratta ning kolmanda isiku sõiduki parema esitiiva piirkonnas. Sellise manöövriga rikkus hageja LE § 91 ning liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 nõudeid, tekitades kolmanda isiku juhitud sõidukile etteaimamatu takistuse, millega põhjustas liiklusõnnetuse. Väärteomenetluses tehti kindlaks, et kolmas isik ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust ja sõitis küljelt otsa ees liikuvale hageja sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuse. Väärteoasjas jõustunud otsus on tõend, millega tuleb ringkonnakohtul arvestada. Kostja hüvitisest keeldumise otsuses toodud järeldus, et hageja rikkus LE § 91, on oletuslik. Hageja võis oma sõidukiga teha ettearvamatu manöövri paremalt poolt, samavõrra võis aga kolmanda isiku sõiduk sõita liiga kiiresti. Hageja tugines kolmanda isiku seletusele ja väärteoasjas tehtud otsusele. Kostjal tuli hageja tõendid ümber lükata, kuid ta ei ole seda teinud. Asjas ei ole esitatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite fotosid ega asjatundja arvamust. Kostja ei ole kasutanud tõendite esitamisel oma õigusi, samuti pole ta olnud kohtule esitatud taotlustes järjekindel. Ta küll esitas maakohtule tõendite kogumise taotluse, kuid loobus sellest. Sama taotluse esitas kostja ringkonnakohtule. Ringkonnakohus keeldus taotluse rahuldamisest. Asjas esitatud tõendite alusel ei olnud kostjal õigust keelduda kahju hüvitamisest hagejale, sest LKindlS § 44 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamisest keeldumise alused puuduvad. Pooled ei vaidle, et hageja sõiduki taastamist ei ole peetud otstarbekaks. LKindlS § 34 lg 2 järgi tuleb kostjal hüvitada hagejale liikluskahju 35 000 krooni. Kostja esitatud Ü. Risti arvamus ei lükka ümber hageja esitatud AGDECK-AUTO AS ja VIAL OÜ ülevaatuse aktidega tõendatud kahju suurust. Kostjal tuleb tasuda hagejale ka 3866 krooni 77 senti viivist. Asjas ei ole tuvastatud LKindlS § 45 lgs 2 märgitud aluseid, mis pikendanuks kahju hüvitamise otsustamist. Samuti ei nähtu, et hüvitamise otsustamist tulnuks pikendada hageja tegevuse tõttu. Kostja on otsustanud hüvitamise 1. veebruaril 2008. Kuivõrd tehtud otsus on ebaõige, on kostja rikkunud seadusest tulenevat hüvitamise kohustuse täitmise tähtaega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid ühise kassatsioonkaebuse kostja ja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal kui kostja õigusjärglane. Kassaatorid paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis kostja tema õigusjärglasega asendamata ja tegi otsuse vale isiku kohta. Kostja esitas ringkonnakohtule Finantsinspektsiooni juhatuse 22. oktoobri 2008. a otsuse, mille kohaselt on kostja ja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal sõlminud 21. juulil 2008. a kindlustusportfelli ja portfelliga seonduvate varade üleandmise lepingu. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) kohaselt on kostja tegevusluba lõppenud alates 1. novembrist 2008, mil jõustus portfelli üleandmise leping. Kindlustusportfelli ülevõtmine on käsitatav võlaõigusseaduse järgi lepingu ülevõtmisena. Olukorras, kus kohtud leidsid, et kostja väited ei ole tõendatud ja tema taotlused tõendite kogumiseks ei ole järjekindlad, pidanuks kohtud tegema
Ringkonnakohus rikkus ka
, kui ei rahuldanud kostja taotlust tõendite kogumiseks ning jättis oma otsuse piisavalt põhjendamata. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Kolmas isik tulnuks kaasata, sest menetluses otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata LE § 91 ja LS § 2 lg
Ringkonnakohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Selline rikkumine ei toonud aga kolleegiumi arvates kaasa asja ebaõiget lahendamist, sest kostja taotlus oli põhjendamatu.
lg 1 kohaselt lubab kohus füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, ning üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kuna kostja ei ole lõppenud, siis praegusel juhul ei ole
TS § 88 kohaselt kindlustusportfelli tervikuna üle andnud QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalile. Kindlustusportfelli üleandmise sätted (KindlTS §-d 87jj) on erisäteteks võlaõigusseaduse (VÕS) 197 suhtes, mis reguleerib lepingu ülevõtmist. Need sätted ei näe ette, et kindlustusportfelli üleandmisega lähevad üle enne kindlustusportfelli üleandmist toimunud kindlustusjuhtumitest tekkinud kohustused. Kohustuse ülemineku eelduseks on võlausaldaja eelnev nõusolek VÕS § 175 lg 2 või hilisem nõusolek VÕS § 175 lg 3 järgi. Kindlustustegevuse seadus ei sätesta teisiti. Kostja ei ole väitnud, et hageja oli andnud VÕS § 175 lg 2 või 3 järgi nõusoleku kostja väidetava kohustuse üleminekuks. Kolleegium märgib, et kui hageja oleks andnud sellise nõusoleku, siis kostja asendamine menetluses QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaaliga tulnuks kõne alla
lg 6 esimene lause sätestab, et määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus märkis oma määruse resolutsioonis, et menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Seega oli kostjal õigus vaidlustada määrus kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta. Selleks tulnuks esitada Riigikohtule määruskaebus. 11. Asjakohatu on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus jättis arvestamata, et hageja rikkus LE § 91 ja LS § 2 lg-t 1.
lg-te 3 ja 4 kohaselt arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel üksnes nende faktiliste asjaoludega, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Kohtud ei ole asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
lg 5 kohaselt ei ole Riigikohtul pädevust hinnata seda, kas alama astme kohtud on asjaolusid õigesti tuvastanud, ning tuvastada ise hagi aluseks olevaid asjaolusid. 12. Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme.
lg 2 sätestab, et kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja heidab ringkonnakohtule ette viidatud sätte rikkumist olukorras, kus ta taotles täiendavate tõendite kogumist, kuid hiljem loobus sellest taotlusest, selgitamata oma käitumise vastuolulisust. Nii esitas kostja
Selle sätte järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või
§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi
lg-st 1 tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustada hilinenult esitatud tõendi või taotluse vastuvõtmise üle, peab kohus oma otsust taotluse rahuldamata jätmisel ka piisavalt põhjendama (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13707, p 12).
lg 4 teise lause kohaselt, kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
lg 3 järgi võib apellatsiooniastmes esitada uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel (vt
oktoobril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07 tehtud Riigikohtu otsuse p 18). Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja apellatsioonimenetluses lisaks täiendavate tõendite kogumise taotlusele ka tunnistaja ülekuulamise taotluse (tlk 76). Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt ei osanud kostja selgitada, miks ta ei taotlenud tunnistaja ülekuulamist maakohtus (tlk 85). Ringkonnakohus on kostja taotluste (täiendavate tõendite kogumine ja tunnistaja ülekuulamine) rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt tugines ringkonnakohus
lg-le 4, põhjendades taotluste rahuldamata jätmist sellega, et tunnistaja ülekuulamise taotlust ei ole maakohtus esitatud ning taotlus väärteomenetluse materjalide toimiku juurde võtmiseks on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus leidis samuti, et kostja taotluste tõttu ei ole põhjendatud asja menetlemist edasi lükata ning et hageja on kostja taotlustele vastu vaielnud.
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.