Obsah (6)

§ 137§ 637§ 3401§ 133§ 695§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 137 lg 4 kohaselt võetakse otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt on põhivõlgnevus 296 782 krooni ning viivis

1. jaanuari
2. a seisuga 159 335 krooni. Seega on tsiviilasja hinnaks 456 117 krooni ning hagejal tuleb selliselt nõudelt tasuda alates
3. jaanuarist 2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt riigilõivu 50 000 krooni.
4. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale vastuväite ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluse, milles leidis, et

§ 137lg 4 on põhiseadusega (PS) vastuolus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
2. märtsi
3. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas kaebuse koos lisadega hagejale. Ringkonnakohus märkis, et

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Hageja ei ole esitanud kohtule dokumenti 34 750 krooni riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.

§ 3401

lg 2 alusel tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna ta jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a kohtumäärus, millega anti hagejale aega puuduse kõrvaldamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks, ei ole kaevatav ka vastuväite esitamise vormis. Seega ei saa ringkonnakohus vastuväite alusel oma määrust tühistada ega algatada ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluse. Hageja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kohustada ringkonnakohut võtma hageja apellatsioonkaebus menetlusse. Samuti palub hageja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ning tunnistada

§ 137lg 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks.

Lisaks palub hageja peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-7382 Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Määruskaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud jätma

§ 137

lg 4 kohaldamata ja tunnistama selle põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastama lahendi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile.

§ 137

lg 4 on vastuolus ka

§ 137

lg-ga 1, § 133 lg-ga 2 ja seaduse üldise mõtte ja eesmärgiga.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

§ 137

lg 1 sõnastust muudetud ei ole.

§ 133

lg 2 kohaselt arvestab esimese astme kohus kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades üksnes ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Ei ole põhjendatud ega ka mõistlik kehtestada esimese ning teise astme kohtusse pöördujatele erinevad tingimused. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluses palub hageja, et juhul kui Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, alternatiivselt algatada hageja individuaalkaebuse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja kontrollida

§ 137lg 4 kooskõla PS § 12 lg-ga 1 ja §-ga 14.

Vastasel juhul ei ole määruskaebuse esitajale tagatud PS §-st 15 tulenev õigus saada kohtulikku kaitset.

§ 137

lg 4 rikub hageja võrdsuspõhiõigust, kuna koheldakse ebavõrdselt maakohtusse pöördujat ja apellatsioonkaebuse esitajat.

1. Kostjad pole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

, § 701 lg 3, § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud toimingud. Määruskaebus tuleb rahuldada. 10. Praegusel juhul keeldus ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast põhjusel, et hageja on jätnud täitmata ringkonnakohtu nõudmise tasuda apellatsioonkaebuselt täiendavat riigilõivu 34 750 krooni. Ringkonnakohus tugines

§ 137lg-le 4 ja lähtus alates 1.

jaanuarist 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonis märgitud riigilõivu määradest. Kolleegium leiab, et sellega on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja esitas hagi 8. märtsil 2007, maakohus tegi otsuse 12. detsembril 2008 ning hageja esitas apellatsioonkaebuse 14. jaanuaril 2009.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

§ 137

lg 4, mille kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas, jõustus 1. jaanuarist 2009. Kolleegium leiab, et

§ 137

lg-t 4 ei saa kohaldada hagide suhtes, mis on esitatud enne nimetatud sätte jõustumist ehk enne 1. jaanuari 2009. See tuleneb

§-st 123, mille järgi võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Kuna hagi on esitatud 8. märtsil 2007, st enne

§ 137

lg 4 jõustumist, ei oleks ringkonnakohus tohtinud

§ 137

lg-t 4 kohaldada ega põhinõudest väiksemat viivisenõuet hagihinna arvutamisel arvestada. Lisaks sellele polnud ringkonnakohtul alust lähtuda alates

1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud riigilõivu määradest. Praegusel juhul on maakohus teinud otsuse
2. detsembril 2008, st enne riigilõivuseaduse muudatuste kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleks arvutada riigilõivu enne
3. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul tasus hageja riigilõivu 15 250 krooni. Hageja põhinõude suurus oli 296 782 krooni, mis on tulenevalt

§ 133lg-test 1 ja 2 ka hagihinnaks.

Enne

1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 järgi oli riigilõivu täismääraks avalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluses kuni 300 000 krooni suuruse hagihinna puhul 15 250 krooni. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu õiges suuruses. Kuna
2. jaanuarist 2009 kehtima hakanud

§ 137lg 4 ei kohaldu, ei ole alust selle sätte põhiseaduspärasust hinnata.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kautsjon tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik