Obsah (9)

§ 692§ 691§ 442§ 654§ 231§ 363§ 439§ 656§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 436 lg-s 1 sätestatud nõudele. Leppetrahvi nõuet rahuldades ei ole maakohus selgitanud, millised vaidluse aluseks olevad asjaolud annavad põhjust väita, et kõnealusel juhul ei ole mõistlik aeg leppetrahvi nõudmise kavatsusest teadaandmiseks möödunud. Hagejad on esitanud hagiavalduses lepingu p 5.6.2 sisust kaugemale ulatuva täitmisnõude, taotledes kõnealusel maatükil kogu kostja äritegevuse lõpetamist. Maakohus ei ole hagejate täitmisnõude ja lepingu p 5.6.2 sisu erinevusele tähelepanu pööranud ja on hagi esitatud kujul ekslikult rahuldanud. Lepingu p 5.6.2 sisu ei võimalda hagi esitatud kujul täitmisnõude aluse puudumise tõttu rahuldada. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust anda hagejatele võimalust ka oma nõuet täpsustada, kuna hagejad on lasknud mööda VÕS § 108 lg-s 3 ettenähtud aja täitmisnõude maksmapanemiseks. Samuti on hagejad jätnud mõistliku aja jooksul kostjale teatamata lepingu p-s 5.7 kokkulepitud leppetrahvi nõudmise kavatsusest ja sellega ka lepptrahvi nõudmise õiguse VÕS § 159 lg 2 järgi kaotanud. Toimikust nähtavalt on hagejad pöördunud leppetrahvi nõudega kostja poole esimest korda

1. detsembril
2. Täitmisnõude selget esitamist kajastab esimest korda hagejate esindaja
3. jaanuari
4. a nõudeavaldus, kus leppetrahviga koos nõutakse kostjalt ka lepingu rikkumise lõpetamist. Kuna kostja oli kohustatud saeveski äritegevuse lõpetama hiljemalt
5. mail 2005, on hagejad eelnimetatud tõenditest nähtuvalt viivitanud täitmisnõude ja leppetrahvi maksmapanekuga üle pooleteise aasta. Arvestades hagejate väiteid, et lepingu p 5.6.2 täitmine oli kinnistu ostu puhul hagejate jaoks üheks kõige olulisemaks tingimuseks ja kostja äritegevuse jätkumisega kaasnenud kinnistu korralagedus on pidevalt häirinud hagejate äritegevust, on ringkonnakohtu arvates hagejad lasknud täitmisnõude esitamise ja leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitamise mõistliku aja mööda. Hagejate esindaja väited, et hagejad nõudsid kostjalt lepingu p 5.6.2 täitmist ja teavitasid leppetrahvi nõudmise kavatsusest suuliselt kohe pärast lepingurikkumisest teadasaamist ja on seda teinud jätkuvalt kuni kirjaliku nõudeavalduse saatmiseni, on jäänud paljasõnaliseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus tõendeid hinnates kohaldanud valesti VÕS § 108 lgt
7. Kohtu järeldused ei vasta kogutud ja uuritud tõenditele. Kostja ei ole vaidluses mitte kordagi ja millegagi väljendanud soovi oma lepingulist kohustust täita ega valmisolekut leppetrahvi maksta. Kostja rikkus lepingut sihiteadlikult. Kostja on väljendanud korduvalt, et ei pidanud lepinguga võetud kohustuse täitmist reaalseks, oluliseks ega vajalikuks. Ringkonnakohtu otsus on rajatud seisukohale, et hagejate seletused, et nad nõudsid kostjalt lepingu p 5.6.2 täitmist ja teavitasid leppetrahvi nõudmise kavatsusest suuliselt kohe pärast lepingurikkumisest teadasaamist ja on seda teinud jätkuvalt kuni kirjaliku nõudeavalduse saatmiseni, on jäänud paljasõnaliseks. Selline seisukoht ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Nimelt teeb just kostja vahet hagejate pöördumistel nende "ametlikkuse" ja "mitteametlikkuse" järgi, mis üheselt tõendab, et nõudeid kohustust täita ja leppetrahvi kohaldamise hoiatusi esitasid hagejad korduvalt ka varem. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et mõistlik aeg ei ole möödunud. Ringkonnakohus on otsust tehes õigusliku aluseta ja põhjendamatult lepingu sisust kaugemale ulatuva nõude esinemise tuvastamisel jätnud hagejatele andmata võimaluse nõuet täpsustada. Lepingulistes suhetes on võlausaldaja passiivsem ja võlgnik aktiivsem pool. See tähendab, et eelkõige eeldatakse võlgniku aktiivset tegevust kohustuse täitmiseks. Tsiviilasja materjalidest on üheselt näha, et praegusel juhul ei kavatsenud kostja oma kohustust üldse täitma hakata. Hagejad võlausaldajatena käitusid võlgnikuga heas usus ja leebelt, uskudes viimase esialgseid paljasõnalisi ja katteta lubadusi.
8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad on esitanud kostjale kohustuse täitmise nõude ja leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist.
2. VÕS § 108 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse, mis ei seisne raha maksmises, täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kolleegium märgib, et mõistlik aeg täitmise nõude esitamiseks ja mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks ei pruugi olla sama pikk. Kohustuse täitmise nõude esitamine ei asenda nõuet leppetrahvi sissenõudmise kohta. Riigikohus on
3. aprillil
4. a tsiviilasjas nr 3-2-128-08 tehtud otsuse p-s 13 leidnud, et kolme aasta pikkuse aegumistähtaja puhul mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Tähtaja mõistlikkust tuleb hinnata iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg.
5. Maakohus leidis, et hageja II kohtuistungil antud seletuse kohaselt, mida kostja ümber ei lükanud, rääkisid hagejad kostjaga suuliselt esimest korda saeveski äritegevuse lõpetamise probleemist
6. a suvel ja siis lubas kostja viimased tööd veel ära teha. Pärast seda räägiti sellest veel mõned korrad ja kostja andis lubadusi.
7. a kevadel oli hagejatele üheselt selge, et kostja oma lepingulist kohustust täita ei soovi, sest siis kostja enam lubadusi ei andnud. Isegi leppetrahvile tuginemine ei aidanud. Esimest korda pöördusid hagejad oma esindaja vahendusel kostja poole kirjaliku meeldetuletusega täita lepingut ja tasuda leppetrahvi
8. detsembril 2006 ja teist korda
9. jaanuaril
10. Maakohus leidis, et mõistlik aeg ei ole möödunud. Ringkonnakohus leidis, et toimikust nähtavalt on hagejad pöördunud leppetrahvi nõudega kostja poole esimest korda
11. detsembril 2006 (I kd, lk 21). Täitmisnõude selget esitamist kajastab esimest korda hagejate esindaja
12. jaanuari
13. a nõudeavaldus, kus leppetrahviga koos nõutakse kostjalt ka lepingu rikkumise lõpetamist (I kd, lk 1920). Kuna kostja oli kohustatud saeveski äritegevuse lõpetama hiljemalt
14. mail 2005, on hagejad eelnimetatud tõenditest nähtuvalt viivitanud täitmisnõude ja leppetrahvi maksmapanekuga üle pooleteise aasta. Arvestades hagejate väiteid, et lepingu p 5.6.2 täitmine kostja poolt oli kinnistu ostu puhul hagejate jaoks üheks kõige olulisemaks tingimuseks ja kostja äritegevuse jätkumisega kaasnenud kinnistu korralagedus on pidevalt häirinud hagejate äritegevust, on ringkonnakohtu arvates hagejad lasknud täitmisnõude esitamise ja leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitamise mõistliku aja mööda.
15. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse.

§ 442

lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

§ 654

lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Praegusel juhul on ringkonnakohus leidnud, et täitmisnõude selget esitamist kajastab esimest korda hagejate esindaja

1. jaanuari
2. a nõudeavaldus, kus leppetrahviga koos nõutakse kostjalt ka lepingu rikkumise lõpetamist (I kd, lk 19-20). Maakohus on seevastu tuvastanud hageja II kohtuistungil antud seletuse alusel, mida kostja ümber ei lükanud, et hagejad rääkisid kostjaga suuliselt esimest korda saeveski äritegevuse lõpetamise probleemist
3. a ning et pärast seda räägiti sellest veel mõned korrad ja kostja andis lubadusi.
4. a kevadel oli hagejatele üheselt selge, et kostja oma lepingulist kohustust täita ei soovi, sest siis kostja enam lubadusi ei jaganud. Tulenevalt

§ 231

lg-st 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses selgitanud, miks ta hindab hagejate väiteid teisiti, kui maakohus seda tegi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang ka hagejate väidetele täitmisnõude esitamise kohta enne kirjalike avalduste esitamist ja hinnata, kas hagejad esitasid täitmisnõude mõistliku aja jooksul.

1. Praegusel juhul on hagejad esitanud üldsõnalisi väiteid leppetrahvi nõude esitamise kohta, mida ringkonnakohus on pidanud paljasõnalisteks. Ringkonnakohus tuvastas, lähtudes kirjalikust tõendist, et hagejad pöördusid esimest korda leppetrahvi nõudega kostja poole
2. detsembril 2006, seega on nad viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega üle pooleteise aasta, mida ei saa pidada mõistlikuks. Kostja väitel hakkasid hagejad suuliselt nõudma leppetrahvi tasumist
3. a lõpukuudel. Seega on kostja möönnud võimalust, et hagejad nõudsid leppetrahvi enne kirjaliku nõude esitamist suuliselt. Ka suuliselt esitatud leppetrahvi nõue peab olema esitatud kohustuse rikkumisest teadasaamisest mõistliku aja jooksul. Hinnates tõendeid teisiti kui maakohus, pidi ringkonnakohus maakohtu otsust selles osas muutes põhjendama, miks tõendeid tuleb teisiti hinnata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kindlaks teha, millal hagejad nõudsid lepingu täitmist ja teatasid leppetrahvi nõudest, võttes arvesse poolte väiteid, ja hinnata seejärel seda, kas seda on teatatud mõistliku aja jooksul.
4. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et maakohus on lepingu täitmise nõuet puudutavas osas pööranud hagi esemele ja hagi aluseks oleva lepingupunkti sisule puudulikku tähelepanu. Poolte sõlmitud lepingu p 5.6.2 kohaselt on kostja kohustunud lõpetama tema omandisse jääval maaüksusel saeveski äritegevuse hiljemalt
5. maiks
6. Hagejad on hagiavalduse resolutsioonis palunud kohustada kostjat lõpetama äritegevus temale kuuluval kinnistul. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et hagejad on hagiavalduse resolutsioonis esitanud lepingu p 5.6.2 sisust kaugemale ulatuva täitmisnõude, taotledes kõnealusel maatükil kostja äritegevuse lõpetamist.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.

§ 442

lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub kolleegiumi arvates, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud

§ 363lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed (vt Riigikohtu 10.

oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Praegusel juhul on maakohus rahuldanud hagi täpselt sellises sõnastuses, nagu hagejad hagiavalduse resolutsioonis taotlesid, kohustades kostjat lõpetama äritegevuse temale kuuluval kinnistul. Ringkonnakohus, tühistades maakohtu otsuse, märkis, et lepingu p 5.6.2 sisu ei võimalda hagi esitatud kujul täitmisnõude aluse puudumise tõttu rahuldada ning et hagejatele ei ole põhjust anda ka võimalust oma nõuet täpsustada, kuna ringkonnakohtu hinnangul on hagejad lasknud mööda VÕS § 108 lg-s 3 ettenähtud aja nõuete maksmapanemiseks. Kolleegium möönab, et ringkonnakohus, jättes hagi rahuldamata seetõttu, et hagejad on lasknud mööda mõistliku aja täitmisnõude esitamiseks ja leppetrahvi nõudest teatamiseks, sai teha otsuse ka nõuet täpsustamata. Kuna ringkonnakohus rikkus mõistliku aja hindamisel

§ 654

lg-t 5 ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, on asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul võimalus ja kohustus täpsustada ka hagejate nõuet, sest

§ 656

lg 2 kohaselt ei pea ringkonnakohus asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb sõltuvalt asja lahendamise tulemusest otsustada ka menetluskulude jaotus.
2. Hagejate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa