RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
2. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. J. R. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 386 lg 1 järgi ja OÜ J KarS § 386 lg 2 järgi alljärgneva teo toimepanemises. J. R. OÜ J juhatuse liikmena esitas raamatupidaja vahendusel e-Maksuameti kaudu maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil OÜ J käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Nimelt suurendas J. R. maksustamisperioodidel november 2003, juuli, september ja november 2004 OÜ J käibe-deklaratsioonides erinevate äriühingute nimel väljastatud fiktiivsete arvete alusel põhjendamatult OÜ J poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat. Selle tagajärjel jäi riigile laekumata käibemaksu kokku 563 800 krooni. Samuti jättis J. R. maksustamis-perioodidel aprill kuni mai 2004 ja oktoober 2004 kuni jaanuar 2005 OÜ J tulu- ja sotsiaal-maksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata OÜ J pangakontodelt tehtud väljamaksed, mille aluseks olid tegelikult tegemata tehingute kohta koostatud fiktiivsed arved. Selle tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata 1 278 458 krooni. Kokku jäi OÜ J maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel riigile maksudena laekumata 1 842 258 krooni.
4. Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega tunnistati J. R. KarS § 386 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära summas 123 750 krooni. OÜ J tunnistati süüdi KarS § 386 lg 2 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 350 000 krooni. Sama kohtu-otsusega mõisteti Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi alusel OÜ-lt J Eesti Vabariigi kasuks välja 1 842 258 krooni. 2.1 Maakohus asus kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates seisukohale, et süüdistuses toodud arvetel näidatud kaupu ja teenuseid OÜ J tegelikult ei soetanud ning kõnealused arved on seega fiktiivsed. Nende arvete alusel suurendati põhjendamatult OÜ J deklareeritavat sisendkäibemaksu ja jäeti deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud. Teades, et OÜ J pole arvetel märgitud kaupu ja teenuseid saanud, pani J. R. maksude väärarvutuse toime kavatsetusega. Arvestades inkrimineeritud tegude toimepanemise süstemaatilisust leidis kohus, et valeandmete esitamine süüdistuses nimetatud maksudeklaratsioonides on käsitatav jätkuva teona. J. R-i tegu on kuriteona karistatav nii toimepanemise ajal kehtinud KarS § 386 lg 1 kui ka kehtiva KarS § 3891 lg 1 järgi. OÜ J vastutab selle teo eest toimepanemise ajal kehtinud KarS § 386 lg 2 ja kehtiva KarS § 3891 lg 3 järgi. 2.2 Seoses kannatanu tsiviilhagi lahendamisega märkis maakohus, et hagi on põhiosas põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul on OÜ J oma juhatuse liikme J. R-i kaudu tekitanud riigile laekumata jäänud käibemaksu näol varalise kahju 563 800 krooni ja laekumata jäänud tulumaksu näol varalise kahju 1 278 458 krooni, kokku 1 842 258 krooni. Varaline kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama. Samas leidis maakohus, et kuriteoga otseselt tekitatud kahjuks ei saa lugeda tsiviilhagis esitatud maksuintressi nõuet, mistõttu tuleb tsiviilhagi selles osas läbi vaatamata jätta. Tsiviilhagi esitati vaid OÜ J vastu ja kohtuistungi käigus isikute ringi, kellelt tsiviilhagi välja mõista, ei laiendatud.
7. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. R-i ja OÜ J kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole otsust tehes KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatut rikkunud. Kohus on tõendeid analüüsinud, hinnanud nende usaldusväärsust, neid omavahel kaalunud ja järeldusi põhistanud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Apellandi väide, nagu ei oleks OÜ J nn arvevabriku klient olnud, on maakohtu otsuses veenvalt kummutatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
11. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. R-i ja OÜ J kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Kassaator põhjendab oma taotlust kokkuvõtlikult sellega, et kohtud on eeldanud J. R-i ja OÜ J süüd. Ei ole tõendatud, et OÜ J kasutas nn arvevabriku teenuseid. Nn arvevabriku teenust kasutasid isikud, kes OÜ-le J kaupu müüsid, süüdistatavate näol oli aga tegemist pelgalt heausksete ostjatega. Samuti on kohtud ebaõigesti tuvastanud tahtluse. Puuduvad tõendid selle kohta, et J. R. teadis või pidi teadma, et süüdistuses nimetatud äriühingud pole kaupade ja teenuste tegelikud müüjad.
12. Kassatsioonivastuses palub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Prokurör on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Kassatsioonist ei nähtu ühtegi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kassatsiooni alust. Ei saa nõustuda kassaatori seisukohaga, nagu poleks kohtud kaalunud võimalust, et maksupetturiks on OÜ-le J kaupu tarninud ja teenuseid osutanud isikud. Kohtud on põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes nad järeldasid, et just OÜ J on fiktiivsete arvete alusel tahtlikult oma maksukohustust vähendanud. Samuti ei ole kohtud eksinud J. R-i tahtluse tuvastamisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
13. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ükski kassatsioonis esitatud väidetest ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Sisuliselt taotletakse kassatsioonis Riigikohtult faktiliste asjaolude tuvastamist ja kohtute poolt kindlakstehtud asjaolude ümberlükkamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Tulenevalt KrMS § 362 p-st 2 saab Riigikohus vaid kontrollida, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaal-menetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. mai
15. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-19-09 - RT III 2009, 28, 208, p-d 15-16). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud käesolevas asjas tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Maakohtu otsuses on põhistatud kõiki järeldusi, milleni kohus tõendeid hinnates jõudis, sh seda, et J. R. teadis, et süüdistuses nimetatud arvetel müüjana näidatud isikutelt tegelikult kaupu ja teenuseid ei soetatud. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole kohtud eksinud süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel. II
16. Eeskätt õiguspraktika suunamise eesmärgil osutab kolleegium aga kassatsiooni piirest väljuvalt sellele, et kohtud on alusetult läbi vaadanud ja rahuldanud kannatanu, s.o Eesti Vabariigi tsiviilhagi OÜ J vastu.
17. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu on korduvalt väljendanud seisukohta, et kriminaal-menetluses esitatava tsiviilhagi esemeks saab olla üksnes nõue, mida

§ 1

kohaselt on põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 - RT III 2008, 7, 44;45, p 38 ja
3. oktoobri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-35-08 - RT III 2008, 38, 253, p 25).

§ 1

sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

1. Käesolevas asjas on kannatanu tsiviilhagi aluseks asjaolu, et maksustamisperioodidel november 2003, juuli, september ja november 2004 esitati OÜ J käibedeklaratsioonides ning maksustamisperioodidel aprill kuni mai 2004 ja oktoober 2004 kuni jaanuar 2005 OÜ J tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tagajärjel oli nendes maksudeklaratsioonides näidatud maksusumma väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tsiviilhagi esemeks on OÜ J poolt eelnimetatud maksustamisperioodidel alusetult vähemdeklareeritud käibe- ja tulumaksukohustus 1 842 258 krooni, s.o tegeliku ja deklareeritud maksukohustuse vahe. Kuna tsiviilhagis OÜ J vastu esitatud nõue põhineb kannatanu ja OÜ J vahelisel maksuõigussuhtel, siis on kannatanu esitanud tsiviilhagis OÜ J vastu sisuliselt maksunõude.
2. Kolleegium märgib, et maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramine ja selle maksumaksjalt väljamõistmine ei saa toimuda tsiviilhagi esitamise teel, sest tulenevalt maksukorralduse seaduse §-st 1, § 10 lg-st 2, § 92 lg-st 1 ja § 95 lg-st 1 toimub maksusumma määramine maksuhalduri poolt maksumenetluses maksuotsusega, mida saab vaidlustada maksukorralduse seaduses sätestatud korras vaidemenetluses ja/või halduskohtumenetluses. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud, et riik ei saa olemuselt maksunõuet esitada hagi-menetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses. Juhul, kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus maksukohustuslaselt sisse nõuda maksuvõlga, peab ta seda tegema maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-06 - RT III 2006, 24, 221, p 11.)
5. Eelmises punktis märgitu ei puuduta neid erijuhtumeid, mil kolmanda isiku vastu on võimalik lepingulisel või deliktilisel alusel esitada riigi maksulaekumiste tagamisele või vähenemise kompenseerimisele suunatud nõue (vt Riigikohtu
6. jaanuari
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 RT III 2008, 7, 44;45, p 43 ja
8. oktoobri
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-42-08 - RT III 2008, 48, 328, p-d 19-20). Selliste nõuete esitamine toimub hagimenetluses. Samas maksu-maksja enda maksukohustus saab tulenevalt MKS §-dest 2, 3 ja § 6 lg-st 2 põhineda üksnes vahetult maksuseadusel või kohaliku omavalitsuse maksumäärusel, mitte aga lepingul või mõnel deliktiõiguslikul normil. Seetõttu ei ole ka võimalik maksumaksjalt tema maksukohustust hagimenetluse korras sisse nõuda.
10. Kooskõlas eelmärgituga ei ole OÜ J vähemdeklareeritud käibe- ja tulumaksusumma riigile õigusvastaselt tekitatud kahju, mille hüvitamist oleks riigil võimalik OÜ-lt J nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Tegemist on käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse alusel tekkinud maksukohustusega, mida on võimalik sisse nõuda maksumenetluses. Seega on kohtud käesolevas kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi rahuldades lahendanud nõude, mis ei saa tulenevalt

§-st 1 olla tsiviilhagi - sealhulgas kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi - esemeks. Sellise nõudega tsiviilhagi menetlusse võtmisest tuli kohtul keelduda (

§ 371

lg 1 p 1) või jätta see pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata (

§ 423lg 1 p 13).

1. OÜ J vastu kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi lahendamisel on oluline ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti haldusasjas nr 3-08-819 rahuldamata OÜ J kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
4. jaanuari
5. a maksuotsuse ning Maksu- ja Tolliameti
6. märtsi
7. a vaideotsuse tühistamiseks. Kõnealuse maksuotsusega kohustati OÜ-d J tasuma 563 800 krooni käibemaksu ja 1 278 458 krooni tulumaksu, kusjuures maksuotsuse aluseks on täpselt samad faktilised asjaolud, mis käesolevas kriminaalasjas J. R-ile ja OÜ-le J esitatud süüdistusel ning OÜ J vastu esitatud tsiviilhagil. Kuigi viidatud halduskohtu otsus on vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtus ega ole seetõttu jõustunud, võib käesolevas kriminaalasjas maksunõude esitamine ja lahendamine hagimenetluses tekitada olukorra, kus üks ja seesama maksuvõlg mõistetakse samalt isikult välja korduvalt - nii kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega kui ka maksuotsusega. 15.

§ 423

lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud hagimenetluses lahendanud sisuliselt maksunõuet, mille üle samaaegselt toimub samade poolte vahel vaidlus halduskohtus. Märgitud põhjusel tühistab Riigikohus maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas ning jätab kannatanu tsiviilhagi

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Hannes Kiris Ott Järvesaar Eerik Kergandberg