3-1-2-3-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-3-09 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi R.T. süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-3257 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.T. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta R.T. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürni avaldus Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a kohtuotsuse teistmiseks rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. oktoobril
9. a kuulutas Tartu Maakohus kohtuotsuse resolutiivosa, millega R.T. tunnistati süüdi KarS § 424 järgi. Kohus teatas, et kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamise järel tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
10. novembrist
11. a. Maakohtu otsuse vaidlustas R.T. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn. Tartu Ringkonnakohus jättis
12. veebruari
13. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu
14. aprilli
15. a määrusega jäeti T. Pürni kassatsioon menetlusse võtmata.
16. T. Pürn esitas
17. mail
18. a R.T. kriminaalasjas teistmisavalduse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
19. Kõigepealt märgib kaitsja, et Tartu Maakohtu
20. oktoobril
21. a kuulutatud resolutiivotsuse kohaselt karistati R.T. kümne kuu pikkuse vangistusega, millest kolm kuud pöörati täitmisele ja seitse kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Seevastu motiveeritud lahendi kohaselt, mis oli kättesaadav kohtu kantselei kaudu alates
22. novembrist
23. a, karistati R.T. kümne kuu pikkuse vangistusega, millest täitmisele pöörati kaks ja tingimisi jäeti täitmisele pööramata kaheksa kuud vangistust. Kaitsja arvates toob resolutiiv- ja motiveeritud otsuse vaheline ebakõla endaga kaasa olukorra, kus ei ole arusaadav, kumb otsus on õige ning kuidagi ei ole põhjendatud, et täitmisele pööratakse süüdimõistetu jaoks raskem lahend. Kaitsja hinnangul esineb eelnevast lähtuvalt teistmisalus KrMS § 366 p 5 mõttes.
24. Vastuses teistmisavaldusele taotleb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anneli Hinto jätta teistmisavaldus rahuldamata. Prokurör märgib, et Tartu Maakohtu otsus kuulutati
25. oktoobril 2008 R.T. juuresolekul ja seega oli süüdistatav talle mõistetud karistusest teadlik. Seetõttu ei ole kriminaalasjas ilmnenud ühtegi uut asjaolu ja teistmise aluseid ei esine. Prokuröri meelest on asjas tekkinud arusaamatus lahendatav KrMS §-s 431 reguleeritud kohtuotsuse täitmise menetluses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. R.T. kaitsja leiab, et kohtuotsuse erinevate tekstide vahelist vastuolu tuleb lugeda teistmise aluseks KrMS § 366 p 5 mõttes. Riigikohus sellega nõus ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p-s 5 nimetatud teistmisalusena saab olla käsitatav üksnes faktiline asjaolu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-2-2-07 - RT III 2007, 46, 369, p 8). Faktiliseks asjaoluks ei saa pidada erinevust kohtuotsuse kuulutamisel kuulutatud resolutiivosa ja tervikliku kohtuotsuse resolutiivosa vahel. Seega tuleb avaldus teistmise aluse puudumise tõttu jätta rahuldamata.
27. Seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks ning kohtupraktika ühtlustamiseks selgitab kriminaalkolleegium aga järgmist. 6.
28. Teistmisavalduse esitaja lähtub ekslikult arusaamast, nagu oleks kohtuotsuse kuulutamisel kuulutatud resolutiivosa ja hiljem koostatud tervikliku kohtuotsuse näol tegu kahe erineva kohtuotsusega. Kohus võib vastavalt KrMS § 315 lg-le 4 kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa, millele tuleb lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 vajadusel lisada põhiosa. Seega on seadusandja kohtute töö hõlbustamiseks ja kohtuotsuste kvaliteedi tõstmiseks näinud ette võimaluse, et kohtuotsuse erinevate osade vormistamisel võivad olla erinevad tähtajad. See aga ei tähenda, et ühes kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust. Kuna üks ja seesama kohtuotsus võib olla vormistatud kahe erineva dokumendina, siis ei ole välistatud, et nende vormistamisel võivad tekkida vead ja sellest tulenevalt ka erinevused. Vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud KrMS § 315 lg 4 kohaselt. Seda põhjusel, et kohtunik teeb sisulise otsustuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisel, vastates KrMS §-des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele. Kui kohtumenetluse pooled seejärel teatavad, et nad soovivad kasutada apellatsiooniõigust, tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 koostada kohtuotsus tervikuna, s.t lisada eelnevalt juba tehtud otsusele KrMS §-s 312 sätestatu. 6.
29. Käesoleval juhul ei ole asjakohane avalduse esitaja viide in dubio pro reo põhimõttele. See printsiip tuleneb Põhiseaduse § 22 lg-st 2 ja ka KrMS § 7 lg-st 3 ning kujutab endast kohustust tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus viimase kasuks. In dubio pro reo põhimõttele ei saa aga tugineda, tõlgendamaks süüdimõistetu kasuks otsuses esinevaid vormistuslikke vigu. 6.
30. Kriminaalkolleegium on varem mitmel korral selgitanud, et vastavalt KrMS §-le 431 lahendatakse kohtulahendi täitmisel ilmnevad ebaselgused kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid kriminaal-asjades nr 3-1-2-2-07 - RT III 2007, 46, 369, p 11, nr 3-1-2-3-08 - RT III 2009, 1, 4, p 9 ja nr 3-1-1-29-08 - RT III 2008, 27, 179). Ka käesoleval juhul on ühe kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade kokku langema pidava teksti mittekattumise näol tegemist kohtulahendi täitmisel ilmneva ebaselgusega, mille peab vastavalt KrMS §-le 431 lahendama täitmiskohtunik määrusega.
31. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
32. oktoobri
33. a kohtuotsuse peale esitatud teistmisavalduse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi