Obsah (5)

§ 5§ 37§ 33§ 36§ 31

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-23-09 5. oktoober 2009

) § 5 lõike 5 kohaselt on kandideerimisõiguslik isik, kelle püsiv elukoht asub valimisaasta

1. augustil vastavas vallas või linnas. H. Junolaineni püsiv elukoht ei asunud
2. augustil 2009 Rahvastikuregistri andmetel Kuusalu vallas. Siseministeeriumi andmetel sai H. Junolainenist Kuusalu valla elanik
3. augustil
5. H. Junolainen esitas
6. septembril 2009 eelmises punktis nimetatud otsuse peale kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile ja palus selle otsuse tühistamist, seadust rikkunud valla valimiskomisjoni liikme tegevuse peatamist valimiskomisjonis ja kaebuse rahuldamise korral seisukoha võtmist Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuse osas kandidaatidele registreerimisnumbrite andmise kohta. H. Junolainen märkis, et ta on elanud Kuusalu vallas püsivalt alates
7. aastast. Valla valimiskomisjoni seisukoht, mille kohaselt loetakse püsiva elukoha tunnuseks rahvastikuregistri kannet, on ekslik ning seadusandja mõtte kohaselt puudub rahvastikuregistri andmetel õiguslik tähendus kandideerimiseks seatud tingimuste osas. Õiguslik tähendus rahvastikuregistri kandel on näiteks

§ 5

lõike 1 rakendamisel, mille kohaselt rahvastikuregistri andmed seostatakse hääletamisõiguse teostamisega. Kuusalu Valla Valimiskomisjon on põhjendamatult kitsendanud "püsiva elukoha" mõistet ja ei ole selle tõlgendamisel lähtunud seadusest ega sisulistest asjaoludest. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja elektroonse tahteavalduse elukoha kandmiseks rahvastikuregistrisse

1. juulil 2009 ja kinnitas selle
2. augustil 2009, kuid valla valimiskomisjon luges rahvastikuregistri kande tegemise päevaks
3. augustit
4. Selline põhjendus kandideerimisavalduse mitteregistreerimiseks on formaalne, mis takistab tema kodanikuõiguste teostamist ning on vastuolus tsiviilõigusliku tahteavalduse põhimõtetega. Kaebuse kohaselt esitas ta oma selgesisulise tahteavalduse rahvastikuregistri kandeks elektrooniliselt
5. juulil
6. Sellega oli ta väljendanud oma soovi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 69 ja 72 tähenduses rahvastikuregistri kande tegemiseks
7. juulil
8. Lisaks leidis kaebaja, et Kuusalu Valla Valimiskomisjon oleks saanud

§ 5

lõikes 5 sätestatud nõude mittetäitmisel kandidaadi registreerimise vaid tühistada (

§ 37lõige 5 punkt 3).

Samuti vaidlustas kaebaja Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuse ja selle tegemise vormilist külge.

1. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis kaebuse
2. septembri
3. aasta otsusega nr 6 rahuldamata. Püsiva elukoha mõiste kohta leidis Harju Maakonna Valimiskomisjon, et seadusandja on selle

§ 5

lõikes 1 defineerinud: püsiv elukoht selle seaduse tähenduses on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Väljendi "püsiv elukoht" tähenduse laiendavaks tõlgendamiseks võrreldes

§ 5lõikes 1 ammendavalt avatud püsiva elukoha mõistega ei ole alust.

Kui seaduse ühes sättes mingi termin defineeritakse, on täiendava viite või definitsioonita mõistlik eeldada, et järgnevalt kasutatakse sama terminit varemdefineeritud tähenduses kogu seaduse ulatuses. Valimisõiguse teostamisel ei ole alust analoogia põhimõttest johtuvalt kohaldada TsÜS §-s 14 sätestatavat elukoha ja selle muutmise mõistet.

§ 5

lõikes 1 sätestatav püsiva elukoha mõiste täpsustab erinormina kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel aktiivse ja passiivse valimisõiguse teostamisel olulist tähendust omavat elukoha mõistet. Rahvastikuregistrile esitatud avalduse kohta leidis Harju Maakonna Valimiskomisjon, et elukohateate täitmist ja salvestamist ei saa samastada selle teate digitaalallkirjastamisega. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lõikes 1 nähakse ette, et elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. RRS § 40 lõike 3 kohaselt võib isik esitada elukohateate digitaalallkirjaga. Elektrooniliselt teostatud ning allkirjastamist nõudev tahteavaldus omab õiguslikku tähendust alles pärast selle digitaalset allkirjastamist, kusjuures digitaalallkirja andmise aega saab lugeda ka toimingu või tahteavalduse esitamiseks. H. Junolaineni kandidatuuri registreerimata jätmise otsuse kohta leidis valimiskomisjon järgmist.

§ 33

lõike 2 punkti 2 kohaselt kinnitab isik kandideerimisavalduses muuhulgas, et vastab volikogu liikmekandidaatidele esitatud nõuetele. Kaebaja allkirjastatud kandideerimisavaldusel kinnitati, et kaebaja vastab seaduses volikogu liikmekandidaadile esitatuid nõuetele, s.h et kaebaja püsiv elukoht (s.t elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse) asus 1. augusti 2009 seisuga Kuusalu vallas. Kuivõrd 8. septembril 2009 (kandidaatide esitamise viimasel päeval) selgus, et kaebaja ei ole Kuusalu vallas kandideerimisõiguslik põhjusel, et tal ei olnud 1. augusti 2009. aasta seisuga

§ 5

lõigete 1 ja 5 kohast püsivat elukohta Kuusalu vallas, tähendas see, et kaebaja kandideerimisavalduses ilmnes kaebaja esitatud püsiva elukoha andmete viga. Arvestades kaebaja kandideerimisdokumentides teatavaks saanud vea olemust ei olnud seda võimalik parandada. Seetõttu puudus valla valimiskomisjonil ka alus

§ 36

lõike 6 kohase vigade paranduse ettepaneku tegemiseks ning ta sai sedastada kandidaadi registreerimata jätmist tingiva vea olemasolu ning selle põhjal teha ka kandidaadi registreerimata jätmise otsustuse

§ 37

lõike 4 alusel.

§ 37

lõike 5 punkt 3 ei ole selles juhtumis kohaldatav, sest see rakendub kandideerimisõiguse puudumise tõendamisel pärast kandidaadi registreerimist, s.t juhul, kui registreerimiseelse kontrolli käigus ei tuvastatud kandidaadi registreerimata jätmise aluste olemasolu. Kõnealusel juhul sai Kuusalu Valla Valimiskomisjon kaebaja kandideerimisõiguse puudumisest teada enne võimaliku registreerimisotsuse tegemist. Kuusalu Valla Valimiskomisjon on kaevatavat otsust õiguslikult ja faktiliselt kohaselt motiveerinud. Faktilisest motivatsioonist nähtub muuhulgas ka, et komisjon on järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, mis kohustab välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Valla valimiskomisjoni esimehe selgitustest ilmneb, et

1. septembril 2009 teavitati kaebajat telefonitsi valimiste infosüsteemi andmete sisestamisel selgunud kaebaja kandideerimisõiguse teostamise probleemidest ning teavitamise juures oli muuhulgas ka Eesti Keskerakonna esindaja. Maakonna valimiskomisjon sedastab, et valla valimiskomisjonil tulnuks kaebajat teavitada tema mitteregistreerimise otsuse tegemise ajast ja kohast. Samas ei muuda kaebaja mitteosalemine valla valimiskomisjoni
2. septembri 2009 koosolekul tema suhtes tehtud otsustust õigusvastaseks. Kaebaja sai
3. septembril 2009 telefonitsi teada tema kandideerimisõiguse teostamise probleemidest ning tal tekkis sellest tulenevalt õigus ja võimalus esitada valla valimiskomisjonile asjas oma seisukohad ja vastuväited. Valla valimiskomisjon on kaebajat tema suhtes
4. septembril 2009 tehtud otsusest viivitamatult teavitanud ning seega sai kaebaja ka kasutada kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seaduse kohast kaebetähtaega.
5. H. Junolainen esitas
6. veebruaril 2009 Harju Maakonna Valimiskomisjoni eelmises punktis osundatud otsuse peale kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja leidis, et ta vastab

§ 5lõike 5 nõuetele.

Kehtivates õigusaktides ei ole püsiva elukoha legaaldefinitsiooni.

§ 5

lõikes 1 toodud püsiva elukoha määratlust läbi registreerimise rahvastikuregistris ei saa pidada legaaldefinitsiooniks

§ 5lõike 5 jaoks.

See on iseseisev tingimus ainult aktiivse valimisõiguse teostamisel. Seadusandja on hääletusõigusele täiendava tingimuse seadmisel lähtunud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 156 lõike 2 analoogiast, mille puhul püsiva elukoha määratlus seostatakse vaid aktiivse valimisõiguse teostamisega. Seetõttu ei ole passiivse valimisõiguse teostamine seotud rahvastikuregistris registreerimise kohustusega, vaid on seotud ainult "püsiva elukoha" olemasoluga selle omavalitsuse territooriumil. Püsiva elukoha määratlemisel lähtuda TsÜS §-st 14 kui üldnormist, mis rakendub

§-le 5 lõikele 5. RRS § 6 lõike 2 rakendamisel on õiguslik sisu ainult juhul kui see on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses väljendatud expressis verbis ning

§ 5lõike 5 puhul ei ole seda tehtud.

Kaebaja leiab, et ta esitas

1. juulil 2009 elektroonse avalduse rahvastikuregistri kandeks, millega väljendas otseselt oma tahet TsÜS § 69 lõike 1 mõttes. Ei ole asjaolusid, mis kinnitaksid, et avaldaja poolt tehtud tahteavaldust ei ole kätte saadud või et tahteavaldust oleks muudetud või see tagasi võetud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes on tegemist kehtiva tahteavaldusega. Maakonna valimiskomisjon on jätnud tähelepanuta, et riik on kehtestanud digitaalallkirja andmiseks ainult kaks võimalust - ID-kaardi ja mobiil-ID ning on asunud seisukohale, et kui nimetatud vahendeid ei ole võimalik kasutada, siis ei olegi võimalik tahteavaldust teostada, et see on avaldaja risk ja avaldaja poolt esitatud avaldust ei saa võrdsustada avaldaja tahtega. Kaebaja selgitab, et viibis rahvastikuregistrile avalduse esitamise ajal Venemaal ning digitaalallkirja andmine ei olnud võimalik. Lisaks leidis kaebaja, et Kuusalu Valla Valimiskomisjon ei informeerinud teda puudustest. See et kaebajaga võttis
2. septembril 2009 ühendust erakonna volitatud esindaja, ei ole puudustest teavitamisega võrdsustatav.
3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis H. Junolaineni kaebuse
4. septembri
5. aasta otsusega nr 28 rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Harju Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et kandideerimisõiguse määratlemisel

§ 5

lõike 5 kohaselt tuleb lähtuda

§ 5

lõikes 1 toodud püsiva elukoha definitsioonist ning asjaolust, et

§ 5

lõikes 5 ei ole püsiva elukoha definitsiooni uuesti ära toodud, ei järeldu, et selle määratlemisel tuleks lähtuda mingitest muudest alustest. Rahvastikuregistrile elukohateate esitamisele kohaldatakse rahvastikuregistri seadust ja selle teate menetlemisele RRS § 1 lõike 2 kohaselt haldusmenetluse seaduse sätteid. HMS § 14 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab kirjalik taotlus muuhulgas sisaldama taotleja allkirja. Kaebaja viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted ei ole antud juhul asjakohased. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Harju Maakonna Valimiskomisjoni järeldustega Kuusalu Valla Valimiskomisjoni 11. septembri 2009. aasta otsuse põhistatuse ja vormistuse osas. Vabariigi Valimiskomisjon märkis täiendavalt, et erakond volitab end esitama vallas või linnas

§ 31lõike 5 kohaselt volitatud esindaja(d).

Kandideerimisdokumente ei saa esitada kandidaat ise, vaid seda teeb volitatud esindaja, vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni

1. juuli
2. aasta määruse nr 17 "Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" § 11 lõikele
3. Seetõttu teavitab valla valimiskomisjon kandideerimisdokumentide puudustest samuti erakonna volitatud esindajat (

§ 36lg 6).

Kaebuse kohaselt informeeriti kaebajat tema kandideerimisõiguslikkuse küsimusest volitatud esindaja kaudu

1. septembril 2009, seetõttu puudus vajadus veel kord kandidaati sellest teavitada.
2. H. Junolainen esitas
3. septembril 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Kuusalu Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 6 ja Vabariigi Valimiskomisjoni
4. septembri
5. aasta otsuse nr
6. Kaebus laekus Riigikohtusse
7. septembril
8. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. H. Junolainen palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni ja Kuusalu Valla valimiskomisjoni otsused, kuna need rikuvad tema õigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. H. Junolainen leiab, et

§ 5

lõikes 5 kasutatud mõistet "püsiv elukoht" tuleb sisustada lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 14 esitatud "elukoha" definitsioonist. Kehtivas õiguses ei ole "püsiva elukoha" definitsiooni.

§ 5

lõikes 1 on püsiv elukoht defineeritud Rahvastikuregistri kande kaudu üksnes aktiivse valimisõiguse kasutamise jaoks. Passiivse valimisõiguse jaoks ei ole püsivat elukohta

§ 5lõikes 5 sellisel viisil defineeritud.

Kuna rahvastikuregistri seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus vaid seaduses ettenähtud juhtudel, aga

§ 5

lõige 5 sellist õigusliku tähendust sõnaselgelt ette ei näe, siis ei saa lähtuda püsiva elukoha määratlemisel rahvastikuregistri kandest. Rahvastikuregistrile tehtud avalduse kohta märgib H. Junolainen, et kuigi selle kinnitamine oleks pidanud toimuma rahvastikuregistri seaduse kohaselt, ei saanud ta seda Eestist eemalviibimise tõttu teha. Sellises olukorras oleks valimiskomisjonid pidanud lähtuma haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõttest ja lähtuma tema avalduses väljendatud tegelikust tahtest. Kandidaadi registreerimise kohta leiab H. Junolainen, et kui kandidaat ei vasta

§ lõike 5 tingimustele, siis saab valimiskomisjon kandidaadi registreerimise

§ 37

lõike 5 punkti 3 alusel tühistada, aga mitte jätta kandidaadi registreerimata

§ 37lõike 4 alusel.

Viimati nimetatud sätte alusel saab kandidaadi jätta registreerimata vaid siis, kui esineb mõni

§ 37lõikes 3 toodud olukord.

H. Junolaineni dokumendid vastasid nõuetele ja oleks tulnud registreerida, enne mitteregistreerimise otsuse tegemist keegi temaga kandideerimisdokumentides esinevate vigade pärast ühendust ei võtnud.

1. Vabariigi Valimiskomisjon märgib oma kirjalikes selgitustes, et ta jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjon lisab, et kuigi H. Junolainen on kaebuses märkinud, et tema püsiv elukoht on Kuusalu vallas alates
2. aastast, on ta
3. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideerinud Viimsi vallas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega ja selles esitatud põhjendustega, mille kohaselt jäeti H. Junolaineni kaebus rahuldamata. Kuivõrd H. Junolainen ei ole esitanud Riigikohtule eelnevas menetluses esitamata väiteid, siis ei pea kolleegium vajalikuks käesolevas otsuses korrata Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses esitatud ja viidatud põhjendusi.
5. Eelnevat arvestades tuleb H. Junolaineni kaebus jätta rahuldamata. Märt Rask, Henn Jõks, Harri Salmann