← Eesti

3-4-1-13-09

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-13-09 6. oktoober 2009 Eesistuja Märt Rask, lii

§ 18lõige 7 ja Vabariigi Valitsuse 23.

oktoobri

  1. aasta määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" §-d 4, 6, 7 ja 8 Kirjalik menetlus
  2. Rahuldada Harku Vallavolikogu
  3. juuni
  4. aasta taotlus tõendite võtmiseks asja materjalide juurde.
  5. Jätta Harku Vallavolikogu
  6. septembri
  7. aasta taotlus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harku Vallavolikogu esitas
  9. mail 2009 Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks maareformi seaduse § 25 lõige 3,

§ 18lõige 7 ja Vabariigi Valitsuse 23.

oktoobri

  1. aasta määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" §-d 4, 6, 7 ja 8 vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
  2. Harku Vallavolikogu esindaja esitas
  3. juunil 2009 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku (RT I 2002, 29, 174; PSJKS) §-le 50 tuginedes Riigikohtule ärakirjad Harku Vallavalitsuse
  4. augusti
  5. aasta korraldusest nr 1181, Maa-ameti
  6. oktoobri
  7. aasta otsusest, Maa-ameti
  8. detsembri
  9. aasta otsusest, Harku Vallavalitsuse
  10. jaanuari
  11. aasta korraldusest nr 39, Maa-ameti
  12. veebruari
  13. aasta otsusest, Harku Vallavolikogu
  14. detsembri
  15. aasta otsusest nr 138, Maa-ameti
  16. märtsi
  17. aasta otsusest ning Maa-ameti
  18. novembri
  19. aasta kirjast nr 12.1-5/
  20. Taotleja selgitas kohtule, et tema hinnangul illustreerivad esitatud dokumendid vaidlusaluste sätete rakendamisel tõusetunud probleeme.
  21. Harku Vallavolikogu esitas
  22. septembril 2009 viidates PSJKS §-le 50 tuginedes Riigikohtule ärakirjad Saue Vallavalitsuse
  23. juuli
  24. aasta kirjast nr 5.1-1.4/2001, Jõelähtme Vallavalitsuse
  25. augusti
  26. aasta kirjast nr 18.2-13/2995-1, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
  27. augusti
  28. aasta kirjast nr 6-7/1740, Tallinna Linnavaraameti
  29. septembri
  30. aasta kirjast nr 2.2-1/2525 ja selle lisast. Viidatud kirjad sisaldasid nende organite arvamust, kas Harku Vallavolikogu Riigikohtule esitatud taotlus on põhjendatud ja kirjeldasid probleeme, mis vaidlusaluste sätete kohaldamine on praktikas tekitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Harku Vallavolikogu esindaja taotlustest nähtuvalt on ta esitanud Riigikohtule tõendid maareformi seaduse § 25 lõike 3,

§ 18lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 23.

oktoobri

  1. aasta määruse nr 155 §-de 4, ja 6-8 põhiseadusele vastavuse hindamiseks. Need tõendid kinnitavad taotleja hinnangul viidatud sätete vastuolu põhiseadusega.
  2. PSJKS § 50 lõike 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on PSJKS § 10 lõike 1 punkti 4 järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt taotluse esitamisel menetlusosaliseks kohaliku omavalitsuse volikogu. Harku Vallavolikogu volitas
  3. aprillil 2009 end kõnealuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses esindama advokaadibürood. Advokaadibüroo kui Harku Vallavolikogu esindaja esitas
  4. juunil 2009 ja
  5. septembril 2009 Riigikohtule taotluse tõendite asja juurde võtmiseks. Kuna advokaadibürool oli kõnealuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses Harku Vallavolikogu esindamiseks volitus, tuleb pidada taotluse esitamist advokaadibüroo poolt lubatavaks.
  6. PSJKS § 50 lg 1 järgi on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
  7. Taotleja esitas
  8. juunil 2009 oma taotluse illustreerimiseks Harku valla taotlused, millega sooviti maakatastris muuta katastriüksuste sihtotstarvet, samuti nendele antud Maa-ameti vastused. Lisaks esitas taotleja Maa-ameti kirja, millega Maa-amet teavitas kohalikke omavalitsusüksusi katastriüksustest, mille registreeritud sihtotstarvete nimetused ei vastanud kehtivale õigusele. Need dokumendid käsitlesid peamiselt katastriüksuste maakatastris kirjendamisel tekkinud erimeelsuseid. Taotleja peamine eesmärk on tõendada erimeelsuste olemasolu.
  9. Arvestades asjaolu, et kõnealuses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on vaidluse ese nende sätete põhiseaduspärasus, mis reguleerivad katastriüksuste kirjendamist maakatastris, on nende dokumentide puhul tegemist tõenditega PSJKS § 50 lõike 1 mõttes.
  10. juuni
  11. aasta taotlus tuleb seega rahuldada.
  12. Dokumendid, mis taotleja esitas
  13. septembril 2009, ei ole tõendid PSJKS § 50 lõike 1 mõttes. Nende alusel ei ole võimalik teha kindlaks taotleja nõuet põhjendavaid asjaolusid ning selgitada välja muid asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Esitatud kirjad sisaldasid omavalitsusorganite arvamust, kas Harku Vallavolikogu Riigikohtule esitatud taotlus oli põhjendatud. PSJKS § 10 lõike 2 järgi küsib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses vaidlustatud normide kohta arvamuse Riigikohus. Menetlusosaline ei saa küsida arvamust teistelt isikutelt ning sedakaudu kaasata nad menetlusse arvamuse andjatena.
  14. septembri
  15. aasta taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.