Obsah (10)

§ 348§ 351§ 669§ 692§ 436§ 438§ 652§ 654§ 639§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 348

lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ja

§ 348

lg 3 teist lauset ning

§ 351

lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised

§ 669lg 1 p 1 järgi.

Kuna ringkonnakohus jättis need rikkumised tähelepanuta ega tühistanud maakohtu otsust, siis tühistab kolleegium

§ 692

lg 5 esimese lause järgi nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 9.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-162-09, p 13, ja 10. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-08, p 11). See nõue kehtib ka ringkonnakohtu kohta, kes

§ 652

lg 8 järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 15).
3. Hageja tugines muu hulgas asjaolule, et kostja takistas maja ukseluku vahetamisega hageja juurdepääsu ruumile, kus asusid hageja asjad, ning paigutas mõni nädal hiljem hageja asjad maja hoovi. Toimiku materjalide kohaselt kostja tunnistas seda asjaolu. Kolleegium leiab, et kostja selline tegevus on kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi. Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline. Omavoliliseks loetakse AÕS § 40 lg 2 tunnustel ka omaniku poolt oma asja äravõtmist ebaseadusliku valdaja valdusest (AÕS § 34 lg 1). Ebaseadusliku valdaja valdusest on õigus asja ilma tema nõusolekuta ära võtta üksnes AÕS §-s 41 sätestatud omaabi rakendamise eelduste esinemise korral. Kui hageja asjad asusid kostja elamus asuvas ruumis, siis kehtestas kostja elamusse sissepääsu takistamisega (välisukse luku vahetamisega) samal ajal omavoliliselt valduse ka hageja asjadele. Kostja seatud tingimus, et hageja võib ruumis asuvatele asjade järele tulla üksnes koos politseiga, ei muuda omavolilist valdust olematuks. Omavoliline oli ka hageja asjade tema üüritud eluruumist hoovi viimine ja seal ladustamine. AÕS § 84 lg 2 sätestab kahju hüvitamise nõude erikoosseisu. Selle sätte järgi vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Seega peab kostja kui hageja asjade omavoliline valdaja kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et hageja kahju oleks tekkinud ka siis, kui ta ei oleks hageja asju omavoliliselt oma valdusse võtnud (ei oleks vahetanud maja ukselukku ja hiljem viinud hageja asju maja hoovi). Seejuures ei ole AÕS § 84 lg 2 kohaldamise seisukohalt tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivatud asjade suhtes hoolas või mitte. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama poolte esitatud tõendeid ning võtma seisukoha AÕS § 84 lg 2 kohaldamise kohta, eelkõige andma kostjale võimaluse tõendada vastutusest vabanemise eelduste esinemist.
4. Kahju hüvitamise erikoosseisu korral ei kohaldu VÕS § 1043 jj (vt Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10, ning
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 14). Kahju hüvitamise erikoosseisude korral tuleb siiski kohaldada VÕS
9. peatüki sätteid, mis reguleerivad kahjuhüvitisnõude ulatust (vt Riigikohtu
10. mai
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3805, p 10, ning
12. jaanuari
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Ka AÕS § 84 lg 2 puhul kohalduvad kõik VÕS
14. peatüki sätted, sh on võimalik vähendada ka väljamõistetavat kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju põhjustati osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei anna kolleegiumi arvates iseenesest alust see, et üürileping oli lõppenud (nagu väitis kostja). Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast üürilepingu lõppemist, on üürileandjal õigus nõuda asja tagasi enda valdusse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel. VÕS § 335 esimese lause järgi võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist (VÕS § 335 teine lause).
15. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis osale apellatsioonkaebuse väidetele vastamata.

§ 654

lg 5 esimene lause sätestab ringkonnakohtule kohustuse võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Sellist kohustust ei ole ringkonnakohtul

§ 654

lg-st 6 tulenevalt juhul, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, nõustudes selles esitatud põhjendustega. Kuivõrd

§ 639

lg-st 1 tulenevalt on

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 järgi ka ringkonnakohus kohustatud kohaldama õiget seadust sõltumata poolte esitatud õiguslikest väidetest ja kuivõrd

§ 652

lg 8 järgi ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega, siis ei ole poolte õiguslikele väidetele vastamata jätmine selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tooks kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Praegusel juhul leidis maakohus, et ei esine kahju hüvitamise nõude eeldusi, ning jättis selle tõttu tuvastamata, kas ja kui suurt kahju kostja hagejale põhjustas. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, siis ei pidanud ta

§ 654

lg-st 6 tulenevalt vastama nendele apellatsioonkaebuse väidetele, mida oli hinnanud maakohus. Kas ja kui suurt kahju kostja hagejale põhjustas, peab tuvastama maakohus asja uuel läbivaatamisel juhul, kui ta loeb tõendatuks kostja vastutuse eeldused AÕS § 84 lg 2 järgi (vt käesoleva otsuse p 10). 13. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid.

§ 149

lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada OÜ Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid arvelduskontole. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu