lg 1 p 1 kohaselt on kohtunik kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta on varem samas kriminaalasjas teinud kohtulahendi.
lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kohtuniku taandamise taotluse, kuid kohtuistungi toimumise ajal ei olnud L. S. teadlik taandamise õigusliku aluse olemasolust. 3.2 L. S. asja arutamisel ei arvestatud tema majanduslikku ja perekondlikku olukorda, mis takistas üldkasuliku töö tegemist. Süüdimõistetule ei tutvustatud tema kohta koostatud erakorralist ettekannet. Samuti ei olnud ettekande koostamisel möödunud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, mistõttu vangistuse täitmisele pööramine ei olnud õigustatud. 3.3 L. S. sai kohtumäärusest teada 27. aprillil 2009 kaitsja vahendusel, seetõttu ei olnud tal võimalik kohtumäärust vaidlustada. Kohus märkis küll määruses, et KarS § 432 lg 4 kohaselt saadetakse määruse koopia menetlusosalistele, kuid L. S-le seda kätte ei toimetatud. Seega rikuti tema õigust tutvuda teda puudutava kohtumäärusega ning esitada selle peale määruskaebust.
lg 1 kohaselt kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
lg 1, mille kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Erakorraline ettekanne vaadati läbi kohtuistungil
L. S. pidi olema teadlik sellest, et kohtuotsuse langetas tema suhtes sama kohtunik, kes vaatas läbi erakorralist ettekannet. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom, kes taotleb määruse tühistamist ja asja uut sisulist läbivaatamist Tartu Ringkonnakohtus. 5.1 Kaitsja leiab, et asjas puudub vaidlus selle üle, et süüdimõistetu ei saanud kätte vaidlustatavat kohtumäärust. Maakohus ei kuulutanud kohtumäärust ega teinud seda muul viisil L. S-le teatavaks. Viidates
S-le saatmata jätmine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
5.2 Kassaator märgib, et
lg 1 alusel kuulutab kohtuotsuse kohtunik või
lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul eesistuja
Põhiseaduse § 24 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kassaatori arvates on kohtumääruse kuulutamine kohtuasja arutamise üks osa, seega pidanuks kohus kohtumääruse igal juhul kuulutama süüdimõistetu juuresolekul. 5.3
lg 1 kohaselt kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kassaatori arvates kuuluvad samad sätted kohaldamisele ka kohtumääruse puhul, millega pööratakse karistus täitmisele. L. S. sai teda puudutavast kohtumäärusest teada kaitsja vahendusel
lg 1, mille kohaselt tuleb määruskaebus esitada 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Erakorraline ettekanne vaadati kohtuistungil läbi
lg 4 kohaselt on kohus kohustatud saatma määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab, vaid kirjalikus menetluses. L. S. üldkasuliku tööga seonduvat lahendas kohus süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja osavõtul. Süüdimõistetul ja tema kaitsjal oli reaalne võimalus tutvuda määrusega
lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuotsuse täitmise menetluses ei otsustata isiku süü ega karistuse üle. Kohtunik hindab vangistuse täitmisele pööramise otsustamisel vaid seda, kas isik on järginud kohtuotsusega määratud nõudeid. 8. Kaitsja leiab, et määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuleb selgitada, millisest päevast tuleb hakata lugema määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist.
lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus oli pooltele kantselei kaudu tutvumiseks kättesaadav 17. märtsil 2009. 8.1 Kolleegium märgib, et
näeb ette kaks võimalust kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamiseks.
lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused üldjuhul kirjalikus menetluses.
lg 4 kohaselt saadetakse sellisel juhul määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
Nendeks on
§-des 425-426 sätestatud või süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvad küsimused. Käesolevas asjas on tegemist vangistuse täitmisele pööramisega, s.o isikult vabaduse võtmisega.
lg 3 ei näe üheselt ette, kuidas tehakse kirjeldatud menetluses määrus menetlusosalistele teatavaks, kuid kolleegium leiab, et kuna asja läbivaatamine hõlmab ka lõpliku otsustuse teatavakstegemist ehk kuulutamist, peab ka see toimuma süüdimõistetu osavõtul. Kohtumääruse kuulutamine süüdimõistetu osavõtul võimaldab tal saada selgitusi määruse sisu ja selle vaidlustamise korra kohta. 8.2 Käesoleval juhul vaadati asi läbi kohtuistungil prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja juuresolekul, kuid vangistuse täitmisele pööramise määrus kuulutati kantselei kaudu. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse täitmise menetluses ei ole kirjeldatud olukorras tegemist kriminaalmenetluse olulise rikkumisega
Kuna aga isikul on õigus sellele, et tema suhtes tehtud kohtulahend kuulutatakse seaduses sätestatud viisil, tuleb selle tingimuse rikkumisel arvutada kaebetähtaega päevast, mil isik sai määrusest tegelikult teada. Käesolevas asjas on kaitsja kinnitanud, et süüdimõistetu sai määruse sisust teada
lg-st 1 ning § 361 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse, millega jäeti L. S. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.