RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 113lg 1 järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg kümme aastat.

Asjas puudub kahju tuvastamise kohta eksperdiarvamus, mida mõlemad pooled aktsepteeriksid. Seega ei ole alanud nõude esitamise tähtaeg MaaPS § 56 lg 3 tähenduses. Selle sätte mõttes tähendab kahju tuvastamine kahju tekitamise (st maapinna languse tagajärjed, maapinna lõhenemine tervikute kohalt, puude vajumine küljeli, puude juurte kahjustused) kindlakstegemist, s.o kahju avastamist, mitte aga tekitatud kahju suuruse kindlakstegemist, nagu ekslikult väidab hageja. Hagi aegumine algab päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Kahjunõudega saab kohtusse pöörduda vaatamata sellele, et kahjutasu suurus ei ole täpselt kindlaks tehtud. Hageja esitas

1. veebruaril 2001 kostjale ekspertiisi tegemise avalduse, et hinnata viimase maaüksusele tekitatud kahju. Seega ilmnes väidetav kahju hageja metsamaale kõige hiljem nimetatud kuupäeval. Asjaolu, et hageja sai alles
2. aprillil 2004 teada, et kaevetööd Kohtla kaevanduse kaeveväljal on lõpetatud, ei mõjuta hagi aegumise tähtaja kulgu, kuna hagejal oli tema õiguste rikkumine (kahju tekitamine) teada juba veebruaris
3. Seega on hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõue oli hagi esitamise hetkeks maapõueseaduse varasema redaktsiooni järgi aegunud ja uut redaktsiooni ei kehtestatud tagasiulatuvalt, ei ole hagejal nõude aegumise tõttu võimalik oma nõuet maksma panna. Sellist aegumise kohaldamise käsitlust toetavad VÕSRS § 11 ja § 9 lg
4. Uusi aegumistähtaegu ei saa kohaldada nõuetele, mis on uute aegumistähtaegade kehtestamise hetkeks aegunud vana seaduse kohaselt.
5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Ühtlasi palus hageja tunnistada MaaPS § 56 lg 3 põhiseaduse vastaseks.
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. märtsi
9. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt nõuab hageja kostjalt maavara kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Enne 1.

§ 113

lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kuna maapõueseaduses kui eriseaduses oli sätestatud maavara kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele lühendatud aegumistähtaeg, siis tuli TsÜS § 113 lg 1 järgi kohaldada lühendatud aegumistähtaega.

1. aprillini 2005 kehtinud MaaPS § 56 lg 1 kohaselt on kaevandamisloa valdaja kohustatud täielikult hüvitama kõik maavara kaevandamisega tekitatud kahjud, olenemata sellest, kas töid tehti kahjustatud maa-alal või selle naabruses ning kas kahju tekkimist võis ette näha või mitte. Sama paragrahvi
2. lõike järgi aegub hüvitise nõue ühe aasta jooksul arvates kahju tuvastamise päevast. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema
3. veebruarist 2001, s.o ajast, mil hageja esitas kostjale ekspertiisi tegemise avalduse, et hinnata viimase maaüksusele tekitatud kahju. Avalduse esitamine kinnitab, et hageja oli teadlik temale maavara kaevandamisega kahju tekitamisest. Kuna hageja sai
4. veebruaril 2001 teadlikuks talle kahju tekitamisest, kuid esitas nõude maakohtule alles
5. veebruaril 2004, on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata aegumise tõttu. Hageja nõue oleks aegunud ka juhul, kui aegumistähtaja alguseks lugeda
6. november 2002, mil hageja esitas kostjale avalduse metsale tekitatud kahju hüvitamiseks. MaaPS § 56 lg-s 3 märgitud termin "kahju tuvastamine" ei tähenda, et kindlaks oleks tehtud kahjutasu täpne suurus. Kahju tuvastamine eeldab, et oleks kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju konkreetne suurus võib olla vaidluse all. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli maavaravaru kaevandamiseks kaevandamisluba. Hageja väitel tekitas kostja vaatamata kaevandamisloa olemasolule hagejale õigusvastaselt kahju, sest ei täitnud kaevandamistehnoloogia nõudeid, mistõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud MaaPS § 56 lg-t 3 ning nõue ei ole aegunud. Nii kahju tekitamise ajal kehtinud kui ka alates
7. aprillist 2005 kehtivas MaaPS §-s 56 on sätestatud maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamine sõltumata sellest, kas kaevandamisloa omanik on maavara kaevandamisega tekitanud kahju õigusvastaselt või õiguspäraselt, sh kas ta on süüdi kahju tekkimises või mitte. Seetõttu ei ole aegumise kohaldamiseks oluline, kas kostja täitis kaevandamistehnoloogia nõudeid vms. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale võlga tunnistanud. Samuti ei ole tõendeid, et MaaPS § 56 lg-s 3 sätestatud nõude aegumise tähtaeg oleks peatunud või katkenud. Hageja on esitanud taotluse tunnistada kahju tekitamise ajal kehtinud MaaPS § 56 lg 3 põhiseaduse vastaseks. Taotluse kohaselt ei saa asjaolu, et isikule on tekitatud õiguspärase tegevuse tulemusel kahju, olla aluseks aegumise tähtaja piiramisele. Kuna MaaPS § 56 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaega tuleb kohaldada maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamisel sõltumata sellest, kas kaevandamisloa omanik on maavara kaevandamisega tekitanud kahju õigusvastaselt või õiguspäraselt, ei ole MaaPS § 56 lg 3 hageja nimetatud põhjusel põhiseaduse vastane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti MaaPS § 56, leides, et hagi on aegunud. Nimetatud paragrahvi
9. lõikes ettenähtud kahju tuvastamist ei ole toimunud. Seda märkis oma otsuses ka maakohus. Seega ei ole hagi aegumine MaaPS § 56 lg 3 järgi alanud või peatus
10. veebruaril 2001, mil hageja esitas kostjale avalduse teha kahju hindamiseks ekspertiis. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja
11. Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta majandusministri
12. juuli 1997 määruse nr 28 "Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra kinnitamine" p-des 30 ja 32 sätestatu ega põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja väidetega selle määruse kohaldamise vajalikkuse kohta. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma seisukohta, et kahju on tekitatud õiguspäraselt. Ringkonnakohus on valesti samastanud kahju tuvastamise ja kahju avastamise. Pooled vaidlevad kahju tekitamise üle, sest kostja väitel on metsa kasv pärast kaevamistöid paranenud. Hageja viidatud majandusministri määruse p-des 30 ja 32 on täpsustatud kahjustuste tuvastatuks lugemise tingimusi, mille kohaselt loetakse kahjustused tuvastatuks aktiga, mis koostatakse hiljemalt üks aasta pärast objekti all tehtud mäetööde lõppu. Kahju tuvastamise hetkeks tuleb lugeda akti koostamist kõiki osapooli rahuldava hindamiskomisjoni poolt. Ringkonnakohtul ei olnud alust eirata määruse tõlgendust, mis täpsustas kahju tuvastamist kooskõlas MaaPS §-ga
13. Määrusele vastavat akti ei ole kunagi koostatud. Kostja kaevandusluba lõppes
14. detsembril 2000, hageja esitas
15. veebruaril 2001 kostjale ekspertiisi tegemise avalduse. Kuna kahju ei ole tuvastatud (vastavat akti koostatud), ei ole hagi aegumise tähtaeg MaaPS § 56 lg 3 mõttes alanud.
16. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja arvates on kohtud õigesti leidnud, et hageja nõue on MaaPS § 56 lg 3 järgi aegunud. Oma vastupidist seisukohta ei ole hageja selgelt põhistanud. Ringkonnakohus on menetlusnorme õigesti kohaldanud. Selgitades, et MaaPS §-s 56 sätestatud aegumine algab kahju tekkimisest teadasaamisest, mitte selle täpse suuruse kindlaksmääramisest, on kohus põhjendanud, miks ei arvestata aegumise hindamisel kahju kindlaksmääramise sätteid. Aegumine ei hakka kulgema kahju suuruse kindlaksmääramisest, vaid kahjust teadasaamisest ehk kahju tuvastamisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.
18. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikus 1997-1999 maavara kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi ajavahemikus 1997-1999 hageja kinnistu piirkonnas allmaa mäetöid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tekitas väidetava kahju allmaatöödega. Enne 1.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt on hagi aegumise üldine tähtaeg kümme aastat, v.a nõuded, mille kohta on seadusega ettenähtud lühendatud aegumistähtaeg või millele aegumist ei kohaldata.

1. jaanuarist 1995 kuni
2. aprillini 2005 kehtinud MaaPS § 56 lg 3 kohaselt aegub maavara kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ühe aasta jooksul, arvates kahju tuvastamise päevast. Eeltoodust on kohtud õigesti järeldanud, et asjas kohaldub MaaPS § 56 lg-s 3 sätestatud üheaastane aegumistähtaeg.
3. TsMS § 442 lg 8 sätestab kohtu kohustuse märkida otsuses mh tuvastatud asjaoludest tehtud järeldused, tõendid, millele need järeldused on rajatud, ning seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohtu see kohustus tuleneb lisaks TsMS § 654 lg-st
4. Maakohus on hageja nõude aegumistähtaja kulgemise alguse sidunud ajaga, mil hageja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest (enne 1.

§ 116esimene lause). Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta, et kehtinud Ts

ÜS § 116 teise lause kohaselt võib seaduses sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. MaaPS § 56 lg 3 järgi hakkab kahjuhüvitise nõude aegumine kulgema kahju tuvastamise päevast. Seetõttu pidi maakohus aegumise kohaldamiseks tegema kindlaks kahju tuvastamise aja MaaPS § 56 lg 3 tähenduses.

1. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. See nõue kehtib ka ringkonnakohtule, kes TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-34-08, p 15). Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et MaaPS § 56 lg 3 järgi kahju tuvastamine on kahju tekitamise asjaolu kindlakstegemine ning see ei tähenda kahjutasu täpse suuruse kindlakstegemist. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta MaaPS § 76 lg 4 alusel kehtestatud ning väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud majandusministri
4. juuli
5. a määruse nr 28, millega kinnitati allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise kord (edaspidi kord). Korra p 30 kohaselt loetakse objektile tehtud kahjustused tuvastatuks aktiga, mis koostatakse hiljemalt üks aasta pärast objekti all tehtud mäetööde lõppu. Akti koostab kõiki pooli rahuldav hindamiskomisjon ja selle alusel korraldatakse kahjude hüvitamine. Kolleegium märgib, et korra p-s 30 selgitatakse kahju tuvastamist MaaPS § 56 lg 3 tähenduses. Seetõttu ei olnud kohtutel alust jätta kõnealuse korraga arvestamata. Kolleegiumi arvates tuleneb korrast, et kahju tuvastamiseks MaaPS § 56 lg 3 mõttes saab pidada kahju kohta akti koostamist. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole asjas eksperdiarvamust kahju tuvastamise kohta ning pooled ei vaidle selle üle, et kahju ei ole tuvastatud. Seejuures on maakohus leidnud, et hageja nõude esitamise tähtaeg ei ole MaaPS § 56 lg 3 tähenduses alanudki.
6. Kuna ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumisi kõrvaldanud, tuleb mõlema astme kohtu otsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Arvestades otsuse p-des 11 ja 12 märgitut, peab maakohus asja uuel läbivaatamisel lahendama asja sisuliselt.
7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3 otsustab poolte kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmise asja lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
8. TsMS § 149 lg 4 alusel tagastatakse hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu