3-1-1-75-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-75-09 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi A. R. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-9571 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2009 Istungil osalenud isikud Lõuna Politseiprefektuuri komissar Hillar Leet RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a kohtuotsus A. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. A. R. poolt kaitsjale tasutud õigusabi kulud summas 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend ) krooni lugeda menetluskulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku
11. septembri
12. a otsusega karistati A. R. liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Otsuse kohaselt A. R., juhtides Tartus X tänaval mootorsõidukit, pidurdas järsult ja selle tagajärjel sõitis tema poolt juhitud sõiduautole tagant otsa mopeed. Järsult pidurdamisega rikkus A. R. LE § 128 p 2 nõudeid. Liiklusõnnetuse tagajärjel said varalist kahju sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX YYY omanik ja mopeedi omanik K. K.
13. A. R. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu.
14. Tartu Maakohtu
15. märtsi
16. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. A. R. karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni). Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et A. R-le etteheidetav väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse kergendamisel arvestas kohus seda, et tegemist on segasüüga ja saabunud tagajärg ei olnud raske. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. R. kaitsja Pille Toom, kes leiab et LE § 128 p 2 rikkumine on tõendamata ja LS § 7417 lg-s 1 ettenähtud varaline kahju on tuvastamata. Liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid ei ole käesolevas asjas lubatud tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Tunnistajate ülekuulamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, sest hoiatamisel ei ole järgitud KrMS § 68 lg-s 2 ettenähtud nõuet võtta tunnistajalt hoiatamist kinnitav allkiri kohtuistungi protokolli või eraldi lehele. Kaitsja leiab, et eeltoodud rikkumisi ei ole võimalik edasise menetluse käigus kõrvaldada ja palub seetõttu menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaitsja palub välja mõista riigieelarvest A. R. kasuks õigusabi kulud 3540 krooni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasjades nr 3-1-1-72-07 (RT III 2007, 42, 333) ja 3-1-1-49-08 (RT III 2008, 48, 327) selgitanud kohtu kohustuslikke toiminguid väärteoasja arutamise alustamisel VTMS § 95 alusel. Neis otsustes osundatakse sellele, et muude seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 p 4 alusel tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides seejuures kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS §-le 280 tuvastab kohus tunnistaja isikusamasuse, selgitab tema õigust keelduda ütluste andmisest seaduses ettenähtud juhtudel ja hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust. Kohtu nimetatud toimingud kantakse ka kohtuistungi protokolli. Kohtusse ilmunud tunnistajalt võetakse hoiatamise kohta allkiri kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele (vt väärteoasja nr 3-1-1-49-08 otsuse p-d 7 ja 8). Kriminaalkolleegium jääb seisukoha juurde, et tunnistajalt allkirja võtmine on käsitatav tema hoiatamise osana ka kohtuistungi rakendamisel, veendumaks, et tunnistaja on mõistnud oma rolli süüteomenetluses ning on valmis andma vaid tõeseid ütlusi.
19. Vaadeldava väärteo materjalidest nähtub, et kohtusse on kutsutud tunnistajatena S. I., K. K., H. O. ja R. P. Kohtuistungi protokollist nähtub, et
20. märtsil 2009 viibisid nad kohtusaalis ja kohtunik selgitas neile nende õigusi KrMS § 71 järgi. Protokollis märgitu kohaselt hoiatas kohus tunnistajaid selle eest, et alusetult ütluste andmisest keeldumine ja teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Kohtuistungi protokollis on kirjas seegi, et tunnistajatele olid õigused, kohustused ja vastutus arusaadavad, kuid sellekohast allkirja kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele kohus neilt ei võtnud. Sellest hoolimata on nad kohtus tunnistajatena üle kuulatud ja nende ütlusi on A. R. väärteoasja otsustamisel tõendina arvestatud.
21. Kriminaalkolleegium märgib, et A. R. väärteoasja lahendamisel on kohtud käsitlenud lubatud tõendiallikana tunnistajaid, keda ei ole kohtuistungi rakendamisel nõuetekohaselt hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest KrMS § 68 lg 2 ja § 280 lg 4 tähenduses. Kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistaja ütlus ei ole lubatud tõend, sest selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Sellel põhjusel tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
22. märtsi
23. a kohtuotsuse.
24. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 2, tunnistab kriminaalkolleegium A. R. poolt kaitsjale tasutud summa 3540 krooni mõistliku suurusega kaitsjatasuks ja arvab selle menetluskuludesse. Tartu Maakohus peab uue otsuse tegemisel lahendama ka küsimuse, kelle kanda menetluskulud jäävad.
25. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 174 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
26. märtsi
27. a kohtuotsuse ja Alo R. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe