Obsah (4)

§ 48§ 217§ 218§ 21

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 21 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Täitemenetluse aluseks olevas kohtuotsuses mõisteti K. A avaldaja kasuks välja elatis kahele alaealisele lapsele ja kohtukulude maksmine, mida K. A ei ole maksnud ja mida avaldaja ei ole nõudnud, kuna omavahelised nõuded tasaarvestati. Eeltoodu tõttu olid täitemenetluse alustamise tingimused täitmata ja

§ 48

p 7 järgi tuli täitemenetlus lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Tema sissenõutud summa oli 0 krooni, kuid kohtutäitur nõudis jätkuvalt täitekulusid 120 000 krooni suuruselt nõudesummalt, kuigi avaldaja ja K. A tõendasid, et nendevahelised võlad on tasaarvestatud ja kohtutäitur mitte midagi sisse ei nõudnud.

1. Pärnu Maakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata. Määruse kohaselt koostas kohtutäitur
4. detsembril 2008 täiteasjas nr 180/2008/1101 avaldajale täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudja K. A
5. detsembri
6. a täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Avaldaja on e-kirjas kohtutäiturile selgesõnaliselt väljendanud oma taotlust, et ta vaidlustab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Seega oleks kohtutäitur pidanud lahendama temale saadetud kaebuse

§-st 217 juhindudes, mida aga kohtutäitur toimiku materjalide kohaselt teinud ei ole. Samuti ei ole kohtutäitur selgitanud avaldajale, et ta ei loe temale e-kirjas esitatud avaldust kaebuseks või millises vormis tuleks kaebus esitada. Kohtule esitatud avaldaja kaebusest nähtub, et avaldaja pidas oma e-kirja kaebuseks kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.

§ 217

lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218

lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 analoogia kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega oleks avaldaja pidanud esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile. Kuna kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, tuleb jätta kaebus menetlusse võtmata ja see avaldajale tagastada.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus määruse tühistada. Kohtutäitur palus jätta määruse muutmata. Kohtutäituril on seadusest tulenev õigus saada täitemenetluse alustamisel tasu. Täitemenetluse alus oli kehtiv täitedokument ja sissenõudja avaldus. Avaldaja ja sissenõudja tunnistasid, et kohtuotsust ei ole kumbki pool täitnud, ja soovisid sõlmida kohtutäituri juures kokkuleppe omavaheliste nõuete tasaarvestamiseks. Kuna aga kokkulepped elatisraha tasaarvestamiseks või sellest loobumiseks ei ole seaduslikud, siis seetõttu ei saanud kohtutäitur poolte sellesisulist kokkulepet vormistada, vaid aitas koostada sissenõudjal avaldust temale täitedokumendi tagastamiseks. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise korrast oli avaldaja teadlik alates täiteteate kättesaamisest, täitmisteates on see kord ja viited õigusaktile selgelt toodud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. märtsi
4. a määruse resolutsiooni kohaselt maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjendava osa kohaselt tuleb maakohtu määrus materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu tühistada. Maakohtu keeldumine avaldaja kaebuse menetlemisest on olnud põhjendamatu.

§ 217

lg 1 järgi ei saa täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja pöördunud

1. detsembril 2008 kohtutäituri poole e-kirjaga, milles ta on väljendanud selgelt, et vaidlustab kohtutäituri
2. detsembri
3. a tasuotsuse (tl 11). Tõsi, kaebusel ei ole avaldaja allkirja ning kaebus ei vasta seetõttu vorminõuetele. Vaatamata sellele ei ole kohtutäitur juhtinud avaldaja tähelepanu kaebuse puudustele ega kaebuse menetlemisest keeldunud. Kohtutäitur on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning kinnitanud avaldajale saadetud vastuses, et jätab tasuotsuse muutmata (tl 12). Kuna kohtutäitur on kaebuse kohta sisulise seisukoha võtnud ja selle avaldajale teatavaks teinud, tuleb lugeda, et avaldaja on läbinud

§ 217lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse.

Teades kohtutäituri sisulist seisukohta esitatud kaebuse kohta, oli avaldajal õigus esitada kohtutäituri tasuotsuse peale kaebus maakohtule ning maakohtul tuleb avaldaja kaebus sisuliselt lahendada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja täitedokumendi ning jätta avaldajalt välja mõistmata kohtutäituri tasu 13 747 krooni. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendav osa vastuolus. Hinnata tuleb kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust. Täitedokumendi tagastamise tõttu jääb arusaamatuks tasu võtmise alus. Sissenõudja võib täitedokumendi uuesti esitada ja avaldaja peaks siis jälle tasu maksma. Kohtud oleksid pidanud kohaldama

§ 21lg-t 1 samaaegse vastastikuse täitmise eeltingimuste kohta.

1. Kohtutäitur leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tagasi saata maakohtule kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtu määruse põhjendav osa ja resolutsioon on omavahel vastuolus. Maakohus on jätnud menetlusse võtmata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Määruse resolutsiooniga on ringkonnakohus jätnud maakohtu määruse muutmata, kuid määruse põhjendava osa kohaselt on maakohus jätnud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ebaõigesti menetlusse võtmata ja seetõttu on ringkonnakohus leidnud, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on jätnud kaebuse ebaõigesti menetlusse võtmata. Ringkonnakohus on tuvastanud, et avaldaja on saatnud
4. detsembril
5. a kohtutäiturile e-kirja, milles on vaidlustanud kohtutäituri
6. detsembri
7. a otsuse. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et kohtutäitur on selle e-kirja kätte saanud ja selle läbi vaadanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et allkirjastamata kaebuse oleks saatnud keegi teine isik kui avaldaja. Seetõttu on

§ 217

lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 218lg 1 teine lause) läbitud.

Lisaks märgib kolleegium, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus ning avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Kolleegium märgib, et kui asja läbivaatamisel tuvastatakse, et avaldaja vastu suunatud tsiviilnõue oli faktiliselt täidetud enne täitemenetluse alustamist, siis on kohtutäituri tasu osas alust kaaluda analoogia alusel KTS § 2518 lg 1 kohaldamist. Kohtutäituri tasu suuruse kohta juhtudel, mil kohtutäituri ametitegevus piirdub enne sissenõudja esitatud täitemenetluse lõpetamise avaldust üksnes mõne täitetoiminguga (v.a juhtudel, mil avaldus põhineb sellel, et nõude rahuldamine on toimunud kohtutäituri vahendusel nt vara arestimise ja müügi teel) vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-
5. Kolleegium juhib kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et KTS § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab kohtutäitur ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Seetõttu peab kohtutäitur täitemenetluses suhtlema täitemenetluse osalistega neutraalselt ning ilma halvustava alatoonita. Seda ka juhul, kui võlgniku või sissenõudja seisukohad on ekslikud.
6. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve