RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-65-09 13. okto

) § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sh haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Käesoleval juhul on maksuhaldur valinud maksuotsuse kättetoimetamise viisiks lihtkirjana posti teel kättetoimetamise registrisse kantud aadressil. Antud kättetoimetamise viis on kooskõlas

§ 54

lg-ga 2, mille kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga.

§ 54

lg 6 alusel loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires. Järelikult toimetati maksuotsus kaebuse esitajale kätte 4. augustil 2008 ning kaebetähtaja viimane päev oli 3. september 2008. Kuna kaebus on esitatud 2. oktoobril 2008, on see esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes;

1. d)kaebaja puhul on tegemist juriidilise isikuga, kes peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Kaebaja ei ole asjas ümber lükanud vastustaja väiteid, et kogu maksumenetluse läbiviimise ajal on kaebaja esitanud dokumente, millele on märkinud vaid oma juriidilise aadressi ning saanud kätte maksuhalduri poolt talle sellel aadressil edastatud dokumendid (I kd, tl 42 pöördel). Asjas esitatud tõendite kohaselt oli kaebaja teadlik, et tema suhtes viiakse läbi revisjon ajavahemikus 18. veebruar 2008 kuni 31. juuli 2008 (I kd, tl-d 81-82). Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, millistel põhjustel ei olnud tal võimalik tutvuda talle 30. juulil 2008 saadetud maksuotsusega ning mis põhjustel ei tundnud ta pärast revisjoni lõpptähtaja möödumist 31. juulil 2008 huvi maksumenetluse tulemuste vastu. Eelpool tuvastatud asjaolusid hinnates jäi teave maksuotsuse kättesaamise osas kaebajal saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu. Kui kaebaja oleks oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise nõutava hoolsusega ja/või tundnud pärast revisjoni lõpptähtaja saabumist huvi, kas maksumenetluse tulemusel koostati maksuotsus või kirjalik teade, ei oleks kaebajal olnud takistusi maksuotsuse vaidlustamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 4. OÜ TrioCorp esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse haldusasjas nr 3-08-1971 kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamise, tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise osas ning saata asi tagasi selle uueks läbivaatamiseks. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2009. a määrusega tühistati halduskohtu määrus ja saadeti OÜ TrioCorp kaebus samale kohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohus leidis järgmist:
2. a)asjas kogutud tõendid ei võimalda lugeda 30. juulil 2008 maksuotsust kaebajale saadetuks ega kättetoimetatuks. Dokumendi saatmine registrijärgsele aadressile ei ole tõendatav ainuüksi haldusorgani väljaläinud kirjade registri väljavõttega. Väljavõte tõendab, et kiri on asutuses väljaminevana arvele võetud, kuid ei kinnita seda, et kiri on tegelikult postiasutusele üle antud, et postiasutus on asunud seda registrijärgsele aadressile toimetama, et kiri on sinna ka kohale jõudnud ja et adressaadil oli reaalne võimalus kiri kätte saada;
3. b)ringkonnakohus on sarnasele seisukohale asunud 21. mai 2008. a määruses asjas nr 3-07-2212 ja 20. novembri 2008. a otsuses asjas nr 3-07-354. Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-07-354 järgmist: "Üldjuhul on võimalik eeldada asutuse registrite õigsust ja postiasutuse usaldusväärsust, kuid kirja saatja ja postiasutuse vigu ei saa täielikult välistada. Neid ei välista ka asjaolu, et varasemas menetluses on sama isik samal aadressil dokumendid kätte saanud. Siinkohal tuleb arvestada, et koormava haldusakti kättetoimetatuks lugemisel võivad isikutele olla väga ulatuslikud tagajärjed (kaebetähtaegade kulgemahakkamine, sundtäitmine jne). Lihtkirja võimaliku kaotsimineku riski asetamine ainuüksi adressaadile võib tuua kaasa ebaproportsionaalse põhiõiguste piirangu. Juhul, kui koormava haldusakti adressaat ei tunnista haldusakti saamist, ei ole seega võimalik lugeda haldusakti saadetuks ainult väljaminevate kirjade registrile viidates. Saates dokumente lihtkirjalikult, võtab asutus endale riski, et dokumendi saatmist ei pruugi olla hiljem võimalik tõendada ja dokumendi teatavakstegemist eeldavad edasised toimingud võivad osutuda õigusvastasteks. /.../ Lihtkirja saatmisega kaasnevaid riske on haldusorganitel võimalik maandada, paludes adressaadil informaalselt (nt elektronkirja või faksi teel) kirja saamist kinnitada. Kinnitus on reeglina kasutatav tõendina lihtkirja kättesaamise kohta, ent loob isegi sõltumata sellest suurema kindluse, et saadetise kohalejõudmise üle hiljem vaidlust ei ole. Kuna kohtul tuleb arvestada võimalustega, et korraldust ei saadetud vaatamata registreerimisele maksu- ja tollikeskusest välja, et korraldus toimetati ekslikult valele aadressile või et väljasaadetud kiri läks postiasutuses või kirjakastist kaduma, ei ole alust järeldada, et kaebaja ei ole piisavalt hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti kättesaamise eest. Paralleel Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-04 leituga ei ole asjakohane, sest see Riigikohtu määrus käsitles juhtumit, kus haldusakt saadeti isikule tähitult ja väljastusteate jõudmine isiku aadressil oli tõendatud.";
4. c)käesoleva asja asjaolud on sarnased eelpool viidatud kohtuasjades tuvastatutega ning ringkonnakohus jääb neis asjades avaldatud varasema seisukoha juurde. Kui pole usaldusväärselt tõendatud, et maksuotsus jõudis kaebaja mõjupiirkonda, ei ole isiku kaebeõiguse piiramine kaebetähtaja rikkumise põhjendusel võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Esitatud määruskaebuses palub Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2009. a kohtumäärus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2009. a määrus. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:
5. a)lisaks kirjade registri väljavõttele on maksuhaldur tõendanud lihtkirjade üleandmise postiasutusele. Ringkonnakohus ei ole hinnanud tõendeid, millega maksuhaldur on tõendanud kirjade üleandmist postiasutusele;
6. b)ringkonnakohus on jätnud hindamata kassaatori esitatud argumendid ja tõendid selle kohta, et hiljemalt 12. augustil 2008 pidi OÜ TrioCorp olema teadlik maksu määramisest ja maksuotsuse tegemisest. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on OÜ TrioCorp juriidilisele aadressile postitanud lihtkirjana 6. augusti 2008. a otsuse, mille sisuks on enammakstud käibemaksu tasaarvestamiseks sotsiaalmaksuga, kinnipeetud tulumaksuga, töötuskindlustusmaksetega ja kohustusliku kogumispensioni maksega rahuldamata jätmine. Seda otsust hiljemalt 12. augustil kätte saades pidi OÜ TrioCorp aru saama, et maksuhaldur on tema maksukohustusi muutnud (määranud maksu, mistõttu ümberkandeid OÜ TrioCorp taotluse osas ei tehtud). OÜ TrioCorp teadmist maksu määramisest kinnitab lisaks eeltoodule ka asjaolu, et OÜ TrioCorp tasus 10. septembril 2008 maksuvõlgnevuse, mille tasaarvestamist ta enne maksuotsuse tegemist eksisteerinud käibemaksu enammakse arvelt oli taotlenud;
7. c)ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-07-354 ja määruses asjas nr 3-07-2212 toodud seisukoht, et kirja saatja ja postiasutuse vigu ei välista asjaolu, et varasemas menetluses on sama isik samal aadressil dokumendid kätte saanud, ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest asjaolud on erinevad;
8. d)haldusasjast nr 3-07-2212 tuleneb, et maksuhalduri kohustus on tõendada kirja üleandmist postiasutusele, mida kassaator on ka teinud;
9. e)maksuotsuse üleandmisel postiasutusele on haldusakt väljunud maksuhalduri mõjupiirkonnast, mistõttu lasub edaspidine tõendamiskoormis vastustajal ehk juriidilisest isikust vastustaja peab tõendama, kas ta on omalt poolt teinud kõik võimaliku haldusakti kättesaamisel;
10. f)ringkonnakohtul tulnuks hinnata, kas OÜ TrioCorp ettevõetud sammud 30. juuli 2008. a maksuotsuse kättesaamiseks olid sooritatud mõistliku aja jooksul;
11. g)antud kaasusega sarnane on haldusasi nr 3-06-1938, sest nimetatud lahendis käsitleti posti teel lihtkirjana koormava haldusakti kättetoimetamist. 7. OÜ TrioCorp ei nõustu kirjalikus vastuses määruskaebuse väidetega ja leiab, et ringkonnakohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse langetamise. Vastuses on esitatud järgmised seisukohad ja vastuväited:
12. a)ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna pole usaldusväärselt tõendatud maksuotsuse jõudmine kaebaja mõjupiirkonda, ei ole isiku kaebeõiguse piiramine kaebetähtaja rikkumise põhjendusel võimalik;
13. b)maksuhaldur ei ole omalt poolt teinud maksuotsusest teavitamiseks kõik vajaliku - see ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega;
14. c)maksuhaldur on käitunud pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega, saates maksuotsuse lihtkirjaga registrijärgsele aadressile, teades, et OÜ TrioCorp nimetatud aadressil ei tegutse ega asu;
15. d)ringkonnakohtu määrus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p-s 1 sätestatuga, mille kohaselt isiku õigusi piirav haldusakt tuleks talle teatavaks teha kättetoimetamise teel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 46

lg 2 näeb ette, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt sama seaduse 4. peatükis sätestatule.

§ 52

lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Halduskohus ja kassaator leiavad, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele

§ 54lg 2, mis kuni 1.

jaanuarini 2009 sätestas, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga.

1. Asjas ei ole vaidlust, et OÜ TrioCorp on registrisse kantud äriühing ning kuni
2. septembrini 2008 oli OÜ TrioCorp registrijärgne aadress Jõe 5-31, Tallinn (I kd, tl 36). Seega kogu maksumenetluse läbiviimise ajal (
3. veebruar -
4. juuli 2008) oli OÜ TrioCorp aadress Jõe 5-31, Tallinn. Asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et maksumenetluse läbiviimise ajal on OÜ TrioCorp saanud kätte lihtkirjaga saadetud korralduse (I kd, tl 55) ning OÜ TrioCorp on maksumenetluses esitanud dokumente, millele on märkinud oma aadressina Jõe 5-31, Tallinn (näiteks kaebus halduskohtule korralduse tühistamiseks (I kd, tl 54), taotlus teabe ja dokumentide esitamise tähtaja edasilükkamiseks (I kd, tl 61), eriarvamus revisjoniaktile (I kd, tl 62)). Toimiku materjalidest nähtub, et OÜ TrioCorp juhatuse liige kinnitas maksumenetluses antud seletuses
5. veebruaril 2008, et äriühingu reaalne tegutsemine toimub aadressil Mehaanika 18, Türi (I kd, tl-d 7, 48, 50). Samas seletuses kinnitas ta, et registrijärgsele aadressile saadetud post jõuab temani paari päevase nihkega (I kd, tl 50).
6. Maksuotsuse postitamist OÜ-le TrioCorp kinnitab maksuhalduri kasutuses oleva kirjavahetuse registri ehk nn postiprogrammi väljatrükk, mille kohaselt on maksuhaldur
7. juulil 2008 registreerinud ja postitanud kokku 101 kirja, sealhulgas real 71
8. juuli
9. a maksuotsuse nr 125/380 (I kd tl-d 199-226). Dokument saadeti välja
10. juulil 2008 aadressile Jõe 5-31, Tallinn (I kd, tl 45). Samuti kinnitab haldusakti postitamist Maksu- ja Tolliameti asutusesisene e-kirjavahetus, millest nähtub, et maksuotsus on saadetud allkirjastamiseks ja postitamiseks (I kd, tl-d 46, 47).
11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tuvastanud, et maksuhaldur on tõendanud dokumendi saatmise registrijärgsele aadressile ainuüksi haldusorgani väljaläinud kirjade registri väljavõttega. Lisaks kirjade registri väljavõttele on maksuhaldur tõendanud lihtkirjade üleandmise postiasutusele (I kd, tl-d 227-232).
12. Asja materjalidest ei nähtu, et OÜ TrioCorp oleks maksumenetluse läbiviimise ajal muutnud äriregistris oma aadressi või taotlenud maksuhaldurilt talle dokumentide saatmist registrijärgsest erineval aadressil. Seetõttu ei oma selle asja lahendamisel tähtsust asjaolu, kas maksuhaldur oli teadlik kaebaja tegutsemiskohast mujal kui registrisse kantud aadressil või mitte. Kui kaebuse esitaja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse. Nii sätestab HMS § 26 lg 4, et kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks.

§ 54

lg 3 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalise soovil saata dokumendi ka menetlusosalise poolt näidatud elektronposti aadressil. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosaline oleks sellist soovi avaldanud.

1. Riigikohtu halduskolleegium on
2. märtsi
3. a määruse asjas nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07). Kolleegium leiab, et maksuhaldur on käitunud õiguspäraselt ning toimetanud haldusakti kätte vastavalt kehtinud õigusaktidele.
6. Kuni
7. jaanuarini 2009 kehtinud

§ 54

lg 6 sätestas, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires. Järelikult toimetati maksuotsus kaebuse esitajale kätte hiljemalt

1. augustil 2008 ning seega tulnuks kaebus maksuotsusele esitada hiljemalt
2. septembril
3. Kuna kaebus halduskohtule edastati
4. oktoobril 2008, on kaebetähtaeg mööda lastud.
5. OÜ TrioCorp taotles tähtaja ennistamist põhjusel, et haldusakt jäi kätte saamata temast sõltumata asjaoludel, kuna maksuhaldur ei teinud omalt poolt kõike vajalikku, et haldusakt jõuaks õigeaegselt temani. OÜ TrioCorp leiab halduskohtule esitatud kaebuses, et maksuhaldurile oli teada, et isiku õigusi piirava maksuotsuse saatmisel maksukohustuslase registrijärgsele aadressile võib äriühing maksuotsust mitte kätte saada või saab otsuse kätte hilinenult (I kd, tl 6), ja et maksuhaldur oli teadlik OÜ TrioCorp reaalsest tegutsemise aadressist Türil, Mehaanika 18 (I kd, tl 7).
6. Kolleegium selgitab, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Asja materjalidest nähtub, et OÜ TrioCorp seaduslik esindaja oli alates
7. veebruarist 2008 teadlik, et OÜ TrioCorp suhtes alustatakse
8. veebruaril 2008 revisjoni, mis lõpeb
9. juulil 2008 (I kd, tl-d 51, 81). Seega pidi maksukohustuslane olema teadlik, et hiljemalt
10. juulil 2008 väljastab maksuhaldur läbiviidud revisjoni kohta haldusakti. Revisjoni käigus tuvastatud, maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on ära toodud
11. juuni
12. a revisjoniaktis nr 12-3/171, mis on maksuotsuse tegemise aluseks ja lahutamatuks lisaks. Maksuhaldur väljastas maksukohustuslasele revisjoniakti allkirja vastu
13. juunil 2008, millele OÜ TrioCorp esitas eriarvamuse
14. juulil
15. Maksukohustuslane ei ole põhjendanud, missugused mõjuvad takistused esinesid, et kaebus esitati alles
16. oktoobril
18. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli
20. a määruse haldusasjas nr 3-08-1971 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu
21. veebruari
22. a määruse samas asjas.
23. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus tasus määruskaebuse esitamisel kautsjoni 400 krooni. HKMS § 90 lg 2 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann