Obsah (4)

§ 10§ 28§ 7§ 32

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramist. Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon)

1. augusti
2. a otsusega nr 1114 otsustati mitte määrata H.-M. Kubile soodustingimustel vanaduspensioni ning jäeti rahuldamata taotlus arvestada tema pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat Kätlin Šahmatova ja kaks aastat Liisi Šahmatova kasvatamise eest.
3. Kaebuses halduskohtule palus H.-M. Kubi tühistada Pensionikomisjoni
4. augusti
5. a otsus nr 1114, tuvastada K. ja L. Šahmatova kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž ning kohustada Pensioniametit otsustama talle soodustingimustel vanaduspensioni määramine alates
6. märtsist
7. Kaebuse esitaja arvates tulenes tema õigus soodustingimustel vanaduspensioni saada

§ 10

lg 1 p-st 3 ning asjaolust, et ta on kasvatanud kolme last ja teine vanem on andnud nõusoleku, et loobub pensioni saamisel laste kasvatamisest tuleneva soodustuse kasutamisest. Kaebaja hinnangul oli tal tekkinud ka õigus arvata pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat nii K. Šahmatova kui ka L. Šahmatova kasvatamise eest vastavalt

§ 28lg 2 p-le 12.

Kaebaja arvates on Pensionikomisjoni otsus motiveerimata ja pensioniavalduse läbivaatamisel rikuti menetlustähtaegu.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. detsembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2048 kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Pensionikomisjoni otsus seaduslik ja motiveeritud, vastab vorminõuetele ning on antud menetlustähtaegu järgides.

§ 10

lg 1 p 3 annab soodustingimustel pensioni saamise õiguse isikule, kes on lapsi kasvatanud vanemana, võõrasvanemana, eestkostjana või hooldajana vähemalt kaheksa aastat. Selle sätte alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks ei ole piisav, kui isik on lapsi kasvatanud faktiliselt, st kasuvanemana. Seetõttu puudub vajadus hinnata tõendeid, mis puudutavad laste faktilist kasvatamist ja kaebuse esitaja ning laste isa kooselu enne abiellumist. Kaebaja on K. ja L. Šahmatova võõrasvanem perekonnaseaduse mõistes alates 17. augustist 1994 kuni nende täisealiseks saamiseni ning üksnes seda perioodi saab arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse üle otsustamisel ning laste kasvatamise aja pensionistaaži hulka arvamisel. Tõendatud on, et kaebuse esitaja on K. ja L. Šahmatovat võõrasvanemana kasvatanud vastavalt neli ja seitse aastat. Seetõttu on põhjendatud Pensionikomisjoni seisukoht, et puudub alus

§ 10lg 1 p 3 kohaldamiseks ning nii K.

Šahmatova kui ka L. Šahmatova kasvatamise aja eest kahe aasta arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Kuna sotsiaalministri

1. detsembri
2. a määrusega nr 167 vastu võetud riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse pensioniavaldus täiendavate dokumentide esitamisel läbi 10 päeva jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist, järgiti avalduse menetlemiseks kehtestatud tähtaega.
3. Apellatsioonkaebuses palus H.-M. Kubi tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisustas halduskohus vääralt

§ 10

lg 1 p 3 ja § 28 lg 2 p 12 ning rikkus seeläbi apellandi põhiseaduse §-dest 11 ja 12 tulenevaid õigusi. Apellant leidis ka, et Pensioniamet rikkus tema avaldust menetledes seaduses sätestatud tähtaegu.

1. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
2. aprilli
3. a otsusega apellatsioonkaebuse ja rahuldas kaebuse tühistamis- ning kohustamisnõude osas, kuid jättis rahuldamata tuvastamisnõude. Kohus leidis, et kuna rahuldatakse nõue arvestada pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat K. Šahmatova ja kaks aastat L. Šahmatova kasvatamise eest, puudub apellandil iseseisev põhjendatud huvi pensionistaaži tuvastamiseks. Ringkonnakohus leidis, et

§ 10

lg 1 p 3 alusel soodustingimustel pensioni saamiseks peab isik olema last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, kuid ta ei pea olema kogu selle aja vältel võõrasvanem, st olema abielus lapse vanemaga. Selle sätte kohaldamiseks on oluline usaldusväärselt tõendada lapse tegelikku kasvatamist kaheksa aasta jooksul. Abielu sõlmimine võib sõltuda juhuslikest asjaoludest. Vaidlusaluse sätte eesmärk on aga väärtustada tegelikku panust laste kasvatamisse. Ringkonnakohtu arvates pole seadusandja tahe kohelda erinevalt võõrasvanemat ja last tegelikult kasvatanud isikut. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kaebaja kasvatas vähemalt kaheksa aasta jooksul kaht V. Šahmatovi last ning oma tütart ning tal on õigus

§ 10lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saada.

Laste kasvatamine on tõendatud laste klassitunnistustega, millel on kaebaja allkirjad, ning perearsti teatisega, mille kohaselt kaebaja hoolitses laste eest ja oli nende haiguse ajal töövõimetuslehel. Laste isa V. Šahmatov on esitanud Pensioniametile täiendava kirjaliku seletuse. Asjaolu, et asutustes (kool, lasteaed) pole säilinud kõiki dokumente ja lasteaia töötajad ei mäleta kaebaja osalemist laste kasvatamisel, ei saa ringkonnakohtu arvates väärata kaebaja õigust soodustingimustel pensioni saada. Vaidlus puudub selle üle, et H.-M. Kubi jõudis

§ 7

lg-st 2 ja § 10 lg 1 p-st 3 tulenevalt soodustingimustel vanaduspensioni saamise ikka

1. märtsil
2. Kuna pensioniavalduse esitas ta kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast, tekkis tal

§ 32

lg 2 p-st 1 tulenevalt õigus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 9. märtsist 2008. Sarnaselt

§ 10

lg 1 p-ga 3 tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada ka

§ 28

lg 2 punkti 12, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ühel vanematest või võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Seetõttu tuleb H.-M. Kubi pensioniõigusliku staaži hulka arvata ka kaks aastat kummagi võõraslapse kasvatamise eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Tartu Pensioniamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et võõrasvanem ei pea

§ 10

lg 1 p 3 kohaselt kogu perioodi vältel, millele ta tugineb soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotledes, olema olnud võõrasvanem perekonnaseaduse (PKS) § 68 lg 2 tähenduses, st olema lapse vanemaga abielus. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et soodustingimustel pensioni taotlemiseks on küllaldane, et isik on kasvatanud lapsi kaheksa aastat ning et sätte sõnastus seab vaid miinimumnõude laste kasvatamise perioodile, mitte aga võõrasvanemaks olemise kestusele. Pensioniameti arvates on soodustingimustel pensioni saamiseks oluline, et oleks täidetud nii võõrasvanemaks olemise nõue (abielus olemine lapse vanemaga) kui ka laste kasvatamine vähemalt kaheksa aasta jooksul. Pensioniamet märgib, et kaebajal ja laste isal polnud õiguslikke takistusi abielluda juba

1. aastal. Pensioniameti arvates seab ringkonnakohtu lähenemine ebavõrdsesse olukorda isikud, kes on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud lapsi kasuvanemana (neil ei teki õigust soodustingimustel pensioni saada) ja need, kes osa aega on kasvatanud last kasuvanemana, kuid seejärel abielluvad ja saavutavad võõrasvanema staatuse. Seejuures pole ringkonnakohtu seisukoha järgi oluline, kui pikka aega vähemalt kaheksa-aastasest perioodist oldi võõrasvanem.
2. H.-M. Kubi palub oma kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Ta on seisukohal, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

§ 10

lg 1 p 3 alusel piisab sellest, kui ta on kasvatanud kolme last nõutava pikkusega perioodi jooksul ning Pensioniametile ja kohtutele on esitatud dokumendid, mis tõendavad laste tegelikku kasvatamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kassatsiooniastmes on vaidlus

§ 10

lg 1 p 3 ja

§ 28lg 2 p 12 kohaldamise üle.

9.

§ 10

lg 1 p 3 sätestab: "Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: [---] emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist".

§ 28

lg 2 p 12 näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühel vanematest või võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. H.-M. Kubi on soovinud kasutada

§ 10

lg 1 p-st 3 tulenevat võimalust saada soodustingimustel vanaduspensioni ning arvata pensioniõigusliku staaži hulka

§ 28

lg 2 p 12 alusel kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. 10. Selleks, et kasutada

§ 10

lg 1 p-s 3 sätestatud õigust soodustingimustel vanaduspensionile, peab isikul olema vanaduspensioni määramiseks

§ 7lg-st 1 tulenev vähemalt 15 aasta pikkune pensionistaaž.

Nii

§ 10

lg 1 p-s 3 kui ka

§ 28

lg 2 p-s 12 sätestatud hüvede saamiseks peab isik kuuluma ühte neis normides loetletud isikute kategooriatest ning ta peab olema last (või lapsi) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

§ 10lg-st 2 tuleneb veel täiendav tingimus.

Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel isikul, lepivad need isikud kirjalikus vormis kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Vabariigi Valitsuse

1. oktoobri
2. a määrusega nr 6 vastu võetud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 15 lg 2 kohaselt esitatakse ka lapse kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka üldjuhul teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või peres hooldaja kirjalik nõusolek.
3. Perekonnaseadus (PKS) eristab võõrasvanema ja kasuvanema mõistet. PKS § 68 lg 2 kohaselt on võõrasvanem lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (PKS § 68 lg 3).
4. Käesolevas asjas on tõusetunud vaidlus selle üle, kas isik, kes võõrasvanemana soovib riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnevalt viidatud sätetest tulenevaid hüvesid kasutada, peab olema kogu nõutava perioodi (vähemalt kaheksa aastat) olnud abielus laste vanemaga võõrasvanemana või piisab, kui ta on vaid osa sellest ajast olnud võõrasvanem, kuid on tõendatud, et ka ülejäänud osa nõutavast perioodist on ta lapsi tegelikult kasvatanud, olemata lapse (laste) vanemaga abielus, st kasuvanema staatuses. Kassaator ei ole kahtluse alla seadnud ringkonnakohtu poolt tõendatud asjaolu, et H.-M. Kubi osales V. Šahmatovi kahe lapse tegelikus kasvatamises vähemalt kaheksa aastat. Asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja, olles abielus K. ja L. Šahmatova isaga, on neid võõrasvanemana kasvatanud vastavalt neli ja seitse aastat ning ülejäänud osa kaheksa-aastasest perioodist kasuvanemana. Samuti ei ole vaidlust selles, et H.-M. Kubi on viidatud sätetes nimetatud perioodi jooksul kasvatanud ka enda last. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei puudu praegusel juhul ka

§ 10

lg 1 p-s 3 ja

§ 28lg 2 p-s 12 nimetatud hüvede kasutamiseks vajalik nõusolek.

1. Kasuvanemat eelnevalt osundatud riikliku pensionikindlustuse seaduse normides esitatud loeteludes ei märgita. Seadusandja pole aga lahendanud küsimust, kuidas toimida juhul, kui täidetud on küll üks nende sätete kohaldamise eeldustest - laste (lapse) kasvatamine vähemalt kaheksa aasta jooksul, kuid isik on nimetatud perioodi vältel kasvatanud last osa aega kasuvanemana ning ülejäänud osa perioodist võõrasvanemana.
2. Põhiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on riigil õigus seadusega sätestada vanaduse korral isikule antava abi liigid, ulatus ning saamise tingimused ja kord. Seega on seadusandja õigustatud piiritlema isikute ringi, kelle vahel jaotatakse riigieelarvelisi pensionikindlustuse vahendeid. Samas ei tohiks sotsiaalsete õiguste sfääris jaotatavate hüvede andmist piirata kriteeriumitega, mis rikuksid võrdse kohtlemise nõuet (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. jaanuari
4. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03).
5. Kuigi perekonnaõiguse kohaselt tuleb eristada kasu- ja võõrasvanemat, ei pea kolleegium põhjendatuks

§ 10

lg 1 p 3 ja

§ 28

lg 2 p 12 kohaldamist selliselt, et kogu nõutava perioodi jooksul pidi pensionitaotleja kasvatama last (lapsi) võõrasvanemana. 16. Soodustingimustel pensioni saamise õigus

§ 10

lg 1 p 3 (aga ka p-de 1 ja 2) alusel sõltub kolme või enama lapse või puudega lapse kasvatamisest ning võimaldab saada vanaduspensioni üks kuni viis aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. Nende sätete eesmärk on väärtustada lasterikkas või puudega lapsega peres laste kasvatamisse antud panust pensioni saamiseks vajalike tingimuste mõnetise leevendamise näol.

§ 28

lg 2 p 12 eesmärgiks on arvestada panustamist iga lapse kasvatamisse pensioniõigusliku staaži kujunemisel, kuna laste kasvatamine võib olla takistanud maksimaalselt soovitud ulatuses töötada või muu pensionistaaži mõjutava tegevusega tegelda. Täiendavalt iga lapse kasvatamise eest kahe staažiaasta lisandumine võib aidata isikul saavutada pensioni saamiseks vajaliku miinimumnõude (15 aastat) täitmist või pikendada pensionistaaži, mõjutades seeläbi pensioni suurust. 17. Eelkirjeldatud viisil soodustingimustel pensioni saamist või pensionistaaži kujunemist võimaldades on ühiskonnas arvesse võetud, et isik on eelduslikult panustanud laste kasvatamisse ulatuses, mis võib olla mõjutanud tema võimalust osaleda töösuhetes või muus tegevuses, mille kestusest või ulatusest sõltub pensioni saamise algusaeg, pensionistaaži pikkus või pensioni suurus. Nimetatud eesmärke silmas pidades peab kolleegium põhjendamatuks nende normide tõlgendamist viisil, mis võimaldab lapse tegelikku kasvatamisse panustanud isiku jätta ilma hüvedest, mida on õigus saada isikul, kes kuulub

§ 10

lg-s 1 ja

§ 28

lg 2 p-s 12 nimetatute hulka, üksnes põhjusel, et ta on last (lapsi) kasvatanud nii kasu- kui ka võõrasvanemana. Regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt tuleb kolleegiumi arvates pidada nii

§ 10

lg 1 p 3 kui ka

§ 28

lg 2 p 12 kohaldamisel põhiseaduspäraseks tõlgendust, mille kohaselt on nende sätete kohaldamise eeldused täidetud ka siis, kui vähemalt osa minimaalselt nõutavast ajast kasvatati last (lapsi) võõrasvanemana (abielus olles lapse vanemaga), kuid osa aega lapse vanemaga mitte abielus olles, st kasuvanemana. 18. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium ringkonnakohtu tõlgendusega

§ 10lg 1 p-le 3 ja § 28 lg 2 p-le 12.

Seega tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann