Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-31-54-09 1. Ma ei nõustu kohtukoosseisu enamuse seisukohaga. Minu arvates on kohtukoosseisu enamus kohtuotsus

§ 28lg 2 p 12 kasutavad seega selgelt määratletud õigusmõisteid.

RPKS §

§ 28lg 2 p 12 sõnastused on täiesti selged ja ühemõttelised.

Nende sätete järgi omavad õigust ülalnimetatud soodustustele üksnes isikud, kes on lapsevanemana, võõrasvanemana, eestkostjana või hooldajana last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Seaduses ei nimetata soodustusele õigust omavate isikute hulgas isikuid, kes on last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud kasuvanemana. Sellega ongi seadus lahendanud küsimuse, kuidas toimida juhul, kui isik on seadusega nõutud perioodi pikkusest last ühe osa kasvatanud kasuvanemana, teise osa võõrasvanemana. Kasuvanemana ja võõrasvanemana lapse kasvatamise aja summeerimine oleks võimalik vaid juhul, kui seadus expressis verbis sätestaks, et nimetatud soodustus laieneb ka kasuvanemale. 6. Sellele, et RPKS §

§ 28

lg 2 p 12 regulatsioon on taotluslik ning pelgalt seaduse tõlgendamise teel kohtuasja H.-M. Kubi kasuks lahendada ei saa, viitab ka nimetatud sätete ning varem kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike elatusrahade seaduse ning perekonnaseaduse ja Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi asjakohaste sätete võrdlus, s.o seaduste ajaloolis-süstemaatiline tõlgendamine. 6.

1. Kuni
2. jaanuarini 2000 kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 6 p-d 1 ja 2 sätestasid praegu kehtiva RPKS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioniga analoogilise vanaduspensioni naistele ja meestele, seega palju laiemale isikute ringile, kui seda teeb kehtiva RPKS § 10 lg 1 p
3. Kuni
4. jaanuarini 2002 kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 lg 1 p-d 1 ja 2 kitsendasid isikute ringi, kellele riiklike elatusrahade seaduse § 6 p-d 1 ja 2 andsid õiguse sellisele sooduspensionile. Paragrahvi 9 lg 1 p-dega 1 ja 2 anti õigus sooduspensionile emale, isale, eestkostjale ja hooldajale. Võõrasvanemat selles sättes ei nimetatud. Kehtiv, s.o
5. jaanuarist 2002 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seadus laiendas võrreldes
6. jaanuarini 2002 kehtinud seadusega nende isikute ringi, kellel on õigus saada sellist soodustingimustel vanaduspensioni. RPKS § 10 lg 1 p 3 andis lisaks emale, isale, eestkostjale ja hooldajale õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ka võõrasvanemale. Kasuvanemat kumbki riikliku pensionikindlustuse seadus ei nimetanud ja seega ka ei hõlmanud. Kasuvanemal oli soodustingimustel vanaduspensioni võimalik saada üksnes riiklike elatusrahade seaduse alusel. 6.
7. Riiklike elatusrahade seaduse § 27 lg 2 p 10 järgi arvati pensioniõigusliku staaži hulka ühele vanematest või eestkostjale või hooldajale kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Sisult analoogiline oli
8. jaanuarini 2002 kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 lg 2 p
9. Kumbki nendest seadustest ei nimetanud võõrasvanemat.
10. jaanuarist 2002 jõustunud, s.o kehtiva RPKS § 28 lg 2 p-ga 12 laiendati isikute ringi, kellele iga vähemalt kaheksa aastat kasvatatud lapse kohta arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat. Lisaks ühele vanematest, eestkostjale ja hooldajale nimetatakse selles sättes ka võõrasvanemat. Ükski nimetatud seadustest kasuvanemat ei maini. 6.
11. Siinkohal on oluline märkida, et kasuvanema mõistet hakkas kasutama
12. jaanuaril 1995 jõustunud perekonnaseadus. Enne seda kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeks, mis kehtis riiklike elatusrahade seaduse vastuvõtmise ajal, tundis võõrasisa ja võõrasema (s.o võõrasvanema) mõistet (§ 99). Koodeksi kommenteeritud väljaandes mõisteti võõrasvanemana võõraslapse vanemaga abielus olevat isikut. Kasuvanema mõistet abielu- ja perekonnakoodeks ei kasutanud. Küll aga kõneles koodeksi § 101 faktilistest kasvatajatest. Abielu- ja perekonnakoodeksi kommenteeritud väljaandes mõisteti lapse faktilise kasvatajana ka lapse vanemaga faktiliselt koos elavat isikut, kes pole lapse vanemaga abielus. 6.
13. Vaevalt saab olla juhuslik, et pensioneerimist reguleerivates seadustes on järjekindlalt ignoreeritud isikut, kes koos lapse vanemaga elades kasvatas last, olemata lapse kasvatamise ajal abielus selle lapse vanemaga. Erandiks olid riiklike elatusrahade seaduse § 6 p-d 1 ja 2, mis tänu sellele, et nendes sätetes kõneldi meestest ja naistest, hõlmasid ka nimetatud isikut. Pigem osutab nimetatud isiku ignoreerimine seadustega valitud regulatsioonide taotluslikkusele.
14. Otsuse punktis 14 viitab kolleegium sellele, et sotsiaalsete hüvede andmine ei tohi rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Punktis 16 räägib kolleegium sätete eesmärgist väärtustada laste kasvatamist, aidata pensioni saamiseks vajaliku miinimumnõude (15 aastat) täitmist saavutada laste kasvatamise tõttu mittetöötanud isikul või pikendada pensionistaaži, mõjutades seeläbi pensioni suurust. Otsuse punktis 17 teeb kolleegium järelduse, et nimetatud eesmärke silmas pidades on RPKS § 10 lg 1 p 3 kui ka RPKS § 28 lg 2 p 12 põhiseaduspäraseks tõlgenduseks tõlgendus, mille kohaselt on nende sätete kohaldamise eeldused täidetud ka siis, kui vähemalt osa minimaalselt nõutavast ajast kasvatati last (lapsi) võõrasvanemana (lapse vanemaga abielus olles), kuid osa aega lapse vanemaga mitte abielus olles, st kasuvanemana. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas aitab viide võrdse kohtlemise põhimõttele kaasa kolleegiumi valitud tõlgendusele. Nimelt ei nähtu otsusest, kellega võrreldes koheldaks seaduse teistsuguse, s.o grammatilise ja ajaloolis-süstemaatilise tõlgenduse korral ebavõrdselt isikut, kes on seadusega nõutud vähemalt kaheksa-aastasest perioodist last ühe osa kasvatanud kasuvanemana ja teise osa võõrasvanemana. Ma ei saa aru ka sellest, kuidas aitab arutelu sätete võimalikest eesmärkidest kaasa järeldusele, et just kohtukoosseisu enamuse heakskiitu pälvinud seisukoht on põhiseaduspärane.
15. Arvan, et kolleegiumi enamuse poolt RPKS § 10 lg 1 p-le 3 ja § 28 lg 2 p-le 12 antud tõlgendus kahjustab õigusselgust ja võib riikliku pensionikindlustuse seaduse rakenduspraktikas sünnitada ebavõrdset kohtlemist. Nimelt isik, kes teab kolleegiumi enamuse poolt käesolevas asjas seadusele antud tõlgendust, oskab lisada pensionitaotlusele dokumente, mille järgi ta saab pensioneerimisel soodustuse. Isik, kes loeb selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud sätteid, milles kasutatakse perekonnaseaduses ühemõtteliselt määratletud mõisteid, selliseid dokumente esitada ei oska ja enesestmõistetavalt ka soodustust ei saa. Märgin, et praegusega analoogilisi olukordi on tõenäoliselt palju. Nimelt arvan, et lapse kasvatamisele võõrasvanemana eelneb enamasti lapse kasvatamine kasuvanemana. Arvan, et kohus ei tohi luua olukorda, kus pensioni taotlemiseks ei piisa selgelt ja ühemõtteliselt formuleeritud seadusega tutvumisest. Kardan, et selgete sätete tõlgendamise piiridest väljumine võib kaasa tuua selle, et pensioni taotlemisel hakatakse igaks juhuks kasutama õigusabi.
16. Arvan, et õigusselgus olnuks tagatud ning võimaliku siinkirjeldatud ebavõrdse kohtlemise oht tekitamata RPKS §

§ 28

lg 2 p 12 grammatilise ja ajaloolis-süstemaatilise tõlgendamise või nende sätete põhiseaduse vastaseks tunnistamise korral. Ma ei ole aga veendunud, et RPKS §

§ 28lg 2 p 12 on põhiseaduse vastased.

Samas, ka juhul, kui need sätted on põhiseaduspärased, võib olla mõistlik ülalnimetatud soodustused seadusega laiendada kasuvanematele. Märgin, et kasuvanema staatuses perekonnaseaduse § 68 lg 3 mõttes võib last kasvatada mitte ainult lapse vanemaga koos elav ja viimasega abielus mitteolev isik, vaid ka näiteks vanavanem, tädi, onu, õde, vend. Sageli see võib nii ka olla. 10. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmine olnuks minu arvates võimalik üksnes juhul, kui Riigikohtu halduskolleegium oleks asja HKMS § 70 lg 11 alusel üle andnud Riigikohtu üldkogule ja viimane oleks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel tunnistanud RPKS §

§ 28lg 2 p 12 osaliselt põhiseaduse vastaseks.

Vaid sellisel juhtumil oleks Riigikohus saanud asuda seisukohale, et H.-M. Kubil on õigus RPKS § 10 lg 1 p-s 3 ja § 28 lg 2 p-s 12 sätestatud soodustustele.