Obsah (7)

§ 331§ 65§ 199§ 76§ 74§ 75§ 64

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-4-09 Otsuse kuupäev 19. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandbe

§ 331järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2.

aprilli

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-3872 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri riigiprokurör Jaan Naaber, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a kohtuotsus A.V-le

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

1. Prokuröri teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
2. Vabastada viivitamatult A.V. Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a kohtuotsusega

§ 331järgi mõistetud 2-kuulise vangistuse tähtaja möödumisega 30.

juulil

2. A.V-lt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustub
3. oktoobriks
4. a 81 (kaheksakümmend üks) päeva. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Pärnu Maakohtu
6. juuni
7. a otsusega mõisteti A.V. süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

Harju Maakohtu

1. augusti
2. a määrusega vabastati ta

§ 76

alusel vangistusest ennetähtaegselt tingimisi 1-aastase katseajaga ühes kohustusega järgida kohtu poolt määratud kontrollnõudeid.

1. Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega mõisteti A.V. kokkuleppe menetluses tehtud otsusega süüdi

§ 331

järgi selles, et ta kinnipeetavana omandas narkootilist ainet, mis võeti temalt ära 27. augustil 2007. A.V-le mõisteti

§ 331

järgi karistuseks 2 kuud vangistust, mida

§ 65lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 1.

juuni

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 19 päeva vangistust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Riigiprokuratuuri riigiprokurör Jaan Naaber esitas teistmisavalduse, milles palub tühistada Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse A.V-le

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Avaldaja leiab, et

§ 331

järgi mõistetud karistuse suurendamine eelmise kohtuotsusega kandmata jäänud karistuse võrra

§ 65lg 2 alusel on ebaõige, sest A.V.

ei ole katseajal pannud toime uut tahtlikku kuritegu ja ei ole rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Avalduse esitaja möönab, et vaadeldavas asjas ei ole KrMS §-s 366 ammendavalt sätestatud teistmisaluseid. Kuid Riigikohtu praktika kohaselt saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui tal on võimalik muul tõhusal viisil kasutada Põhiseaduse (PS) §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. Kõnealuses asjas pole isikul mingit muud võimalust taotleda kohtult põhiõiguse - õigus vabadusele - väidetava rikkumise kontrollimist. 4. A.V. kaitsja advokaat Talvi Vaske toetab vastuses teistmisavaldust, leides, et A.V-le Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a kohtuotsusega

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristus tuleb tühistada ja A.V.

tuleb karistuse edasisest kandmisest vabastada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Teistmisalused on sätestatud ammendavalt KrMS §-s
2. Prokuröri teistmisavalduses nimetatu nende alla ei mahu. Tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 on Riigikohus oma varasemas praktikas tõepoolest märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui tal on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt nt Riigikohtu üldkogu
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95). Teistmisavalduses palutakse kontrollida A.V. põhisõiguse - vabadusõiguse - võimalikku jätkuvat rikkumist Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a jõustunud kohtuotsuse alusel. Kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas puudub muu tõhus viis kontrollida A.V. vabadusõiguse võimalikku jätkuvat rikkumist ja nendib, et seda saab teha vaid teistmismenetluses.
7. A.V. vabastati Harju Maakohtu
8. augusti
9. a määrusega Pärnu Maakohtu
10. juuni
11. a kohtuotsusega mõistetud 2aasta ja 3-kuulisest vangistusest (kohtuotsuse järgi karistusaja algus
12. jaanuar 2006, karistusaja lõpp
13. aprill 2008) tingimisi ennetähtaegselt

§ 76

alusel.

§ 74

lg 4 alusel määrati katseaja pikkuseks ärakandmata jäänud karistusaja pikkus tegeliku vabanemise aja seisuga, kuid mitte vähem kui üks aasta. A.V. kohustati järgima

§ 75lg -s 1 ning lg 2 pdes 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu määruses leiti, et A.V. kuriteod ei ole rasked ega üldohtlikud, vangistuses olles ta õppis. Kohus leidis, et esinevad nii formaalsed (

§ 76

lg 1 ja 2) kui ka materiaalsed eeldused (

§ 76

lg 3) tema vabastamiseks

§ 76alusel.

7. Kuna aga hiljem selgus, et A.V. pani vangistuse kandmise ajal toime uue,

§ 331järgi kvalifitseeritava kuriteo, ei vastanud ta 29.

augustil 2007. a

§ 76

lg-s 3 sätestatud tingimustele ja objektiivselt puudus Harju Maakohtul seaduslik alus tema karistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76lg 4 kohaselt määras kohus A.V.

katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa tema tegeliku vabanemise seisuga, kuid mitte vähem kui üks aasta. Sisuliselt määras kohus katseaja näol kindlaks tähtaja, millal loetakse A.V. nõuetekohase käitumise korral Pärnu Maakohtu

1. juuni
2. a kohtuotsusega mõistetud vangistusest lõplikult vabanenuks. Menetlusosalised määrust ei vaidlustanud ning see jõustus pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. A.V. vabanes kinnipidamiskohast
3. septembril
4. Katseaeg lõppes seega
5. septembril
6. Katseaja tingimuste rikkumisi teada ei ole.
7. Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega karistati A.V.

§ 331järgi 27.

augustil 2007 toimepandud kuriteo eest ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik, kuid mõistetud karistuse suurendamine

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 1.

juuni

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse selle osa võrra, millest A.V. oli Harju Maakohtu
2. augusti
3. a jõustunud määrusega

§ 76alusel vabastatud, on ebaõige.

Kriminaalkolleegium põhjendab oma järeldust järgmiselt. 10. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2, 4 ja sätestatut.

1. Vaidlust ei ole selles, et A.V. pani pärast Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne selle otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist vanglas toime uue kuriteo. Materiaalõigusest lähtuvalt tekkis kohtul uue kuriteo eest karistuse mõistmisel kohustus kaaluda liitkaristuse mõistmist kohtuotsuste kogumi eest

§ 65lg 2 alusel.

Liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul. Kuna aga A.V. oli Harju Maakohtu

1. augusti
2. a määrusest tulenevalt
3. septembril
4. a lõplikult vabanenud talle Pärnu Maakohtu
5. juuni
6. a kohtuotsusega mõistetud karistusest, siis puudus Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a kohtuotsuse tegemisel vajalik liidetav

§ 65lg 2 kohaldamiseks.

Konkreetse kriminaalasja tehiolusid arvestades puudub kriminaalkolleegiumi arvates alus ja ka õiguslik võimalus selle liidetava taastamiseks kitsalt vaid viitega

§ 65lg-le 2.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes § 373 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsuse A.V. karistamises

§ 65lg 2 järgi.

Prokuröri teistmisavalduse rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

1. A.V. asus Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega mõistetud liitkaristust kandma
4. mail
5. Seega saabus

§ 331järgi mõistetud 2-kuulise vangistuse kandmise lõpptähtaeg 30.

juulil

1. Riigikohus sedastab, et A.V-lt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustab
2. oktoobri 2009 seisuga 81 päeva. Tal on õigus taotleda hüvitist "Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse" (RT I 1997, 48, 775) alusel rahandusministeeriumi kaudu. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg