Obsah (9)

§ 422§ 424§ 64§ 50§ 68§ 63§ 56§ 423§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-83-09 Otsuse kuupäev 19. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikam

§ 422lg 2 ja § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8.

mai

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-3684 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. S. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2009 Istungil osalenud isikud M. S. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristine Tamm RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai
5. a ja Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a otsused osaliselt, s.o 1.
8. M. S. süüditunnistamises

§ 424järgi; 1.2.

M. S. süüditunnistamises

§ 422lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis; 1.3.

M. S-le

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

2. Mõista M. S.

§ 424järgi õigeks.

3. Mõista M. S.

§ 422lg 2 järgi õigeks mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimises, jättes M.

S-le

§ 422

lg 2 järgi mõistetud karistuse ja

§ 50lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse muutmata.

4.

§ 68lg 1 alusel arvata M.

S-le

§ 422

lg 2 alusel mõistetud seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse hulka eelvangistusaeg kuus kuud ning lugeda M. S. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seitse aastat vangistust alates karistuse kandmisele asumisest.

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. M. S. anti kohtu alla süüdistatuna järgmiste kuritegude toimepanemises. 1.1

§ 424järgi süüdistati M.

S-i selles, et tema isikuna, keda oli HÕS § 96 lg 4 järgi karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis: 1) juhtis

1. detsembril
2. a kella 23.30 ajal X linnas X tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf, olles alkoholijoobe seisundis; 2) juhtis
3. augustil
4. a kella 21.29 paiku X maantee 47,
5. kilomeetril Kalmaru küla ristmikul mootorsõidukit Honda Civic, olles alkoholijoobe seisundis. Sellega rikkus M. S. liiklusseaduse (LS) § 20 lg-te 3 ja 4 ning liikluseeskirja (LE) § 76 p-de 1 ja 3 nõudeid. 1.2

§ 422lg 2 järgi süüdistati M.

S. järgmise teo toimepanemises.

1. augustil
2. a kella 21.29 paiku juhtis M. S. X maantee 47,
3. kilomeetril Kalmaru küla ristmikul sõiduautot Honda Civic. Mootorsõidukit juhtides eiras M. S. liiklusnõudeid sellega, et ta: 1) oli alkoholijoobe seisundis, millega rikkus LS § 20 lg-te 3 ja 4 ning LE § 76 p-de 1 ja 3 nõudeid; 2) juhtis mootorsõidukit kiirusega suurusjärgus 212 km/h, ehkki sellel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h. Sellega rikkus M. S. LE § 124 p 2 ja § 123 nõudeid; 3) juhtis mootorsõidukit, liikudes vastassuunavööndis sõidutee ääre lähedal, millega ta rikkus LE § 110 nõudeid. Eeltoodud rikkumiste tagajärjel põrkus M. S. juhitud sõiduauto kokku peateele vasakpööret lõpetava sõiduautoga Chrysler Vision. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid sõiduautos Chrysler Vision viibinud R. K., S. K. ja T. J. Sõiduautos Honda Civic sai juhi kõrvalistuja K. K. eluohtlikke tervisekahjustusi.
4. Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tunnistati M. S. süüdi

§ 424järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks.

Sama kohtuotsusega tunnistati M. Seger süüdi ka

§ 422

lg 2 ja § 424 järgi ning teda karistati

§ 63

lg-st 1 juhindudes 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus M.

S-le liitkaristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha 6 kuud eelvangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võttis kohus lisakaristusena M.

S-lt 3 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Kannatanute tsiviilhagid jättis kohus läbi vaatamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 2.1 On tõendatud, et M. S. juhtis

1. detsembril
2. a Tartus Väike-Tähe tänaval mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Lisaks M. S. süü omaksvõtule kinnitavad seda ka joobeseisundi tuvastamise protokoll, millest nähtub, et M. S-l tuvastati kinnipidamisel indikaatorvahendit kasutades alkoholijoove 0,26 mg/l kohta, samuti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, mille kohaselt tuvastati M. S-l vereanalüüsi ning kohapealse uurimise põhjal kerge alkoholijoove suurusjärgus 0,72 promilli. Ekspertiisiaktides kajastatud joobes ei ole põhjust kahelda, kuna ekspertiis tehti SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum, mis oli Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud. Kohus osutas ka M. S. politseioperatsiooni käigus kinni pidanud politseitöötaja kohtus antud ütlustele, mille kohaselt tuvastati kohapeal M. S. joove kahe erineva alkomeetriga, samuti olid juhil ka välised alkoholijoobe tunnused (alkoholilõhn). Kuna juht kohapealse joobe tuvastamisega ei nõustunud, toimetati ta haiglasse ekspertiisi. M. S. varasem karistus mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimise eest oli
3. detsembri
4. a seisuga kustumata. Seetõttu on tema tegu kvalifitseeritav

§ 424järgi.

2.2 Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid, jõudis maakohus järeldusteni, et

1. augusti
2. a liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõidukit juhtides oli M. S. alkoholijoobe seisundis, tema juhitud sõiduk liikus kiirusega 212 km/h ja asus kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis sõidutee vasaku ääre lähedal. Seejuures leidis kohus, et M. S. ei suunanud enda juhitud sõidukit vastassuunavööndisse mitte vahetult enne kokkupõrget, s.o siis kui ristmikule ilmus teine sõiduk, vaid ta tegi seda juba varem. Liiklustehnilise ekspertiisi arvamuse kohaselt kulunuks M. S. juhitud sõiduautol maksimaalsel lubatud sõidukiirusel (100 km/h) liigeldes ristmikuni jõudmiseks selline ajavahemik, mille jooksul oleks teine sõiduk, s.o Chrysler jõudnud pöörde lõpetada ja ristmiku vabastada. Ekspertide hinnangul ei oleks kokkupõrget toimunud ka Honda liikumisel kiirusega 212 km/h, kui Honda oleks sõitnud oma suunavööndis. Alkoholijoobe tõttu oli pärsitud M. S. tegevus liiklusõnnetuse vältimisel. Seega olid kokkupõrge ja sellest tingitud kolme inimese surm ning ühe inimese eluohtlikud tervisekahjustused põhjuslikus seoses süüdistuses nimetatud liiklusnõuete rikkumistega. 2.3 Maakohus leidis, et kuna M. S. on end juba varem näidanud distsiplineerimatu liiklejana ja arvestades kuriteoga põhjustatud tagajärje raskust, tuleb M. S-i karistada reaalse vangistusega. Pidades silmas karistust kergendavaid asjaolusid materiaalse kahju vabatahtlikku hüvitamist ja puhtsüdamlikku kahetsust -, samuti seda, et M. S. sai ka ise liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada, M. S. noorust ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist, asus kohus seisukohale, et M. S-le tuleb mõista karistus

§ 422lg 2 sanktsiooni keskmises määras, mitte aga ülemmääras.

2.4 Kohus leidis, et lähtudes kriminaalasja arutamise ökonoomiast ja vajadusest lahendada kriminaalasi mõistliku aja jooksul, on otstarbekas jätta tsiviilhagid lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. 3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava kaitsja Rein Laid ja kannatanud Ü. K. ning Ra. K. Kaitsja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse osalist tühistamist ja süüdistatavale kergema karistuse mõistmist. Kannatanute esindajate apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist M. S-le karistuse mõistmist ja tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist puudutavas osas. Kannatanud palusid mõista M. S-le

§ 422lg 2 järgi karistuseks vangistus 12 aastaks ja rahuldada tsiviilhagid.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega Ra. K. ja Ü. K. tsiviilhagid olid jäetud läbi vaatamata, ja saadeti kriminaalasi tsiviilhagide osas maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Kohtukolleegium nõustus kaitsja seisukohaga, kuna SA Pärnu Haigla laboratoorium ei olnud
4. augusti
5. a seisuga Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt pädevaks hinnatud, ei ole M. S. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt usaldusväärne tõend. Samas leidis kohus, et selle akti tõendikogumist väljajätmine ei anna alust väita, et M. S. poolt
6. augustil
7. a sõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolu tõendatud teiste maakohtu otsuses osutatud tõenditega. Maakohus on väga põhjalikult põhistanud oma järeldust, et M. S. rikkus LE § 110 nõudeid. Kaitsja, esitades apellatsioonis maakohtu põhistustest vaid üksikuid, omavahel seostamata katkeid, märgib eksitavalt, nagu ei oleks M. S. LE § 110 nõudeid rikkunud. Äärmise põhjalikkusega ja objektiivsetest tõenditest lähtudes on maakohus analüüsinud ka Chrysleri juhi käitumist. Apellatsioonis ei ole esitatud maakohtu põhjendusi kummutavaid väiteid. Apellandi arusaam, et Chrysleri juht eiras liikluseesõiguse märki 221 "Anna teed" ja LE § 159 nõudeid, on põhjendamatu ja paljasõnaline. 4.2 M. S-le on mõistetud karistus

§ 56

sätteid järgides, kusjuures maakohtu otsusest tuleneb, et karistusmäära valik on olnud tõsise vaagimisprotsessi tulemus, milleni kohus jõudis kindlate ja kontrollitavate asjaolude hindamise kaudu. 4.3 Maakohtul puudus õiguslik alus jätta kannatanute tsiviilhagid läbi vaatamata, mistõttu tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja saata kohtuasi tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. S. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaitsja apellatsioon rahuldamata, ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja M. S-le kergema karistuse mõistmist. Kassaatori põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 5.1 Ringkonnakohtu otsus on ebapiisavalt põhjendatud ja kohtuotsuse järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mistõttu on kohtuotsuse tegemisel rikutud KrMS § 339 lg 1 p-dest 7 ja 8 tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohus on kaldunud kõrvale KrMS §-s 7 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. 5.2 Kuna usaldusväärseid tõendeid M. S. joobe ja selle suuruse kohta ei ole, siis ei oleks kohtud M. S-le karistuse mõistmisel tohtinud lähtuda sellest, et M. S. oli keskmises joobes. Ainuüksi tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et süüdistatav oli keskmises joobes või üldse mingisuguses joobes. Samuti ei ole tõendatud põhjuslik seos M. S. väidetava joobeseisundi ja liiklusõnnetuse vahel. 5.3 Tuvastades, et M. S. juhitud sõiduauto ületas olulisel määral lubatud sõidukiirust, tuginesid kohtud tõenditele, mis on oletuslikud ega näita, kui palju võis süüdistatav tegelikkuses kiirust ületada ning et just see liiklusnõuete rikkumine oli liiklusõnnetuse põhjuseks. 5.4 Ei ole tõendatud, et M. S. rikkus LE §
2. Millegagi ei ole tõendatud maakohtu järeldus, et süüdistatava juhitud sõiduk ei suundunud vastassuunavööndisse vahetult enne kokkupõrget, vaid tegi seda juba sirge alguses. 5.5 Kohtud ei ole M. S. käitumise hindamisel andnud objektiivset hinnangut Chrysleri juhi käitumisele ja võimalikule liiklusnõuete rikkumisele. Kaitsja arvates on käesoleval juhul tegemist segasüüga ning M. S. süü hindamisel ja talle karistuse mõistmisel tuleb sellega arvestada. 5.6 M. S-le karistuse mõistmisel kohaldasid kohtud vääralt

§ 56lg 1.

Kassaator leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on M. S-le võimalik mõista kergem karistus.

1. Kassatsioonivastuses palub Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristine Tamm jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi M. S. kaitsja kassatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Lisaks leidis kaitsja, et kuna
3. juulil
4. a jõustunud liiklusseaduse uus redaktsioon dekriminaliseerib mootorsõiduki kerges alkoholijoobes juhtimise, tuleb M. S.

§ 424järgi õigeks mõista nii 11.

detsembri

1. a kui ka
2. augusti
3. a tegude osas. Ülejäänud osas palus kaitsja kvalifitseerida M. S.
4. augustil
5. a liiklusnõuete rikkumine ümber

§ 423lg 2 järgi ja mõista talle kergem karistus.

Prokurör vaidles kassatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Samas asus prokurör seisukohale, et lähtudes

1. juulil
2. a jõustunud liiklusseaduse muudatustest tuleb M. S. õigeks mõista osas, milles talle on süüks arvatud mootorsõiduki joobes juhtimine
3. augustil
4. Nimelt ei ole kriminaalasjas ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas alkoholi hulk M. S. veres või väljahingatavas õhus vastas LS § 20 lg-s 31 sätestatud määradele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ükski kassatsioonis esitatud väidetest ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Sisuliselt taotletakse kassatsioonis Riigikohtult faktiliste asjaolude tuvastamist ja maa- ning ringkonnakohtu otsustes kindlakstehtud asjaolude ümberlükkamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Tulenevalt KrMS § 362 p-st 2 saab Riigikohus kontrollida, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-1-1-19-09 - RT III 2009, 28, 208, pd 15-16). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud käesolevas asjas tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Maakohtu otsuses on põhjalikult põhistatud kõiki järeldusi, milleni kohus tõendeid hinnates jõudis. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Maakohtu seisukohtadega nõustus ka ringkonnakohus. II
8. Tulenevalt

§ 5

lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Isiku süüditunnistamine ja karistamine on välistatud nii siis, kui kohus leiab, et isiku tegu ei vasta toimepanemise ajal kehtinud kuriteokoosseisule, kui ka juhul, mil teo karistatavus on ära langenud alles hiljem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-35-08 - RT III 2008, 38, 253, p 18). Seetõttu tuleb kolleegiumil KrMS § 352 lg-st 6 juhindudes kontrollida, kas M. S-le etteheidetavad teod on jätkuvalt täies ulatuses kriminaalkorras karistatavad.
4. juulil
5. a, s.o pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist käesolevas kriminaalasjas, kuid enne selle otsuse jõustumist, hakkasid kehtima liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) § 1 punktid 3-7, 13, 17 ja 18, § 2 punktid 4 ja 5 ning § 3 (vt viidatud seaduse § 7 lg 3). Nende sätetega muudeti muu hulgas nii

§ 424

sõnastust kui ka joobeseisundi mõistet ja tunnuseid puudutavat õiguslikku regulatsiooni.

§ 424näeb alates 1.

juulist 2009 ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seejuures ei ole enam karistusõiguslikku tähendust isiku varasemal karistatusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

1. juulil
2. a jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates
3. juulist
4. a

§ 424

järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-76-09 - RT III 2009, 41, 310, p-d 9-10).
3. Kohtute tuvastatu kohaselt oli M. S-l
4. detsembril
5. a mootorsõidukit juhtides ühes grammis veres 0,72 milligrammi alkoholi. Vere sellise alkoholisisalduse korral on alates
6. juulist
7. a LS § 20 lg-st 31 tulenevalt võimalik lugeda juht alkoholijoobes olevaks üksnes lisatingimusel, et väliselt on tajutavad juhi tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Erinevalt prokuröri poolt Riigikohtu istungil märgitust leiab kolleegium, et kohtud ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldust, nagu oleksid M. S. kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olnud
8. detsembril
9. a mootorsõidukit juhtides sedavõrd tugevasti häiritud või muutunud, et M. S. poleks ilmselgelt olnud võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Süüdistuse esitamise ja kohtuotsuste tegemise ajal kehtinud materiaalõiguse kohaselt ei olnud nimetatud asjaolul M. S. teole karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt ka määravat tähtsust. Vaatamata sellele tähendab M. S. kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides toimunud muutuste mittetuvastatus seda, et kohtute kindlakstehtud kujul ei ole M. S. poolt
10. detsembril
11. a toime pandud tegu alates
12. juulist
13. a enam

§ 424

järgi kuriteona karistatav, sest see ei vasta kõigile LS § 20 lg 31 punktis 1 või 2 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Järelikult tuleb M. S.

§ 5lg-st 2 lähtudes 11.

detsembril 2005. a toimepandud teos

§ 424järgi õigeks mõista.

Puudub alus saata kriminaalasi eelnimetatud osas madalama astme kohtule uueks arutamiseks, sest kolleegiumi hinnangul ei oleks kriminaalasja uuel arutamisel võimalik koguda uusi tõendeid M. S. kehaliste ja psüühiliste funktsioonide kohta

1. detsembril
2. a. Siinkohal osutab kolleegium ka kohtute poolt usaldusväärseks tõendiks hinnatud
3. detsembri
4. a joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile (kriminaaltoimiku III kd, tl 8-9), mille kohaselt olid M. S. kehalised ja psüühilised funktsioonid kas häireteta või üksnes kergelt häiritud.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis prokurör, et seoses
6. juulil
7. a jõustunud liiklusseaduse muudatustega tuleb M. S.

§ 422lg 2 ja § 424 järgi õigeks mõista selles, et ta juhtis 13.

augustil

1. a kella 21.29 paiku X maantee 47,
2. kilomeetril mootorsõidukit Honda Civic, olles alkoholijoobe seisundis. Seda põhjusel, et kriminaalasjas pole tõendeid, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, kas alkoholi hulk M. S. veres või väljahingatavas õhus vastas LS § 20 lg 31 p-des 1 või 2 sätestatud alammääradele. Kolleegiumi hinnangul on prokurör sellega süüdistusest osaliselt loobunud, mis tulenevalt KrMS § 14 lg-st 2, §-st 301 ja § 309 lg 2 viimasest alternatiivist tähendab seda, et M. S. tuleb osas, milles talle on

§ 422lg 2 ja § 424 järgi süüks arvatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine 13.

augustil

1. a, õigeks mõista. Sõltumata sellest peab kolleegium õiguspraktika suunamiseks vajalikuks selgitada järgmist.
2. Kohtud on ekslikult leidnud, nagu oleks mootorsõiduki tahtlik juhtimine joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitatakse inimesele raske tervisekahjustus või ühe või mitme inimese surm, kvalifitseeritav

§-des 422 ja 424 ette nähtud kuritegude ideaalkogumina. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on käsitatav liiklusnõuete rikkumisena

§ 422mõttes.

Juhul, kui mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises seisneva liiklusnõuete rikkumisega põhjustatakse ettevaatamatusest inimes(t)e surm või raske tervisekahjustus, tuleb see kvalifitseerida üksnes

§ 422

lg 1 või 2 järgi, mitte aga

§ 422lg 1 või 2 ja § 424 ideaalkogumina.

Seda seetõttu, et kirjeldatud juhtumil on kogu joobes juhtimise teoebaõigus

§ 422

lg 1 või 2 koosseisust hõlmatud ja

§-s 424 ette nähtud kuritegu neeldub

§-s 422 sätestatud kuriteos. Kui mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega põhjustatakse ettevaatamatusest inimes(t)e surm või raske tervisekahjustus, realiseerub

§ 422

lg-s 1 või 2 ette nähtud koosseisulises tagajärjes see sama oht, mille tõrjumisele

§-s 424 sätestatud kuriteokoosseis on suunatud. Seega katab

§ 422

lg 1 või 2 koosseis vaadeldaval juhul

§ 424koosseisu.

14. M. S. õigeksmõistmine

§ 424

järgi esitatud süüdistuses ja

§ 422

lg 2 järgi esitatud süüdistuse selles osas, mis puudutab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist

1. augusti
2. a liiklusõnnetuse põhjustamisel, samuti kassatsioonis esitatud väited ei anna alust kergendada M. S-le

§ 422

lg 2 järgi mõistetud karistust.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult rikkus M. S.

1. augusti
2. a liiklusõnnetuse põhjustamisel kiirust ületades ja vastassuunavööndis liigeldes liiklusnõudeid, aga samuti selle rikkumise tagajärjena kolme inimese surma ja ühele inimesele raskete tervisekahjustuste põhjustamist, on M. S. süü suurus piisav õigustamaks talle kohtute poolt mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Kohtud on karistuse mõistmisel lisaks M. S. süü suurusele arvestanud nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka M. S. karistust kergendavaid asjaolusid (

§ 56lg 1 ls 2).

Süüdimõistmise mahu mõningane vähenemine ei oma antud juhul sellist kaalu, et see eeldaks M. S-le uue karistuse mõistmist. 15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning

§ 5

lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a ja Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsused, tehes M. S. olukorda raskendamata tühistatud osas ise uue otsuse. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe