Obsah (6)

§ 60§ 67§ 14§ 45§ 90§ 92

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

) § 74 kohaselt on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule. Praegusel juhul on küll formaalsest aspektist võetuna vaidlustatud viidatud haldusasjas tühistatust erinev haldusakt, kuid nii

1. mai
2. a maksuotsusega nr 12-5/77 kui ka
3. juuli
4. a maksuotsusega nr 12-5/424 kohustatakse täitma samadest õigussuhetest tekkinud maksukohustust. Mõlemad aktid puudutavad A. Käsperi pärandvaraga seonduvat tulumaksukohustust, mis tuleneb AS Tallegg aktsiate müügist saadud kasu maksustamisest ning nende sisus ei ole olulisi erinevusi. Vastavalt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsuses antud suunisele on muudetud maksuotsuse adressaati. Lisaks Riigikohtu lahendite seisukohtade kohustuslikkusele sama asja piires on neil ka oluline roll ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguse edasiarendamisel (

§ 60lg 1 p 2).

Riigikohtu seisukohtade järjepidevuse tagamiseks sätestab

§ 67

lg 2, et kui asja läbivaatava kohtu koosseisu enamus tahab muuta halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel, tuleb asi anda läbivaatamiseks Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisule. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta oma varasemaid seisukohti, mis puudutavad pärijate kaasamist pärandvaraga seonduvas maksumenetluses ja halduskohtumenetluses.

1. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Nii MKS § 43 p 3 kui ka HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt puudutab või võib puudutada. Vastavalt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-25-07 on maksusubjekt (maksukohustuslane) kuni pärandi vastuvõtmiseni pärandaja ning pärast pärandi vastuvõtmist pärija. Osundades ka oma varasemale praktikale (näiteks halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02), mille kohaselt tuleb kaasata haldusmenetlusse iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi, võttis Riigikohus
6. juuni
7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-07 seisukoha ka pärijate maksumenetlusse kaasamise kohustuslikkuse osas.
8. Maksumenetlus kujutab endast enamasti maksuhalduri algatatud menetlust, mis lõpeb koormava haldusakti väljaandmisega. Seega tuleb pidada maksukohustuslase õiguste kaitse aspektist eriti oluliseks võimaldada tal olla ära kuulatud, esitada omapoolseid täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid, tutvuda asjas kogutud materjaliga ja kasutada muid menetlusõigusi. Kuigi pärandvaraga seonduva maksukohustuse puhul ei saa pärijat, kes pole veel pärandit vastu võtnud, pidada maksukohustuslaseks, tuleb ka teda pidada menetlusosaliseks, kelle huve maksu määramine võib puudutada põhjustel, millele kolleegium osutas juba haldusasjas nr 3-3-1-25-07 (vt käesoleva otsuse p 11). Vaidlustatud maksuotsuses viitas maksuhaldur küll kohtuasjas nr 3-3-1-25-07 väljendatud pärijate kaasamist puudutavale seisukohale, kuid pole sellest hoolimata pärijaid ka uues menetluses kaasanud ega selgitanud, miks pärijad taas kaasamata on jäetud. Pärijate kaasamiseks haldusmenetluse (sh maksumenetluse) tähenduses ei saa pidada asjaolu, et maksuotsus adresseeriti pärandvara hooldajale ning maksuotsuse ärakirjad saadeti väljastusteatega ka pärijatele. Maksuotsuse saatmine toimus menetluse lõppemisel ega võimaldanud pärijatel või pärandvara hooldajal enam realiseerida menetlusosalise õigusi, mida nad oleksid saanud kasutada nende kaasatuse korral menetluse vältel.
9. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul kujutas pärijate maksumenetluses ära kuulamata jätmine endast küll olulist menetlusviga, kuid kohus, leides, et kaebaja pole esitanud uusi tõendeid ega asjaolusid, mis võinuks viia teistsugusele tulemusele maksumenetluses, ei pidanud ainuüksi seda rikkumist akti tühistamise aluseks.
10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu lähenemisega. Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et pärijate, kellest teadasaamine on halduse mõistlike jõupingutuste juures võimalik, kaasamata jätmine maksumenetlusse kujutab endast sellist menetluslikku rikkumist, mis toob kaasa vaidlustatud maksuotsuse tühistamise. Käesoleva vaidlusega seotud pärijad olid maksumenetluse ajal teada juba hiljemalt
11. veebruaril 2004, kui notar tõestas pärandi vastuvõtmise avalduse ning määratud oli ka pärandvara hooldaja. Kaasamata jätmise kaudu kahjustati eelkõige pärijate õigust olla informeeritud asjas kogutud teabest ning olla menetluses ära kuulatud ja esitada pärandvara arvel täidetava võimaliku maksukohustuse suhtes oma vastuväiteid. Kolleegium on ka varasemas praktikas pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist haldusmenetluse nõuete sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa akti tühistamise (vt näiteks halduskolleegiumi
12. mai
13. a otsus asjas nr 3-3-1-23-06). Kuigi ringkonnakohtuga võib nõustuda selles, et M. Lilleorg pärijana pole otsesõnu kohtumenetluses osutanud tõenditele või seletustele, mida tema või teised pärijad oleksid soovinud maksumenetluses esitada, on kaebaja väitnud, et pärijate, pärandavara hooldaja ja pärandi inventuuritegija seletused võinuksid aidata paremini välja selgitada maksukohustuse loonud tehingutega seotud asjaolusid, sealhulgas A. Käsperi tahet aktsiate müümisel. 17.

§ 14

lg 3 kohaselt kaasatakse halduskohtumenetlusse kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

1. juuni
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-07 märkis kolleegium, et maksuvaidluse korral, mis puudutab maksukohustuse täitmist pärandvara arvel, tuleb kohtumenetluse ajaks teadaolevad pärijad kaasata ka kohtumenetlusse. Riigikohus rõhutas, et

§ 45

lg 1 p-st 2 ja § 64 lg-st 3 tulenevalt on kohtulahendi tegemine isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, menetlusnormi rikkumine, mille korral kohtulahend tühistatakse kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata. Olukorras, kus pärandit pole veel vastu võetud, ei ole pärandvara arvel täidetava maksukohustuse üle toimuvas vaidluses võimalik teha otsust vaid üht pärijat ja tema võimaliku pärandiosa arvel täidetavat maksukohustust puudutavas osas. Seega puudutab otsus pärandvaraga seonduva maksukohustuse kohta igal juhul ka teiste pärijate huve. Kolleegium ei pea põhjendatuks muuta oma senist lähenemist ka teadaolevate pärijate kohtumenetlusse kaasamise osas ning peab seda jätkuvalt oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis toob endaga kaasa alama astme kohtute otsuste tühistamise. 18. Eeltoodule tuginedes tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldatakse M. Lilleoru kaebus ja tühistatakse vaidlustatud maksuotsus. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

§ 90lg 2 esimese lause alusel tagastada.

M. Lilleorg on taotlenud kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (5000 krooni, toimiku I kd lk 25) ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (5000 krooni, toimiku II kd lk 74) väljamõistmist vastustajalt.

§ 92

lg-st 1 tulenevalt tuleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Maret Lilleoru kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 10 000 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann