Obsah (14)

§ 322§ 413§ 410§ 419§ 420§ 415§ 422§ 692§ 691§ 343§ 306§ 307§ 317§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 897 krooni 82 senti.

1. Kostja esitas
2. juulil 2007 tagaseljaotsuse peale kaja, mille Viru Maakohus
3. septembri
4. a määrusega rahuldas ja taastas asjas menetluse. Määrus toimetati
5. septembril 2007 kätte kostja endisele abikaasale samal aadressil nagu varem. Samuti toimetati
6. jaanuaril 2008 sellel aadressil kostja endisele abikaasale kätte kohtukutse
7. veebruaril 2008 toimuva kohtuistungi kohta. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, tegi maakohus kostja asukoha tuvastamiseks päringu Ida Politseiprefektuurile. Politseiprefektuur teatas
8. märtsi
9. a kirjas, et politseile ei ole kostja asukoht teada.
10. aprilli
11. a kohtuistungi kutse toimetati
12. aprillil 2008 kätte kostja ema aadressil. Eelmisel aadressil ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada ja see tagastati põhjusel, et kostja ei ela sellel aadressil. Kostja ei ilmunud kohtuistungile.
13. Viru Maakohus rahuldas
14. mai
15. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 897 krooni 82 senti ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ilmunud kostja kohtuistungile, kuigi kohtukutse toimetati kostjale

§ 322lg 1 järgi kätte.

Kostja ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega esitanud hagile põhjendatud vastuväiteid. Hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kuna hageja taotles

§ 413

lg 1 järgi tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi

§ 410alusel tagaseljaotsusega rahuldada.

Tagaseljaotsus toimetati

1. mail 2008 kätte kostja emale, kuid kostja ema tõi kohtuotsuse kohtule tagasi ja teatas, et kostja viibib Tallinna Vanglas. Kohtuotsus toimetati kostjale
2. juunil 2008 kätte Tallinna Vangla töötaja kaudu.
3. Kostja esitas
4. juulil 2008 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja omakäelise apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli ta
5. aprilli
6. a kohtuistungi toimumisest teadlik, kuid ei saanud sellel osaleda, kuna vahistati
7. aprillil
8. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja apellatsioonkaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus tagaseljaotsuse tegemise eeldusi. Kuna kostjale ei toimetatud hagi ega kohtukutset isiklikult allkirja vastu kätte, ei ole tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. Kostja ema võttis kohtukutse vastu aadressil, mis ei olnud kostja elukoht. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb kostja ema elukoht lugeda kostja elukohaks

§ 322lg 1 mõttes.

Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja vahistati

1. aprillil 2008, mistõttu ei olnud kostja emal võimalik kohtukutset kostjale edastada. Kostja ei olnud kohtuistungist teadlik ega saanud istungil osaleda, kuna viibis vahi all. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai kätte arved, mille alusel hageja temalt võlgnevust nõuab. Seega ei teadnud kostja võlast. Hageja nõue on aegunud.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus jättis
4. jaanuari
5. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu tagaseljaotsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole menetlusosalisel

§ 419

järgi õigust kaja esitada, kui ta ei ilmu taastatud menetluses kohtuistungile ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, kuid

§ 420

lg 2 järgi võib menetlusosaline esitada teise tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, tuginedes asjaolule, et tagaseljaotsuse tegemisel ei kontrollitud selle tegemise eeldusi. Arvestada ei tule neid asjaolusid, mis annaksid kostjale

§ 415lg 1 p-de 1 ja 2 järgi võimaluse taotleda menetluse taastamist.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks ei olnud täidetud.

§ 410

ja § 413 lg-te 1 ja 3 järgi on tagaseljaotsuse tegemise eeldusteks järgmised asjaolud: 1) kostjat on asja arutamiseks määratud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest hoiatatud, kuid ta jätab kohtuistungile ilmumata ega teavita kohut ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest; 2) hageja esitab taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks; 3) hagi on õiguslikult põhjendatud; 4) kostja ei teavita kohut, et on nõus asja kirjaliku menetluse või lahendamisega tema osavõtuta.

1. aprilli
2. a kohtuistungi kutse saadeti
3. aprillil 2008 aadressil Xxxxx xx, Toila vald, Ida-Viru maakond. Selle aadressi selgitas maakohus kostja faktilise elukohana välja kohaliku politseiprefektuuri ja kriminaalhooldusosakonna abil (tl-d 64-67) ja sellel aadressil võttis
4. aprillil 2008 kostja ema kutse kostjale edasiandmiseks vastu (tl 71). Seega saab lugeda kutse

§ 322lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks samal kuupäeval.

Kutsel oli muu hulgas märgitud hoiatus, et kui kostja ei ilmu kohtusse, võidakse asi lahendada tagaseljaotsusega. Kostja on isiklikult apellatsioonkaebuses (tl 86) kinnitanud, et ta oli

1. aprilli 2008 kohtuistungist teadlik. Seega oli kostjat nõuetekohaselt teavitatud nii istungi toimumise ajast ja kohast kui ka hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest. Kostja ei ilmunud
2. aprilli 2008 kohtuistungile ega teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjustest (tl 73). Kostja väide, et ta ei saanud kohtuistungile tulla, kuna viibis vahi all, ei ole põhjendatud, sest isiku vahi all viibimine ei ole iseenesest

§ 422

lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks. Kostjal oli vaatamata vahistamisele võimalus teavitada kohut kujunenud olukorrast ja taotleda kohtult kohtuistungist osavõtu tagamist (etapeerimine eelvangistuskohast). Kostja ei kasutanud neid võimalusi. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks nõustunud kirjaliku menetluse või asja lahendamisega tema osavõtuta, hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hageja nõue on õiguslikult põhjendatud, olid tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ja maakohus rahuldas õigesti hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb ka teise tagaseljaotsuse tegemisel kontrollida tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja ka selle tagaseljaotsuse võib vaidlustada samadel alustel, mille olemasolul saab

§ 415

lg 1 järgi kaja esitada, sh juhul, kui kohtukutset ei toimetatud kostjale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kätte. Kostjale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Ringkonnakohus järeldas kostja isiklikust apellatsioonkaebusest ekslikult, et kostja oli teadlik kohtuistungi toimumisest ja et kostjat oli nõuetekohaselt sellest teavitatud. Kohtukutse sai kätte kostja ema, kes ei saanud seda kostjale edastada, kuna kostja viibis vahi all. Põhjendamata on seisukoht, et kostjale tuleb lugeda kohtukutse

§ 322lg 1 järgi kättetoimetatuks.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et vahi all viibimine ei ole

§ 422

lg 1 järgi mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või sellest teatamata jätmiseks. Kostja oli vahi all ja tema liikumisvabadus oli oluliselt piiratud. Samuti liiguvad kirjad vanglas üldteadaolevalt aeglaselt, mistõttu ei teavitanud kostja kohut ilmumata jätmisest mõjuval põhjusel. 10. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Asjas ei tule kohaldada

§ 415lg 1 p 2.

Kohtukutse on

§ 322lg 1 järgi kostjale kätte toimetatud.

Kostja viibis kohtukutse kättetoimetamise ajal vabaduses. Kostja ei ole põhistanud vastuväidet, miks ei tule tema rahvastikuregistris märgitud aadressi lugeda tema elukohaks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et nii maakohtu tagaseljaotsus kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.

Asi tuleb

§ 691p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Ringkonnakohus leidis kostja apellatsioonkaebust lahendades õigesti, et kostjal ei olnud

§ 419

järgi õigust esitada tema kohta teist korda tehtud tagaseljaotsuse peale kaja, kuid ta võis

§ 420lg 2 järgi esitada apellatsioonkaebuse.

Samuti on õige ringkonnakohtu arusaam, et kuna kostja kohta tehti uus tagaseljaotsus, saab selle tagaseljaotsuse tühistamise aluseks olla

§ 420

lg 2 järgi üksnes asjaolu, et maakohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi. Kolleegiumi arvates tuleneb

§ 419

ja § 420 lg 2 mõttest, et teist korda tehtud tagaseljaotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust samadel alustel nagu kaja esimest korda tehtud tagaseljaotsuse peale.

§ 415

lg 1 järgi saab kostja esimese tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või esinesid

§ 415

lg 1 p-des 1�3 nimetatud asjaolud.

§ 420

lg-s 2 puudub viide kaja esitamise alustele ning sellest sättest tuleneb üheselt, et kontrollida tuleb üksnes seda, kas tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtteks ei ole anda kostjale võimalus vaidlustada teist tagaseljaotsust samadel alustel nagu esimest. Kolleegium juhib tähelepanu, et kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (vt ka Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Praeguses asjas ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. Ringkonnakohus leidis vääralt, et 30. aprilli 2008. a kohtuistungi kutse saab lugeda kostjale

§ 322lg 1 alusel kättetoimetatuks 5.

aprillil 2008, s.o päeval, mil kohtukutse toimetati kätte kostja emale. 13. Kolleegium leiab, et kohus võib

§ 410

järgi teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile (enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis asja arutamiseks määratud kohtuistungile). Kohus ei või

§ 413

lg 3 p 1 järgi teha tagaseljaotsust aga juhul, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Seega on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks see, et kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Õige ei ole aga ringkonnakohtu järeldus, et kostjat oli praeguses asjas nõuetekohaselt kohtusse kutsutud. 14. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus

§ 343lg 1 ja § 306 lg 5 järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama.

Menetlusdokumendi, sh kohtukutse kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument tuleb

§ 306

lg 2 järgi anda saajale üle seaduses sätestatud vormis ja üleandmine tuleb dokumenteerida. Menetlusdokument on

§ 307

lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Erandina võib menetlusdokumendi toimetada kätte ka saajaga ühes eluruumis elavale isikule, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte. Sellisel juhul loetakse

§ 322

lg 1 järgi dokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kättetoimetatud isiku eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Praeguses asjas saadeti kohtukutse aadressil Liiva 12, Toila vald, Ida-Viru maakond ja sellel aadressil võttis kohtukutse vastu kostja ema. Kuigi ringkonnakohtu otsuse kohaselt selgitas maakohus selle aadressi kostja faktilise elukohana välja kohaliku politseiprefektuuri ja kriminaalhooldusosakonna abil, ei nähtu ringkonnakohtu viidatud toimikulehtedelt nimetatud asjaolusid. Ida Politseiprefektuuri kirjast (tl 66) nähtuvalt ei ela kostja enam sel aadressil, kuhu talle varem menetlusdokumente kätte toimetati, ning politseile on tema asukoht teadmata. Sellises olukorras pidi kohus kontrollima kohtukutse

§ 317järgi avalikult kättetoimetamise tingimuste olemasolu.

Kuna toimikust nähtuvalt ei saa kostja ema elukohta pidada kostja elukohaks, ei saanud kohtud lugeda kohtukutset

§ 322lg 1 alusel kättetoimetatuks (vt ka Riigikohtu 28.

mai

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-08).
2. Ülalnimetatut ei muuda ka asjaolu, et kostja möönis omakäelises apellatsioonkaebuses, et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast.

§ 307

lg 3 järgi loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Kolleegiumi arvates saab

§ 307

lg 3 järgi lugeda kohtukutse kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud. Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse

§ 307lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Küll saab lugeda kohtukutse

§ 307

lg 3 mõttes isikule kättetoimetatuks ka siis, kui isik on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust, sh kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuistungilt puudumise tagajärgedest. Selliseid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 16. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuna kohtukutse toimetati kätte kostja emale aadressil, mida ei saa pidada kostja eluruumiks, ja asjas ei ole teada, et kostja oleks teadlik kohtusse ilmumata jätmise tagajärgedest ning oleks faktiliselt kohtukutse kätte saanud, ei olnud täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused

§ 413lg 3 p 1 mõttes.

Seega asus ringkonnakohus vääralt seisukohale, et kostjale oli kohtukutse kättetoimetatud ja tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Kuna maakohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi, sest tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud, ja ringkonnakohus sellele rikkumisele tähelepanu ei juhtinud ega tühistanud tagaseljaotsust, rikkus ringkonnakohus sellega ka ise oluliselt menetlusõiguse normi. 17. Vastuseks kassatsioonkaebuse teistele väidetele märgib kolleegium, et isiku vahi all viibimine ei ole iseenesest

§ 422

lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Teatud asjaoludel võib vahi all viibimise tõttu olla isiku vabadus piiratud siiski sedavõrd, et tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil ega ka sellest kohut teavitada. 18. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu