Obsah (4)

§ 329§ 424§ 63§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-95-09 Otsuse kuupäev 27. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pi

§ 329ja § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8.

juuni

1. a otsus asjas nr 1-09-1609 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.J. kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a ja Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsused osaliselt, s.o A.J. süüditunnistamises

§ 424järgi.

2. Mõista A.J.

§ 424järgi õigeks.

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A.J. tunnistati Tartu Maakohtu
4. märtsi 2009 otsusega süüdi

§ 424

ja § 329 järgi ning teda karistati

§ 63lg 1 alusel vangistusega viieks kuuks.

Samuti tunnistati A.J. süüdi

§ 329järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus kolmeks kuuks.

Liitkaristusena mõisteti talle vangistus viieks kuuks. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka. 2.

§ 329järgi tunnistati A.J.

süüdi selles, et tema isikuna, keda on karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, juhtis kahel korral,

1. aprillil ja
2. novembril 2008 mootorsõidukit. A.J. kaitseväite kohta, et ta juhtis nii
3. aprillil kui ka
4. novembril 2008 mootorsõidukit hädaseisundis, märkis maakohus, et A.J. ütlused
5. aprillil 2008 väidetavast võimalikust tulekahjust põhjustatud hädaseisundist on paljasõnalised.
6. novembril 2008 ei tegutsenud A.J. sõbra autot lumest välja tõmbama sõites hädaseisundis, sest sõbra aitamiseks piisanuks tema auto lumest väljakaevamisest ja A.J-l puudus selleks vajadus mootorsõidukit juhtida. 2.1

§ 424järgi tunnistati A.J.

süüdi selles, et olles mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isik, juhtis ta

1. novembril 2008 uuesti mootorsõidukit joobeseisundis. Maakohus leidis, et A.J. joove oli seaduses sätestatud korras tuvastatud. Tema käitumine oli koosseisupärane, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
2. A.J. kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles A.J. õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul tegutses A.J. süüdistuses toodud juhtudel mootorsõidukit juhtides hädaseisundis.
3. aprillil 2008 juhtis ta mootorsõidukit, sest oli saanud teate ohust oma varale.
4. novembril 2008 juhtis ta mootorsõidukit, aitamaks sõbral pääseda oma autoga lumest lahtilükatud maanteele, millega ta aitas vältida ohtu sõbra tervisele. Kaitsja leidis, et A.J. ei juhtinud
5. novembril 2008 mootorsõidukit joobeseisundis, sest tema joove tuvastati "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (edaspidi: Kord) nõudeid rikkudes.
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 4.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et tõendid kogumis kinnitavad A.J. alkoholijoovet süüdistuses märgitud asjaoludel. A.J-l alkoholijoobe tuvastamisel ei ole Korra sätteid rikutud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei tunnistanud A.J. politseitöötaja poolt indikaatorvahendiga LION 500 mõõdetud tulemust. Tema mittenõustumist näiduga tõendab joobeseisundi tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt ei ole A.J. protokollile alla kirjutanud ja protokollis kajastub märge "isik nõuab ekspertiisi". Seetõttu koostati saatekiri A.J. toimetamise kohta joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt vaatas arst A.J. läbi, kuid A.J. keeldus vereproovist. Vastavalt Korra § 9 lg-le 3 tuvastas arst seetõttu A.J. joobe kliinilise leiu põhjal, uurimata bioloogilist materjali. Kuna A.J. keeldus haiglas vereproovi andmisest ja keeldumine on aktis selgesõnaliselt fikseeritud, on tema süüküsimuse otsustamine

§ 424järgi veres alkoholisisaldust kindlaks tegemata, seaduspärane.

4.2 Kaitsja hinnangul ei tähenda aktist nähtuv arsti formuleering "esinevad kliiniliselt alkoholi tarvitamise tunnused", et A.J. oleks olnud alkoholijoobes, kuna formuleering ei vasta Korra §-s 21 sätestatud arsti kohustuslikele formuleeringutele. Ringkonnakohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu, märkides, et Korra § 21 p 2 sätestab arsti poolt joobeseisundi tuvastamise otsuse kohustusliku formuleeringuna "alkoholi tarvitamise tunnused." Korra § 9 lg 3 kohaselt alkoholi tarvitamise tunnuste või alkoholist põhjustatud joobeseisundi tuvastamisel arsti poolt võib otsuse aluseks olla kliiniline leid, milleks on isiku häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Arsti formuleeringu täpsustamine sõnaga "kliiniliselt" iseloomustab järeldusele jõudmise viisi. Maakohus ei ole sellele seisukohale asudes ümber hinnanud arsti formuleeringut, nagu on maakohtule süüks pannud kaitsja. 4.3 Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt A.J. ei tegutsenud mootorsõidukit juhtides hädaseisundis. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. A.J. kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja A.J. õigeksmõistmist. Kassaator märgib, et kuna A.J. väidetav joove 24. novembril 2008 ei ole 1. juulist 2009 kehtivatele nõuetele vastavalt tuvastatud, puudub tema käitumises

§ 424koosseis ja ta tuleb selles kuriteos õigeks mõista.

Puutuvalt süüdistusse

§ 329

järgi, märgib kaitsja, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu põhjendused A.J-l hädaseisundi puudumise kohta auto juhtimisel

1. aprillil ja
2. novembril 2008 on oletuslikud ega lükka ümber süüdistatava väiteid hädaseisundis tegutsemise kohta.
3. Prokuröri kassatsioonivastuses toetatakse kassaatori taotlust mõista seoses muutunud õigusliku olukorraga A.J. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises õigeks. Prokuröri hinnangul tuleb aga ringkonnakohtu otsus A.J. süüditunnistamises

§ 329järgi jätta muutmata ning muutmata tuleb jätta ka talle mõistetud karistus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2. juulil
3. a, s.o pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist käesolevas kriminaalasjas, kuid enne selle otsuse jõustumist, hakkasid kehtima liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) § 1 p-d 3-7, 13, 17 ja 18, § 2 p-d 4 ja 5 ning § 3 (vt viidatud seaduse § 7 lg 3). Nende sätetega muudeti muu hulgas nii

§ 424

sõnastust kui ka joobeseisundi mõistet ja tunnuseid puudutavat õiguslikku regulatsiooni.

§ 424näeb alates 1.

juulist 2009 ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seejuures ei ole enam karistusõiguslikku tähendust isiku varasemal karistatusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

1. juulil
2. a jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates
3. juulist
4. a

§ 424

järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-76-09 - RT III 2009, 41, 310, p-d 9-10).
3. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt vaatas arst A.J. läbi, kuid vereproovist A.J. keeldus. Seetõttu tuvastas arst joobe vastavalt Korra § 9 lg-le 3 kliinilise leiu põhjal, uurimata bioloogilist materjali. Kuna alates
4. juulist 2009 on LS § 20 lg 31 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võimalik lugeda juht alkoholijoobes olevaks üksnes tingimusel, et tema väljahingatavas õhus või veres on mõõdetud teatud kogus alkoholi ja A.J-l ei ole alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus või veres mõõdetud, siis ei saa joovet kui

§ 424

koosseisulist asjaolu käesoleval ajal kehtivate nõuete kohaselt tuvastatuks lugeda. 9. Seetõttu tuleb A.J.

§ 5lg-st 2 lähtudes 24.

novembril 2008. a toimepandud teos

§ 424järgi õigeks mõista.

Puudub alus saata kriminaalasi eelnimetatud osas madalama astme kohtule uueks arutamiseks, sest kriminaalasja uuel arutamisel ei oleks võimalik koguda uusi tõendeid A.J. joobe kohta

1. novembril
3. Kriminaalkolleegium ei nõustu aga kassaatori seisukohaga, et A.J. tuleb õigeks mõista ka süüdistuses

§ 329järgi.

Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuses on A.J. kaitseversiooni hädaseisundis auto juhtimise kohta hinnatud ning põhjalikult selgitatud, miks ei saa nõustuda A.J. kaitsja väidetega selle kohta, et A.J. juhtis

1. aprillil ja
2. novembril 2008 mootorsõidukit hädaseisundis. Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi täiendada ega korrata.
3. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning

§ 5

lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a ja Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsused, tehes A.J. olukorda raskendamata tühistatud osas ise uue otsuse. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe