) § 136 lg 5 alusel edasikaevatav. 5. Viru Maakohus edastas
lg 5 alusel hageja määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1 järgi maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebus on esitatud Viru Maakohtu 4. mai 2009 määruse peale, millega jäeti hageja hagiavaldus
lg 1 alusel käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks.
järgi ei ole maakohtu määrus edasikaevatav.
lg 2 kohaselt oleks edasikaevatav kohtu määrus, millega jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse või juba menetlusse võetud avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Kuna maakohus on hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see
Samuti tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada hageja esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks. Ebaõige on määruskaebuse väide, et määrus on
§-s 136 sätestatud tsiviilasja hinna määramise määrus ning seetõttu edasikaevatav
lg 5 alusel.
lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Hageja on esitanud hagiavalduse kostjate vastu 222 714 778 krooni suuruse nõude tunnustamiseks TR Majad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, samuti pandiõiguse tunnustamiseks. Hagihind on
lg 2 järgi hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Praegusel juhul on tsiviilasja hind ette nähtud seaduses (
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata hageja määruskaebus maakohtu määruse peale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus eksinud
lg 1 tõlgendamisel, leides, et tuvastushagi korral on tsiviilasja hind ette nähtud seaduses (
) ning seetõttu ei olevat maakohus praegusel juhul määranud tsiviilasja hinda
lg 1 mõttes.
§-s 125 ei ole ette nähtud tuvastushagi täpset hinda, vaid selles on sätestatud üksnes põhimõtted, millest kohus peab tuvastushagi hinna määramisel lähtuma. Ringkonnakohtu määruse mõtte kohaselt ei saakski kohus ühelgi juhul tsiviilasja hinda määrata (
lg 1 tähenduses), sest mis tahes tsiviilasja hinna määramise alused on ette nähtud seaduses, ehk
§-des 122 jj. Seega määras maakohus kindlaks tsiviilasja hinna ning see määrus on edasikaevatav ringkonnakohtule
lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata
lg 3 alusel samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata
lg 1.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole määratud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määrata ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Maakohtu määruse kohaselt ei ole hageja hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinda, ega seda, miks on hagilt tasutud riigilõivu 250 krooni. Maakohus on oletanud, et hageja tasus 250 krooni riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 7 p-le 3 toetudes. Maakohus ei ole sellega nõustunud ja on määranud tsiviilasja hinnaks 222 714 778 krooni. Seega on maakohus määranud
lg 1 järgi kindlaks tsiviilasja hinna, toetudes seejuures
§-le 125. Ringkonnakohtu antud tõlgendus muudaks
jaanuarist 2006 kehtiv redaktsioon ei tunne juhtumit, mil tsiviilasja hinda ei ole seaduses ette nähtud. Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei tunne varasemates seadustikes tuntud nn hinnata hagisid. Kõikidelt hagidelt tuleb maksta riigilõivu kas arvutatuna tsiviilasja hinna järgi või erandina kindla summana, mis on sätestatud riigilõivuseaduses. Hagiasjas on
Kolleegium selgitab, et
lg 1 esimese lause osa "kui hinda ei ole ette nähtud seaduses" peab silmas eelkõige juhtumit, mil hagis taotletu harilikku väärtust on raske kindlaks määrata.
kohaldamise korral tuleb kohtul kindlaks määrata hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. 11. Kui kohus on hagi käiguta jätmise määruses muu hulgas kindlaks määranud ka tsiviilasja hinna, saab seda määrust tsiviilasja hinna määramise osas vaidlustada
See kehtib kolleegiumi arvates olenemata sellest, et
§-s 3401 ei ole ette nähtud võimalust vaidlustada määrust, millega jäetakse avaldus, sh nt hagiavaldus käiguta. 12. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ja ka käesoleva tsiviilasja kiirema lahendamise huvides vajalikuks märkida tsiviilasja hinna määramise kohta pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi korral järgmist. Nimetatud hagi hinda ei saa määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. See tuleneb nimetatud normist selgelt: "
esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on
esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Selleks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 nt võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. PankrS § 126 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Sama paragrahvi 6. lõike järgi esitab haldur selle nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. PankrS § 127 lg 1 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel koosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul
lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta.
lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis. 13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle
Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva
lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜle Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.