Obsah (14)

§ 428§ 656§ 442§ 654§ 19§ 691§ 692§ 242§ 457§ 272§ 232§ 213§ 215§ 149

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 428 lg 1 p 2 alusel põhjendatud. Tallinna Linnavolikogu

1. märtsi
2. a määrusega kehtestatud linnavara võõrandamise korra (võõrandamise korra) p-de 17, 40 ja 50 järgi sõlmitakse linnavara müümisel avalikul enampakkumisel müügileping isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Praegusel juhul sõlmiti müügileping isikuga, kes ei pakkunud kõige kõrgemat hinda. Seega rikuti oluliselt eelnimetatud õigusakti, mille kohaselt on muude isikutega linnavara võõrandamiseks võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu sõlmimine keelatud. Teisisõnu, linnavara ei või võõrandada isikule, kes ei osale enampakkumisel või ei paku kõige kõrgemat hinda. Eeltoodust tulenevalt on hoone võõrandamiseks sõlmitud müügileping vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 87 ning müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslik osa) on tühine, kuivõrd selle sõlmimise alus on ära langenud. Kui müügileping on tühine, siis on tühine ka tühise müügilepingu alusel sõlmitud asjaõigusleping. TsÜS § 84 lg-s 1 on sätestatud, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80, milles reguleeritakse asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte
4. lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Vaidlusalust hoonet koormava pandi kohta leidis maakohus, et hageja ei ole pandilepingu olemasolu vaidlustanud. Pandi olemasolu ei takista vaidlusaluse hoone omandiõiguse küsimuse lahendamist.
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada. Kostja palus teha uue otsuse, millega lõpetada menetlus hageja nõuete osas tuvastada müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, kui kohus peab ringkonnakohtu otsust haldusasjas siduvaks, või jätta need nõuded rahuldamata, kui kohus ei pea viidatud otsust haldusasjas siduvaks. Lisaks palus kostja jätta rahuldamata hageja nõuded omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele hoonele ja selle väljanõudmiseks kostja valdusest hageja valdusesse, samuti hageja alternatiivse nõude hoone väljanõudmiseks kostja omandist ja valdusest hageja omandisse ja valdusesse alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. mai
8. a otsusega maakohtu otsuse muutmata lõppjärelduse osas, millega kohus tuvastas müügilepingu tühisuse, arvestades motiivide osas ringkonnakohtu otsuses märgitut. Ülejäänud osas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse, jättes rahuldamata hageja nõude asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning vaidlusalusele hoonele omandiõiguse tunnustamiseks, samuti hoone kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus saatis hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga müügilepingu tühisuse osas, kuid täpsustas selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et

§ 428

lg 1 ei andnud maakohtule alust menetlust lepingute tühisuse nõuete osas lõpetada, kuid ei nõustunud maakohtu põhjendustega. Vaidlusalune säte ei ole kohaldatav, sest selles tsiviilasjas ja viidatud haldusasjas ei ole tegemist samade pooltega: praeguses asjas on poolteks hageja ja kostja, halduskohtumenetluses olid aga poolteks hageja poolel kaasatud kolmas isik (kaebaja) ja Tallinna Elamumajandusamet (vastustaja). Asjaolu, et menetlusosaliste ring kahes kohtuasjas kattus (kolmandate isikute osas), seda ei mõjuta. Eeltoodust ei järeldu aga, et haldusasjas tehtud kohtuotsusel ei oleks tsiviilasjale sisulist mõju. Haldusasja läbi vaadanud kohus tühistas Tallinna Elamumajandusameti käskkirja, millega hageja oli enampakkumise võitjaks kinnitanud kostja. Haldusasja lahendanud kohus leidis, et enampakkumisel rikuti võõrandamise korra sätteid ning et selle korra järgimisel oleks tulnud kaebaja (praeguses menetluses kolmas isik hageja poolel) tunnistada enampakkumise võitjaks. Haldusasja lahendanud kohus leidis samuti, et vaidlustatud käskkiri ei ole lahutatav müügilepingust, sest käskkiri kujutab endast ühe poole tahteavaldust sõlmida leping. Ringkonnakohus tuvastas seega haldusasjas tehtud otsusega, et hageja tahteavaldus sõlmida müügileping, on vastuolus õigusnormidega ja seega tühine. Haldusasja lahendanud ringkonnakohus tuvastas oma otsuses küll müügilepingu tühisuse, kuid vaatamata kasutatud sõnastusele on see halduskohtu otsus tsiviilasja lahendmisel tähtis. Tuleb arvestada, et halduskohtumenetluses on tuvastatud hageja kui avalik-õigusliku isiku müügilepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduse tühisus. Nii tuleb mõista ka Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu

1. detsembril
2. a haldusasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud otsuse punktides 16 ja 17 märgitut. Kuna halduskohus on tuvastanud hageja müügilepingu sõlmimiseks tehtud tahteavalduse vastuolu seadusest tuleneva keeluga ja sellest tulenevalt tahteavalduse tühisuse TsÜS § 87 alusel, siis on seadusega vastuolus ja sama sätte alusel tühine ka kogu müügileping. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu tuleneks müügilepingu tühisusest iseenesest ka asjaõiguslepingu tühisus. Selline järeldus on vastuolus TsÜS § 6 lg-ga 4, mille kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kuna asjaõigusleping on käsutustehing ja müügileping on võlaõiguslik ehk kohustustehing, siis ei saa müügilepingu tühisusest iseenesest tuleneda asjaõiguslepingu tühisus. Vaidlusalust asjaõiguslepingut ei saa pidada tühiseks samal alusel kui müügilepingut. Viidatud haldusasjas ei ole tuvastatud, et hageja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldus oleks võõrandamise korra sätete rikkumise tõttu tühine. Vastupidi, ringkonnakohus leidis haldusasjas, et võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul on erinev õiguslik iseloom ning erinev seotus halduskohtumenetluses vaidlustatud käskkirjaga ning et asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamiseks halduskohtumenetluses ei ole õiguslikku alust. Haldusakt oli suunatud müügilepingu sõlmimisele ja seos omandi üleandmisega jääb liiga kaugeks. Asjaõiguslepingu kui abstraktse lepingu tühisust ei saa iseenesest tuletada asjaolust, et müügilepingu sõlmimisel ei järgitud seaduse nõudeid. Ükski seadus ei keela põhimõtteliselt avalik-õiguslikul isikul, sealhulgas hagejal, oma omandit käsutada. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks tuletada vaidlusaluse asjaõiguslepingu tühisuse. Seega tuleb hageja nõue tuvastada asjaõiguslepingu tühisus jätta rahuldamata. Kuivõrd asjaõigusleping on kehtiv, ei saa hagejat pidada vaidlusaluse hoone omanikuks. Seega ei saa rahuldada hageja AÕS § 80 alusel esitatud nõuet omandiõiguse tunnustamiseks hoonele ja selle kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse väljanõudmiseks. TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd müügileping on tühine, on pooltel alusetu rikastumise võlasuhe, mille järgi nad on kohustatud vastastikku saadu tagastama VÕS § 1028 lg 1 ja §-de 1032 ning 1034 järgi. Maakohus ei ole tuvastanud nende sätete kohaldamiseks olulisi asjaolusid. Nii ei ole maakohus tuvastanud, mille pooled vastastikku tühise tehingu alusel said, mille nad on kohustatud vastastikku tagasi andma ja milline on vastastikuste nõuete ulatus ning ega nõuete esitamiseks ei esine piiranguid. Maakohus ei ole alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamist otsuses üldse põhjendanud. Otsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks kohus ei nõustu sellele nõudele esitatud kostja vastuväidetega. Sealhulgas on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite selle kohta, et kui kostjal on omandi tagasiandmise kohustus, siis on tal õigus tagasi saada hagejale lepingu alusel üleantu. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kostja väite alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohta. Maakohus ei ole tuvastanud ka neid faktilisi asjaolusid, mis on olulised hagi aegumise üle otsustamiseks. Eeltoodust tuleneb, et vaadeldava nõude osas on maakohtu otsus sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kui asja lahendamiseks oluline faktiliste asjaolude kogum tuvastataks esimest korda apellatsioonimenetluses, siis kaotaksid pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades üldse õiguse tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata. Seega tuleb maakohtu otsus alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded kohtuotsuse põhjendavale osale on märgitud

§ 442lg-s 8.

Maakohtu otsus viidatud sättes esitatud nõuetele ei vasta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul see puudus kõrvaldada ja põhjendada otsust seaduses sätestatud nõuete kohaselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Mõlemad pooled esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
2. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning vaidlusalusele hoonele omandiõiguse tunnustamiseks, samuti hoone kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus leidis vääralt, et vaidlusalust asjaõiguslepingut ei saa pidada tühiseks samal alusel kui müügilepingut. Maakohus kohaldas õigesti TsÜS § 87, leides, et müügileping (nii võla- kui ka asjaõiguslikus mõttes) on tulenevalt võõrandamise korra sätetest tühine. Seadusest tuleneva keelu rikkumisel laieneb lepingu tühisus nii võla- kui ka asjaõiguslepingule (analoogia tehingutega, mis on vastuolus heade kommetega). Kuigi asjaõigusliku tehingu kehtivus ei sõltu võlaõiguslikust tehingust, võidakse nn autentsete vigade korral (nagu praeguselgi juhul) tunnistada tühiseks mõlemad lepingud. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks tuletada vaidlusaluse asjaõiguslepingu tühisuse. Hageja on selgitanud, et asjaõigusleping on tühine müügilepingu tühisuse tõttu. Kuivõrd võlaõiguslik leping on tühine vastuolu tõttu seadusega, siis samal põhjusel on tühine ka asjaõiguslik leping. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui leidis, et maakohus ei põhjendanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamist. Hageja arvates ei ole maakohus asja lahendamisel alusetu rikastumise sätteid kohaldanud ja seega ei olnud maakohtul vajadust ka tuvastada alusetu rikastumise sätete kohaldamise olulisi asjaolusid. Maakohus tuvastas müügilepingu tühisuse nii võla- kui ka asjaõiguslepingu osas. Kui müügileping oli tühine algusest peale, ei olnud hagejal kohustust anda hoone omandiõigus kostjale. Kuivõrd kostja ei olnud hoone omanik, siis nõudis maakohus õigesti hoone kostja valdusest hageja valdusesse.
3. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis muutmata maakohtu otsuse lõppjärelduse, et müügileping on tühine. Samuti palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis lahendamata alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohaldamise küsimuse ja saatis hagi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise õigusliku tähenduse omistab ta menetluslikus mõttes haldusasjas tehtud otsusele. Juhul kui ringkonnakohus leidis, et haldusasjas tehtud otsus ei ole praeguses asjas siduv, pidi ta hindama kõiki võlaõigusliku müügilepingu siduvuse kohta esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus poolte sellekohaseid seisukohti ei analüüsinud. Juhul kui ringkonnakohus leidis, et haldusasjas tehtud otsus on pooltele siduv, siis pidi ta menetluse lepingu tühisuse tuvastamise nõudes lõpetama. Ringkonnakohus aga seda ei teinud. Ringkonnakohus on lisanud haldusasjas tehtud otsuse resolutsiooni uusi tuvastusi, millele menetlusosalised ei tuginenud. Ringkonnakohtu otsus ei vasta

§ 654lg 5 nõuetele.

Leides, et haldusasjas tehtud otsus ei ole pooltele praeguses asjas siduv, pidi ringkonnakohus võlaõiguslepingu tühisust hinnates võtma seisukoha ka kostja sellekohaste vastuväidete kohta. Kostja on esitanud oma seisukohad müügilepingu kehtivuse kohta asja menetluses. Võlaõigusleping oli selle sõlmimise ajal õiguspärane. Ringkonnakohus on valesti jätnud lahendamata hageja esitatud alusetu rikastumise nõude aegumise küsimuse. Kostja on menetluses esile toonud, et hageja esitas viidatud nõude pärast aegumistähtaja möödumist. Ringkonnakohtul oli võimalik anda toimiku põhjal hinnang, milline hageja esitatud menetlusdokument sisaldas alusetu rikastumise nõuet ning tuvastada, kas nõue on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kuivõrd aegumise küsimus oli võimalik lahendada ringkonnakohtus, ei olnud vaja asja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 12. Vastuses hageja kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on hageja vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. 13. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on kostja vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. 14. Kolmas isik hageja poolel nõustus hageja kaebusega ning vaidles vastu kostja kaebusele ja pidas seda põhjendamatuks. 15. Kolmas isik kostja poolel omapoolset seisukohta ei esitanud. 16. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 19. novembri 2008. a määrusega asja

§ 19

lg 1 alusel lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

1. Riigikohtu erikogu peatas
2. märtsi
3. a määrusega hageja, kostja ja hageja poolel kaasatud kolmanda isiku esindajate taotlusel asja menetluse. Kuna asjas kompromissi ei saavutatud, jätkas Riigikohtu erikogu asja menetlust. ERIKOGU SEISUKOHT
4. Erikogu leiab, et kassatsioonkaebused tuleb jätta

§ 691lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

Erikogu muudab

§ 692

lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi müügilepingu tühisuse tuvastamise osas. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.

1. Kohtud leidsid, et hageja ja kostja vahel
2. novembril
3. a sõlmitud notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinna Elamumajandusameti
4. novembri
5. a käskkiri. See käskkiri on tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsusega haldusasjas nr 23/171/
8. Seega on selles asja põhiküsimuseks, milline õiguslik mõju on haldusakti tühistamisel selle haldusakti täitmiseks sõlmitud lepingule. Viidatud haldusasjas tehtud otsuse resolutsioonis otsustas ringkonnakohus, et kõnealune müügileping on tühine. Seega tuleb käsitleda ka halduskohtu volitusi kohtuotsuse resolutsiooni osas ning halduskohtu otsuse tähendust tsiviilasja lahendava kohtu jaoks.
9. Erikogu lahendab esmalt küsimuse halduskohtu võimalusest tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis tsiviilõigusliku tehingu tühisus. Halduskohtu poolt tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamise kohta märgib erikogu järgmist. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on viidatud haldusasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud otsuse p-s 16 väljendanud seisukohta, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Sama otsuse p-s 17 märkis erikogu, et tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Erikogu jääb selle seisukoha juurde. Sama otsuse p-s 36 märgiti järgmist: "Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 1 alusel. Kui teine lepingupool on kaasatud haldusasja läbivaatamisele, siis on see kohtulahend siduv ka temale." Erikogu märgib, et tsiteeritud otsuse tegemise ajal kohaldus enne
10. jaanuari
11. a kehtinud

§ 242

lg 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Erikogu möönab, et otsuse seda osa, eeskätt lauset "Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel", võidi mõista selliselt, et halduskohus peab tuvastama tehingu tühisuse kohtuotsuse resolutsioonis. Käesolevas asjas selgitab erikogu, et kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Eriseadust, millest tuleneks halduskohtule selline volitus, praeguses asjas ei ole. HKMS §-s 26 on loetletud halduskohtu volitused kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel. Erikogu leiab, et volitust tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamiseks otsuse resolutsioonis ei saa tuletada HKMS § 26 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.

§ 442

lg 8 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. HKMS § 5 lg 1 kohaselt kohaldub eeltoodu ka halduskohtu otsusele. Seega, kui halduskohtul tuleb konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt lahendada ka tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse küsimus, esitab kohus oma sellekohased põhjendused ja järeldused otsuse põhjendavas osas. 21. Järgnevalt analüüsib erikogu kostja kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimust halduskohtu otsuse tähendusest tsiviilasja lahendavale kohtule. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal sätestas tsiviilasja menetluses tehtud kohtuotsuse tähenduse alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiv

§ 457lg 1.

Viidatud sätte kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva sõnastuse kohaselt täpsustab

§ 457

lg 1, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisti. Seoses halduskohtule esitatud tühistamiskaebusega on erikogu seisukohal, et tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks

§ 272tähenduses.

Viidatud säte määratleb dokumentaalse tõendi mõiste, loetledes dokumentaalsete tõendite seas muu hulgas kohtulahendid teistes kohtuasjades.

§ 232

lg-s 1 on sätestatud kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustus ning tulenevalt sama paragrahvi

1. lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Järelikult on teises kohtuasjas tehtud kohtulahend kasutatav tsiviilkohtumenetluses dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas ja selliselt üldkohtule siduv. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada ka tõendina nende asjaolude kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus.
2. Erikogu nõustub ringkonnakohtuga selles, et

§ 428

lg 1 p 2 järgi ei olnud alust menetlust lõpetada lepingute tühisuse tuvastamise nõuete osas. Nimetatud säte on kohaldatav, kui jõustunud kohtulahend tehti samade poolte vahelises vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Käesoleva tsiviilasja kostja oli halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks ning hageja oli vastustajaks. Seega olid tsiviilasja pooled halduskohtus küll menetlusosalisteks, kuid mitte poolteks. 23. Kuivõrd haldusasjas tehtud ringkonnakohtu otsus ei olnud pooltele käesolevas asjas kohustuslik osas, millega tuvastati müügilepingu tühisus (vt otsuse p-d 20 ja 21), tuli ringkonnakohtul müügilepingu kui võlaõigusliku lepingu tühisust hinnates võtta seisukoht kõigi kostja sellekohaste vastuväidete kohta. Selline kohustus tulenes ringkonnakohtule

§ 654

lg-st 5, samuti § 654 lg 1 teise lause järgi ringkonnakohtu otsusele kohalduvast § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8, sest apellatsioonikohus muutis müügilepingu tühisuse tuvastamise osas maakohtu põhjendusi. Eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumine ei ole aga erikogu arvates selles osas ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks, sest maakohus on analüüsinud kostja vastuväiteid müügilepingu kehtivuse kohta ning on oma järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. Kostja kassatsioonkaebuse kohaselt saab ta tugineda müügilepingu kehtivusele seetõttu, et müügilepingu sõlmimise ajal oli haldusakt kehtiv (ning seega oli müügilepingu sõlmimine õiguspärane), samuti seetõttu, et müügilepingu vastuolu seadusega on tõendamata. Kostja märgib ka, et võõrandamise kord ei ole TsÜS § 87 tähenduses seaduseks. Erikogu leiab, et müügilepingu tühisust ei välistanud see, kui müügilepingu sõlmimise ajal oli haldusakt kehtiv. Maakohus on eeltoodud kostja vastuväidetele vastanud. Nii motiveeriski maakohus (erinevalt ringkonnakohtust) oma otsust müügilepingu tühisuse osas ka võõrandamise korra rikkumisega. Maakohus tugines võõrandamise korra p-dele 17 ja 40, milles on mh sätestatud, et avalik enampakkumine selle korra tähenduses on linnavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi kõige kõrgema pakkumise. Samuti nõustub erikogu maakohtuga, et ka võõrandamise kord kui õigustloov akt on seaduseks TsÜS § 87 mõttes. Selle sätte kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Erikogu nõustub maakohtuga ka selles, et võõrandamise korra p-d 17 ja 40 sisaldavad keeldu sõlmida müügilepingut isikuga, kes ei paku kõrgeimat hinda. Erikogu hinnangul on sellise keelu mõtteks tuua kaasa seda keeldu rikkudes sõlmitud müügilepingu tühisus.

1. Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väitele hageja esitatud alusetu rikastumise nõude aegumise kohta märgib erikogu, et kuivõrd maakohus hageja nõuet, mis tulenes alusetust rikastumisest, üldse ei käsitlenud, saatis ringkonnakohus selles osas asja õigesti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Seega otsustatakse alusetu rikastumise nõude aegumise küsimus asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
2. Vastuseks hageja kassatsioonkaebusele märgib erikogu järgmist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et müügilepingu kui võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisus. TsÜS § 6 lg-s 4 on sätestatud üheselt, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (vt abstraktsiooniprintsiibi kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, p 12;
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9;
7. septembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26). Iseenesest õige on kassaatori väide, et nii võlaõiguslik müügileping kui ka asjaõigusleping võivad osutuda tühiseks samadel põhjustel. Selles asjas tuleb vastata küsimusele, kas võõrandamise korra eelviidatud punktidest tuleneva keelu mõtteks on kaasa tuua ka asjaõiguslepingu tühisus. Erikogu arvab, et sellist mõtet nimetatud keelul pole. Keelu eesmärgiks on vältida linnale kahjuliku müügilepingu sõlmimist. Tingimused, mis teevad müügi kahjulikuks, saavad sisalduda võlaõiguslikus müügilepingus, mitte aga asjaõiguslepingus, millega antakse üle vaid omand. Erikogu leiab, et võõrandamise korra sellekohaste sätete mõtteks pole keelata Tallinna linnal omandi üleandmist ja tuua kaasa omandi üleandmise kokkuleppe (asjaõiguslepingu) tühisus.
9. Kui vaidlusalune müügileping on tühine, siis alusetu rikastumise nõude alusel tehtud kohtulahendi täitmiseks ehitise kui vallasasja omandi tagasiandmist hagejale ei välista asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6, mille viiendast lausest tulenevalt võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni
10. aasta
11. märtsini. Sama lõike kaheksandas lauses sätestatakse ehitise või selle osa vallasasjana käsutamise võimalused pärast
12. märtsi
13. a. Nii võib pärast nimetatud kuupäeva ehitist või selle osa vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa kohta testamendi või sõlmida pärimislepingu. Seega on ka pärast
14. märtsi
15. a võimalik käsutada vallasasjana käibes olevat ehitist. Samuti ei välista ehitise kui vallasasja omandi tagasiandmist hagejale see, et ehitisele kui vallasasjale on seatud pant. AÕSRS § 132 ja selle esimeses lõikes viidatud asjaõigusseaduse normid ei keela pandiga koormatud ehitise kui vallasasja omandi üleandmist.
16. Erikogu viitab veel Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu poolt haldusasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud otsuse p-le 35, kus leiti, et kui kaebaja õigusi puudutav haldusakt on õigusvastane, on kaebajal õigus see tühistada ja teha võimaluse korral ettekirjutus korralduse tagasitäitmise kohta (HKMS § 26 lg 1 p 1). Haldusakti tagasitäitmise ettekirjutusega võib halduskohus teha haldusorganile ettekirjutuse ennistada korralduse andmisele eelnenud olukord. Erikogu selgitab, et kui halduskohus leiab kohtuotsuse põhjendavas osas, et haldusaktiga seotud tehing on tühine, on tal võimalik sõltuvalt olukorrast teha ettekirjutus tühise tehingu alusel võõrandatud vara tagasinõudmise ning teiste võimalike lahendusvariantide (nt haldusakti tagasitäitmise muud viisid, kahju hüvitamine) vahel kaalumiseks.
17. Erikogu märgib lisaks, et Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on
18. detsembril
19. a haldusasjas nr 3-3-1-8-01 tehtud määruse p-s 18 selgitanud, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikul olema võimalus end kaitsta ka sellisel juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Õiguskaitse efektiivsust kahjustavaks tuleb lugeda olukord, kus isikul on õigusharude läbipõimumise tõttu raske oma õigust realiseerida. Kui avalik-õiguslikus menetluses tehtud haldusakt realiseeritakse eraõigusliku tehinguga, on isikul tema subjektiivsete õiguste rikkumisel õigus taotleda halduskohtus avaliku võimu kandja haldusakti tühistamist. Isikul, kes ei ole tehingu pooleks, ei ole üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist. Erikogu märgib, et selline olukord oleks välditud juhul, kui enne eraõigusliku tehingu tegemist oleks võimalus avalik-õiguslikeks vaidlusteks minetatud. Eeltoodu oleks saavutatav nt juhul, kui pärast haldusakti andmist oleks kehtestatud aeg, mille vältel ei või eraõiguslikku tehingut teha. Selliselt oleks eraõiguslikku tehingut võimalik teha alles juhul, kui haldusaktiga puudutatud isikud on realiseerinud oma kaebeõiguse ning haldusakti andja on saanud otsustada haldusakti kehtivuse üle.
20. Erikogu juhib tähelepanu, et maakohtul on võimalik hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, milline on kaasatud kolmandate isikute õiguslik huvi selle tsiviilasja lahendamisel.

§ 213

lg 1 järgi saab iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks olla isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks. Kui kolmandatel isikutel sellist õiguslikku huvi ei ole, võib nad

§ 215lg 5 järgi menetlusest kõrvaldada.

1. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
2. Kuna erikogu jätab kassatsioonkaebused rahuldamata, tuleb

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse.

Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve, Jüri Põld