3-3-1-56-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-56-09

1. oktoober 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Enn Kanguri (Kangur) kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna vastu saamatajäänud töötasu nõudes Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsus haldusasjas nr 308-1281 Enn Kanguri kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Jätta Enn Kanguri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus haldusasjas nr 3-08-1281 muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Enn Kangur oli kuni
7. juulini 2008 teenistuses Valga ja Kagu Piirivalvepiirkonnas vanempiirivalvurina. Tulenevalt talle pandud koerajuhi ülesannetest oli tema hooldada ja õpetada juulist 1996 kuni
8. aprillini 2007 teenistuskoer Donna ja
9. augustist 2004 kuni teenistussuhte lõppemiseni teenistuskoer Cito.
10. märtsil 2008 esitas E. Kangur Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale ettekande, milles taotles teenistuskoerte hooldamise ja õpetamise eest saamata jäänud töötasu tagasiulatuvat arvestust ja saamata jäänud töötasu väljamaksmist. E. Kangur tugines Piirivalveameti peadirektori
11. mai
12. a käskkirjale nr 204, mille kohaselt kulub teenistuskoera koolituseks nädalas 10 tundi (p 3.8.3) ja hoolduseks 3,5 tundi (p 3.8.4) ning mis paneb koerajuhile vastutuse teenistuskoera sihipärase kasutamise, õpetamise, hooldamise ja esmaabi eest (p 2.6.4). E. Kanguri hinnangul oli ta täitnud kõik koertega seonduvad tööülesanded, kuid Kagu Piirivalvepiirkond pole pidanud töötundide kohast arvestust ega tasunud ületunnitöö eest.
13. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema
14. aprilli
15. a käskkirjaga nr 237P algatati distsiplinaarjuurdlus, et välja selgitada koerajuhi teenistuseks ning koera koolituseks ja hoolduseks kulutatud töötunnid ning nende vastavus peetavale tööaja arvestusele. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes möönis Kagu Piirivalvepiirkond, et puudus koerajuhi korrektne töötundide arvestus ning kordoni ülema kinnituse kohaselt jäi koerajuhtidele osa töötunde arvestamata, kuigi ülesanded olid täidetud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega teavitati E. Kangurit, et koerte koolituseks ja hooldamiseks ajavahemikul
16. märts 2005 kuni
17. detsember 2007 tehtud töö ei kajastu päevaraamatutes ega nädalaplaanides ning tema palganõuet ei saa rahuldada üksnes paljasõnaliste väidete alusel, vaid juhul, kui ta suudab esitada nõude põhjendamiseks täiendavaid dokumente.
18. E. Kangur esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Kagu Piirivalvepiirkonnalt välja mõista aastatel 2005-2007 ületundide eest saamata jäänud tasu. Vastavalt
19. septembril 2008 esitatud täpsustusele taotles E. Kangur 105 595 krooni väljamõistmist 1245 töötunni eest. Kaebuse kohaselt oli piirivalvepiirkond jätnud töötunnid korrektselt arvestamata, et mitte näidata ületunnitööd. Kaebaja oli teenistusse võetud koerajuhina, kuid teda rakendati ka muude ülesannete täitmisel. Palganõude suuruse osas lähtus kaebaja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga teenistuskoerte hooldamiseks ja treenimiseks ette nähtud tundide arvust, leides, et need pole üksnes soovituslikud. Koerajuhi töö spetsiifika eeldab pidevat pühendumist ning erijuhtudel (näit koera haigestumine) juhendis ettenähtust suuremat koormust. Jättes koertega tegelemise omapärast tulenevad aspektid kõrvale, lähtus kaebaja palganõude esitamisel ainult juhendis ettenähtud tundidest. Kaebaja väitel polnud tal võimalik täiendava töötamise kohta mingeid dokumente esitada, sest tööaja arvestuse pidamise kohustus on asutusel. Piirivalvekordoni likvideerimisel arhiveeriti dokumendid, kuid arhiveeritavate dokumentide hulka ei kuulunud tema peetud koolituspäevikud, mistõttu need pole säilinud. Lisatasu, mida maksti Piirivalveameti peadirektori
20. märtsi
21. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud Piirivalve kaadrikaitseväelase palgajuhendi p 5.3.6 ja hilisema redaktsiooni p 5.6.5 alusel sõltuvalt koera kvalifikatsioonist, mõistab kaebaja kui motiveerivat palgaelementi, mitte töötasu osa, mis kompenseeriks ületunnitöö.
22. Tartu Halduskohus jättis
23. detsembri
24. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1281 kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et juhendis teenistuskoera eest hoolitsemiseks ja koolitamiseks ette nähtud tundide arvu ei saa pidada kohustuslikuks, vaid nende sätetega nähti ette teenistuskoerte koolitamiseks ja hooldamiseks vajaminev aeg, mis tuli arvestada koerajuhi tööaja hulka. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tööaega oleks planeeritud või ka reaalselt töötatud vastavalt juhendites sätestatud tundide arvule. Kaebaja nõue tugineb juhendis esitatud arvudele, kuid tõendatud pole tegelik kulunud töötundide arv, mida pole tööaja arvestuses fikseeritud ja mille eest pole tasu makstud. Kohus möönis, et kaebaja hooldada oli ka teine koer, kes vajas oma vanuse tõttu ainult hooldust, kuid vastav ajakulu aruannetes ei kajastu. Tavapärast tööajanormi ületava töötamise tasustamiseks peab see olema tõendatud. Tunnistajate ütluste kohaselt oli võimalik koerte eest hoolitsemist ühitada muude teenistuskohustuste täitmisega. Kohus märkis, et kui kaebaja täheldas juba kolme aasta jooksul probleeme tasustamisel, oleks ta ise pidanud hoolikamalt koertega tegeldud ajakulu dokumenteerima, et tõendada ka ületunnitööd. Halduskohtu hinnangul langevad asutuse poolt koostatud tööaja arvestus ja kaebaja aruannetes märgitu kokku. Ületunnitöö tegemine ja tasustamine toimub palgaseaduse (PalS) § 14 lg-st 1 ja Piirivalveameti peadirektori poolt kinnitatud palgajuhendist tulenevalt poolte eelneval kokkuleppel. Piirivalveameti praktika kohaselt püüti ületunnitööd kompenseerida eelkõige vaba aja andmisega ning alles selle võimaluse puudumisel maksti lisatasu. Koerajuhi jaoks polnud kehtestatud erisätteid. Asjas pole tõendatud, et praegusel juhul oleks ületunnitöös ja selle tasustamises kokku lepitud.
25. Apellatsioonkaebuses palus E. Kangur tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega tema kaebus. Apellandi arvates ei ole juhendites teenistuskoerte koolituseks ja hooldamiseks ette nähtud aeg pelgalt soovituslik, vaid kohustuslik tööaeg. Piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 64 lgst 2 tulenevalt on alluv kohustatud täitma ülema antud õiguspärased teenistuskohustused ning E. Kanguril oli kohustus teenistuskoeri koolitada ja hooldada. Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et kui aruanded ei kajastanud koertega tegelemist, siis vastavaid töid polegi tehtud. Asutus on kohustatud pidama arvestust tööaja ja tööülesannete täitmise üle. Halduskohtu istungil üle kuulatud tunnistajate ütlustest, milles selgitati teenistuskoerte hooldamise ja väljaõppega seotud küsimusi, nähtub, et tööaja arvestuse pidamisel ei soovitud ületada tööaja normi. Kohus jättis need seisukohad aga arvestamata.
26. Tartu Ringkonnakohus jättis
27. märtsi
28. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) kaebaja otsese ülemuse kinnitusel pole kaebajale antud korraldust teha ületunnitööd ning puudus vastav kokkulepe. Kaebaja pole juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et tööajast ei piisa koertega tegelemiseks. Koera kuulumine tšempioniklassi ei näita temaga tegelemiseks kulunud aega. Teise tunnistaja kinnitusel on koerajuhi aruanne langenud kokku töögraafikuga ning koerte koolitusraamatus ei olnud märgitud rohkem tunde kui koerajuhi tööd kajastavas päevaraamatus; 2) koerte hooldamisega ja koolitusega tegelemine puhkepäevadel ja puhkuse ajal ei lähe arvesse töötundidena, kuna selle eest on koerajuhile ette nähtud lisatasu; 3) Piirivalvepiirkonna ja koerajuhi aruandlus ühtib ning pole tõendatud, et tegelikult töötas kaebaja aruandluses kajastatust rohkem; 4) kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et muude ülesannete täitmisega samaaegselt polnud võimalik tegeleda koerte koolitamisega; 5) puudus kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ning vastavat käsku töövälisel ajal koertega tegelda pole antud; 6) ületunnitöö pole tõendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
29. Kassatsioonkaebuses taotleb E. Kangur ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator väidab järgmist: 1) asjas on vääralt kohaldatud töö- ja puhkeaja seaduse § 7 lg-t
30. Piirivalveametnik on kohustatud ilma ülema korraldust ootamata tegema ületunnitööd, kui ülesande iseloom seda nõuab (PVTS § 58 lg 1 p 6). Koerte eest hoolitsemine on selline töö, mida tuleb jätkata ka normtöötundide täitumise korral; 2) teenistuskoerte kasutamise ja hooldamise juhendis sätestatud normid ei ole pelgalt soovituslikud; 3) palgajuhendis sätestatud lisatasu koerajuhile, mis sõltub koera kvalifikatsioonist, ei kompenseeri tööaja normi ületavat töötamist, vaid on motiveeriva tähendusega; 4) halduskohus on tuvastanud, et ühe koera eest hoolitsemiseks pole arvestuses töötunde üldse märgitud. Vastustaja pole vaidlustanud asjaolu, et see koer vajas oma tervisliku olukorra tõttu täiendavat hooldust. Põhjendamatu on kohtute järeldus, et selle koera hooldamiseks kulunud töötunnid pole tõendatud.
31. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub Kagu Piirivalvepiirkond jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastustaja on järjekindlalt seisukohal, et puudusid kokkulepped ja korraldused ületunnitöö tegemiseks ning ületunde ei kajasta ka peetud tööaja arvestus. Teenistuskoerte koolitus ja hooldamine ei ole edasilükkamatu piirivalveülesande täitmine PVTS § 58 lg 1 tähenduses. Koerajuhtide jaoks ei ole ette nähtud erandeid ületunnitöö tegemiseks ega kompenseerimiseks. Vastustaja väitel võis kassaator koertega tegelemiseks katkestada muude teenistusülesannete täitmise ning sai koerajuhi ülesandeid täita oma tööaja jooksul. Vastustaja peab põhjendamatuks kassaatori väidet, nagu oleks kohtutes tõendamist leidnud, et ühe koera eest hoolitsemine ei kajastu üldse tööaja arvestuses, ning selgitab, et kassaator on märkinud mõlema koera hooldamiseks kulunud töötunnid aruandes ühe koera nime all. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
32. Asjas on vaidlus selle üle, kas koerajuhi ülesandeid täitnud piirivalveametnik tegi tööaja normi ületavat ületunnitööd, kas sellise töö tegemine on piisavalt tõendatud ületunnitöö tasustamiseks ning kas ja millises ulatuses on kaebaja esitatud töötasu nõue põhjendatud. Kaebaja nõue põhineb väitel, et koerajuhi ülesannete täitmine ei kajastu Kagu Piirivalvepiirkonna poolt peetud teenistusasja arvestuses täielikult ning tehtud on ületunnitööd, mida pole kohaselt tasustatud. Nõude suurus põhineb kaebaja arvutustel, milles ta tugineb Piirivalveameti peadirektori
33. märtsi
34. a käskkirjaga nr 83 ja
35. mai
36. a käskkirjaga nr 204 kinnitatud Piirivalve teenistuskoerte kasutamise ja hooldamise juhenditele, kus on sätestatud koera koolitamiseks ja hooldamiseks ette nähtud aeg.
37. Alates
38. juulist 2007 kehtiv PVTS § 57 lg 1 (kuni
39. juulini 2009 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades piirivalveteenistuse seaduses sätestatud erisusi. Kuni
40. juulini 2009 kehtinud töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 7 lg 1 sätestas, et üle kokkulepitud tööajanormi töötamine on ületunnitöö.
41. E. Kangur nimetati Piirivalveameti
42. mai
43. a käskkirjaga nr 464-P Valga Piirivalvepiirkonna Taheva kordoni piirivalvur-spetsialisti ametikohale ning Kagu Piirivalvepiirkonna
44. novembri
45. a käskkirjaga nr 1145P Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Vaidlust ei ole selles, et ta täitis ka koerajuhi kohustusi ning asja materjalidest ei nähtu koerte hooldamise ja koolitamisega seonduvaid etteheiteid.
46. Kolleegium rõhutab, et asutuse töö ja haldusülesannete täitmise ladus korraldamine, tööaja arvestuse pidamine ning tehtud töö nõuetekohase tasustamise tagamine on asutuse kohustus. Õiguspärane töötasustamine saab põhineda korrektsel tööaja ja teenistusülesannete täitmise arvestusel. Tavapäraselt lähtutakse asutuses nii tööaja normi piires tehtava kui ka ületunnitöö tasustamisel isikule pädeva juhi poolt kohaste aktidega kindlaks määratud töökoormusest ja lisaülesannetest ning dokumenteeritud tööaja arvestusest. Kuigi tööaja üle arvestuse pidamine ja sellise arvestuse korraldamine on eelkõige asutuse ülesanne, võib ka ametnikule panna kohustuse dokumenteerida ülesannete täitmist, koostada aruandeid jms. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt oli koerajuhil kohustus koostada kuu õppeplaan ning täita koolituspäevikuid. Nõustuda ei saa halduskohtu poolt väljendatud ja ringkonnakohtu poolt HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel aktsepteeritud seisukohaga, et isik pidanuks olukorras, kus tema töökoormus väljub riikliku tööaja normina sätestatud ulatusest ning seda ei tasustata nõuetekohaselt, olema ise eriti hoolikas oma ülesannete täitmiseks kulunud töötundide fikseerimisel. Asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete täitmise dokumenteerimine peab olema tagatud viisil, mis ei sea ületunnitöö tasustamist sõltuvusse eeskätt ametniku enda hoolikusest.
47. Kuigi vastustaja on haldusmenetluses omaks võtnud, et tööaja arvestuses ei kajastunud piirivalveametniku töö koerajuhi kohustuste täitmisel täies ulatuses, on kohtud asjas esitatud tõenditele tuginedes jõudnud järeldusele, et asutuse peetud tööaja arvestus ühtib ametniku enda poolt koerajuhi ülesannete täitmist kajastavate andmetega ning tõendeid, mis kinnitaks tööaja normi ületavate teenistusülesannete täitmist, pole esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja suutnud ümber lükata ka vastustaja väidet, et koerte hooldamist ja koolitamist oli võimalik ühitada muude teenistusülesannete täitmisega. Kolleegium nõustub kohtute ja vastustajaga selles, et töötasu nõude rahuldamine on võimalik vaid juhul, kui töötamine, mille eest tasu nõutakse, on usaldusväärselt tõendatud. Kuna kaebaja poolt väidetavalt tasustamata jäänud ületunnitöö tegemist ja selle mahtu asjas kogutud ja hinnatud tõendid usaldusväärselt ei kinnita, pole võimalik rahuldada kaebaja nõuet saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.
48. Ringkonnakohus möönis, et koertega tegeldi ka puhkepäevadel ja puhkuse ajal, kuid tööaja arvestuses see ei kajastu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et puhkepäevadel ning puhkuse ajal koertega tegelemise eest oli koerajuhile ette nähtud lisatasu. Piirivalveameti peadirektori
49. märtsi
50. a käskkirjaga nr 118 on kinnitatud Piirivalveameti palgajuhend, mille punktis 5.3.
51. sätestatakse kaadrikaitseväelasele Vabariigi Valitsuse
52. jaanuari
53. a määruse nr 12 alusel makstava lisatasuna tasu koerajuhile vastavalt teenistuskoera kvalifikatsiooniklassile. Nimetatud sätte kohaselt maksti koerajuhile tasu järgmiselt: kuni kvalifikatsiooniklassi saamiseni 450 krooni kuus, algklassi kuulumisel 900 krooni kuus, põhiklassi kuulumisel 1550 krooni kuus ja tšempioniklassi kuulumisel 2000 krooni kuus. Palgajuhend ei täpsusta selle lisatasu eesmärki ning juhendist ei tulene, et lisatasuga soovitakse kompenseerida koertega tegelemist väljaspool tööaega. Nimetatud lisatasu on premeeriva iseloomuga, sest tasu koerajuhile on seda suurem, mida edukam on koer ja kõrgem tema kvalifikatsiooniklass. Kuna lisatasu on väiksem madalama kvalifikatsiooniklassiga koera puhul, ei saa seda pidada lisatööd kompenseerivaks, sest madalama klassi koera koolitamiseks ja katseteks ettevalmistamine on eelduslikult töömahukam kui töö juba kõrgema taseme saavutanud koeraga. See seisukoht ei väära aga kolleegiumi ülalesitatud järeldust, et E. Kanguri töötasu nõuet tööaja normi ületanud ulatuses oleks võimalik rahuldada üksnes sellise töötamise piisava tõendatuse korral.
54. Eeltoodud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel riigituludesse. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann