RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-71-09 Otsuse kuupäev 30. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Ki

) § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut ehk 2100 krooni. Sama otsusega konfiskeeriti A. S-lt kasteet ja mõisteti välja menetluskulu 490 krooni. Kohtuväline menetleja viitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile, mille kohaselt on A. S-lt ära võetud eseme näol tegemist kasteediga, mis kuulub löök-purustava toimega külmrelvade hulka. Relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 2 p 1 kohaselt on kasteet

iviilkäibes keelatud külmrelv. Sama seaduse § 59 lg-st 3 tulenevalt võib relva sissevedu ja väljavedu toimuda üksnes ühekordse eriloa alusel. Sellist eriluba ei ole A. S. esitanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudus A. S-l süüteo toimepanemisel tahtlus, kuid ta pani teo toime vähemalt hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema.

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsuse peale esitas kaebuse A. S. kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist alternatiivselt kas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A. S. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
2. Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et asjas olemasolev ekspertiisiakt on tõendina kohtukõlbmatu. Samuti puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ühtlasi märkis kohus, et menetlusaluse isiku kaitsja seadis ekspertiisiakti põhjendatuse kahtluse alla alles kohtulike vaidluste käigus. Seda vaatamata sellele, et nii menetlusalusel isikul kui ka tema kaitsja oli võimalik tutvuda ekspertiisiaktiga juba alates
5. märtsist
6. Ka kaebuse läbivaatamisel kohtus ei taotlenud kaitsja täiendekspertiisi määramist ega eksperdi kohtusse kutsumist. 4.2 Maakohus leidis, et

§ 41lg 1 andis tolliametnikule õigusliku aluse A.

S. pagas läbi vaadata.

§ 41

lg 1 ei sisalda ajalist mõõdet, s.t ei täpsusta millisest hetkest millise hetkeni on isik "piiri ületav isik". Olukorras, kus reisija ja tema pagas saabuvad ühendusevälisest riigist Eestisse erineval ajahetkel, tuleb isikut käsitleda piiri ületava isikuna seni, kuni nii isik ise kui ka tema pagas on läbinud tollikontrolli

ooni ning tollil ei ole reisija ega tema pagasi suhtes pretensioone. Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri ületav isik on kohustatud võtma piiri ületamisel seisukoha oma pagasi osas sõltumata sellest, kas see saabub temaga koos või temast eraldi. 4.3 Kohtuväline menetleja on andnud väärteoasjas kogutud tõenditele õige juriidilise hinnangu. A. S. süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta eiras oma tegevusega RelvS § 59 lg 3 nõudeid. Menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud. Seetõttu puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. S. kaitsja vandeadvokaat V. Kivistik, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Väärteoasja materjalis sisalduv ekspertiisiakt ei ole kohtukõlbulik tõend, sest selle põhiosa on põhjendamata ja seega kontrollimatu. Aktis märgitakse, et eksperdi järelduse tegemisel on tuginetud erialasele kirjandusele ja graafilistele kujutistele, viitamata ühelegi konkreetsele allikale. Sellisena ei vasta kõnealune ekspertiisiakt nendele nõuetele, mida on kirjeldatud Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
2. detsembri
3. a otsuses asjas nr 3-1-1-63-
4. Riigikohtu osutatud otsuse kohaselt tähendab see seda, et antud ekspertiisiakti näol on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga. Peale kõnealuse ekspertiisiakti pole väärteoasjas aga ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A. S-lt äravõetud ese on käsitatav külmrelvana. 5.2 A. S. pagas, mis saabus Tallinna Lennuväljale teise lennuga umbes pool päeva pärast A. S., vaadati esmalt läbi röntgenaparaadiga ilma A. S. juuresolekuta. Sellega rikuti

§ 41

lg 2 nõudeid, mille kohaselt tehakse pagasi läbivaatust selle valdaja juuresolekul. 5.3 Hiljem vaadati A. S. pagas uuesti läbi lennujaama jõudnud A. S. juuresolekul. See oli aga vastuolus

§ 41

lg-ga 1, sest osutatud säte võimaldab nõuda pagasi läbivaatust üksnes piiri ületavalt või sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt. A. S., kes oli piiri ületanud pool päeva varem ja hiljem lennujaama tagasi tulnud, ei olnud käsitatav transiitalal viibiva või piiri ületava reisijana. Leides, et piiri ületamine on püsiv seisund, tõlgendas maakohus vääralt

§ 41lg-t 1.

Tolliametnikel puudus õiguslik alus A. S. pagasit läbi vaadata. Järelikult on ese, mida kohtuväline menetleja käsitas külmrelvana, leitud ja ära võetud menetlusnorme rikkudes, mistõttu ei ole esemega seotud tõendid kohtukõlbulikud.

1. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses palutakse jätta kassatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonivastuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 6.1 Kassaator ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, mis annaks alust kahelda selles, et A. S. poolt
2. jaanuaril 2008 ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud metallist eseme näol on tegemist kasteediga. Samuti on kaitsja kasutanud oma protsessuaalseid õigusi pahauskselt, jättes nii kohtuvälises menetluses kui ka kaebuses maakohtule mulje, et kõnealuse eseme olemust ei vaidlustata. Kaitsja esitas vastuväited ekspertiisiaktile esmakordselt alles kohtuvaidlustes. 6.2 Juhul kui pagas saabub reisijast erineva lennuga, toimetab lennujaama pagasiteenistus kogu pagasi tollile, kes teeb sellele röntgenkontrolli. See on otstarbekas ja kooskõlas Euroopa Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (ÜTSRS) artikliga 195, mis sätestab, et liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikke meetmeid tagamaks, et kauba saabumisel on rakendatud vajalikku korda, et takistada kauba edasitoimetamist enne kui on kontrollitud nõukogu määruse 3925/91/EMÜ artikliga 1 hõlmamata registreeritud pagas. 6.3 Isegi kui asuda seisukohale, et A. S-st eraldi saabunud pagasi röntgenkontroll ei olnud A. S. juuresolekuta korrektne, siis igal juhul oli korrektne kohvri hilisem füüsiline läbivaatus, mis toimus A. S. osavõtul ja mille käigus keelatud ese avastati. Kassaatori seisukoht, et A. S. ei olnud pagasi läbivaatuse ajal piiri ületav reisija

§ 41lg 1 mõttes, pole ühitatav reaalse eluga.

Olukorras, kus reisija ja tema pagas saabuvad erinevate lendudega, pole muud võimalust, kui lugeda piiriületus

§ 41

lg 1 tähenduses lõppenuks hetkel, mil piiriületus-formaalsused on läbinud nii reisija kui ka pagas. Vastasel korral tuleks asuda seisukohale, et reisija ei tohi enne pagasi kohalejõudmist riiki siseneda või et hiljem järelejõudnud pagasis keelatud esemete olemasolu poleks üldse võimalik kontrollida.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kolleegiumi juuresolekul avati ka pitseeritud pakend, kus oli A. S-lt kasteedina äravõetud ese. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsioonis esitatud väited vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, ent Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada VTMS § 150 lg 1 p-s 7 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, s.o otsuse põhistamatuse tõttu. VTMS § 166 lg 2 teise lause kohaselt on Riigikohus kohustatud väljuma kassatsiooni piiridest, kui ta tuvastab väärteomenetluse seadustiku § 150 lg-s 1 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.
3. Kaitsja arvates ei ole käesolevas asjas nõuetekohaselt tõendatud, et A. S-lt äravõetud eseme näol on tegemist kasteedi ja seega külmrelvaga, sest asjas koostatud ekspertiisiakti põhiosa on põhjendamata ega ole seetõttu kontrollitav. Andmata hinnangut konkreetsele ekspertiisiaktile, märgib kolleegium, et küsimus, kas A. S-lt äravõetud eseme omadused on sellised, mis võimaldavad selle lugeda kasteediks relvaseaduse tähenduses, on lahendatav eseme vaatluse käigus saadavate andmete alusel menetleja üldteadmiste pinnalt ilma täiendavaid tõendeid kogumata. Menetlusmetoodika ja -ökonoomia seisukohalt ei ole ekspertiisi määramine selleks, et tuvastada, kas mingi eseme näol on tegemist kasteediga, üldjuhul vajalik ega põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul puudub käesolevas asjas alus kahelda kohtuvälise menetleja ja maakohtu järelduses, et A. S-lt äravõetud ese on kasteet.
4. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et A. S. pagasi esmane röntgenläbivaatus, mis toimus A. S. juuresolekuta, oli vastuolus

§ 41lg-ga 2.

Osutatud säte näeb ette, et pagasi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul. Kui pagasi valdajat ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul pagasi läbi vaadata ka valdaja juuresolekuta. A. S. pagasi röntgenläbivaatusele suunamisel ei olnud aga tegemist olukorraga, kus pagasi valdaja kindlakstegemine oleks olnud võimatu või pagasi valdaja oleks keeldunud läbivaatuse juures olemast. Järelikult puudus tollil seaduslik alus A. S. pagasit ilma tema juuresolekuta läbi vaadata. Ekslik on ka kohtuvälise menetleja arvamus, nagu tuleneks tolli õigus toimetada saabuva pagasi röntgenkontrolli valdaja juuresolekuta ÜTSRS artiklist 195, mis näeb muu hulgas ette, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et saabumisel ei saa isikud kaupa edasi toimetada enne, kui on kontrollitud ühenduse määruse (EMÜ) nr 3925/91

§ 41lg 2 nõuete rikkumine A.

S. pagasi röntgenläbivaatuse kui haldusmenetluse toimingu tegemisel ei ole käesoleval juhul tinginud sellist väärteomenetlusõiguse rikkumist, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi tegemise (VTMS § 150 lg 2).

§ 41

lg-s 2 sätestatud pagasi valdaja juuresolekunõude eesmärk on suurendada pagasi läbivaatuse usaldusväärust, vältides näiteks selle tulemuste moonutamist, mitte aga raskendada tollikontrolli toimetamist ja vähendada keelatud esemete avastamise tõenäosust. Käesolevas asjas on A. S. kogu menetluse vältel kinnitanud, et tollikontrolli käigus leitud eseme pani ta ise oma pagasi hulka. Seetõttu ei saa

§ 41

lg 2 nõuete eiramine tolli poolt käesolevas väärteoasjas tehtava lahendi õiguspärasust mõjutada ega A. S. õiguste rikkumist kaasa tuua. 11. Kaitsja arvates puudus tollil

§ 41lg-st 1 tulenevalt õigus A.

S. pagasit läbi vaadata ka hiljem A. S. juuresolekul, sest hilisema lennuga saabunud pagasile lennujaama järele tulnud A. S. ei olnud käsitatav transiitalal viibiva või piiri ületava reisijana. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 41

lg 1 esimene lause sätestab, et tolliametnikul on õigus nõuda Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri ületavalt, samuti sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt pagasi esitamist läbivaatuseks ning see läbi vaadata. Piiri ületava reisijana

§ 41

lg 1 esimese lause tähenduses tuleb kolleegiumi hinnangul käsitada ka isikut, kes on ise juba piiriületusformaalsused läbinud, kuid naaseb hiljem tollikontrolli pagasi järele, taotledes pagasi tolli järelevalve alt vabastamist ja selle vabasse ringlusse lubamist. Siiski on ebatäpne maakohtu seisukoht, et kui reisija ja tema pagas saabuvad ühendusevälisest riigist Eestisse erineval ajal, tuleb isikut käsitada piiri ületava reisijana seni kuni nii isik ise kui ka tema pagas on läbinud tollikontrolli

ooni. Isik, kes on ise piiri ületanud ja tollikontrolli läbinud, ent pole veel oma pagasile järele tulnud, ei ole piiri ületav reisija

§ 41lg 1 mõttes vaatamata sellele, et tema pagas pole tollikontrolli läbinud.

Samas kui tollikontrolli juba läbinud isik naaseb tollikontrolli, taotlemaks temast eraldi saabunud pagasi tollikontrolli alt vabastamist, omandab ta uuesti piiri ületava reisija staatuse

§ 41lg 1 mõttes.

Seetõttu on väär kassaatori seisukoht, et tollil ei olnud

§ 41lg 1 kohaselt õigust A.

S. pagasit läbi vaadata ka A. S. juuresolekul.

1. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused A. S. teo karistusõigusliku hinnangu kohta. Kohus on selles küsimuses sisuliselt piirdunud üldsõnalise tõdemusega, et kohtuväline menetleja on andnud menetlusaluse isiku teole õige juriidilise hinnangu. Kolleegium märgib taaskord, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-66-06 - RT III 2006, 35, 296, p 6.) VTMS § 133 p 4 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muu hulgas, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodu tähendab muu hulgas seda, et VTMS § 134 lg-st 1 ja §-s 110 maakohtu otsuse põhiosale esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa sellest, kui kohus väljendab üksnes üldsõnaliselt nõustumist kohtuvälise menetleja otsuses isiku teole antud õigusliku hinnanguga. Maakohtu otsuses peab sisaldama menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Nagu eelnevalt märgitud, käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus sellistele nõuetele ei vasta. Seega on kohus rikkunud VTMS § 150 lg 1 p
5. Muu hulgas puuduvad kohtuotsuses põhistused järgmistes käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes küsimustes. 13.1 Maakohus on jätnud põhjendamata järelduse, et A. S. pani teo toime vähemalt hooletusest. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale ei seadnud maakohus kahtluse alla A. S. väidet, et ta ostis temalt tollis ära võetud eseme suveniirina Tai Kuningriigist ega olnud teadlik, et seda eset võib vaadelda külmrelvana. Samas viitas maakohus KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, ja asus seisukohale, et kohtuväline menetleja leidis õigesti, et A. S. pani teo toime vähemalt hooletusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks A. S. maakohtu arvates pidanud ette nägema väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Samas ei nähtu maakohtu otsusest, milles seisnes antud juhul A. S. hoolsuskohustuse rikkumine, s.t kuidas oleks A. S. asemel käitunud keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik isik. Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-136-05 - RT III 2006, 9, 82,
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-88-06 - RT III 2006, 37, 311, p 10 ja
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-90-06 - RT III 2006, 44, 370). Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. novembri
11. a otsus asjas nr 3-1-190-06, p 31 ja
12. veebruari
13. a otsus asjas nr 3-1-1-83-08 - RT III 2009, 7, 43, p 13). 13.2 Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut sellele, kas A. S. poolt kasteedi ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine

§ 74lg 1 mõttes oli lõpule viidud või mitte.

Olukorras, kus kohus leidis, et A. S. pani teo toime ettevaatamatusest, sõltub sellest, kas tegu lugeda lõpuleviiduks või mitte, A. S. käitumise karistatavus, sest KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatsena karistatav üksnes tahtlik tegu, ettevaatamatusdelikti katse karistatav ei ole.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsuse A. S. väärteoasjas

§ 74lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. 15. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab kriminaalkolleegium A. S. poolt valitud kaitsjale

1. juuni
2. a arve nr 509 alusel tasumisele kuuluva summa 6997 krooni 40 senti mõistliku suurusega kaitsjatasuks ja arvab selle menetluskulude hulka. Selle summa hüvitamine A. S-le tuleb Harju Maakohtul lahendada asjas uue lahendi tegemisel. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi