Obsah (9)

§ 3§ 87§ 128§ 65§ 4§ 105§ 153§ 78§ 60

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-20-09 30. oktoober 200

§ 3

lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest lausest tuleneb seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab muu hulgas, et riigivõimu kasutamiseks peab olema õiguslik alus põhiseaduses või selle alusel vastu võetud ja sellega kooskõlas olevas seaduses või muus õigusaktis. Igal riigivõimu teostaval institutsioonil on kohustus kontrollida, kas tal on oma kavandatavaks tegevuseks õiguslik alus ehk kas see tegevus kuulub tema pädevusse. Tegemist on üldise kohustusega kontrollida võimu teostamise pädevust. Kui seda pädevust ei ole õigusnormidega antud, siis ei saa riigivõimu teostada. Nõnda peab täitevvõim veenduma, et tema tegevusel on seaduslik alus (vt nt

§ 87, milles on mitteammendavalt kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse pädevus).

Samuti peab haldusorgan haldusmenetlust alustades veenduma, et ta on pädev kavandatavat haldusakti või määrust andma või toimingut sooritama, kuna pädevusest kinnipidamine on õiguspärasuse eeldus. Ka kohus peab kontrollima, kas ta on nii esemeliselt, territoriaalselt kui ka kohtuastme mõttes pädev vaidlusküsimust lahendama. 10.

§ 3

lõikes 1 sätestatud kohustusega teostada riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel kaasneb seega vältimatult riigivõimu teostaja kohustus kontrollida, kas ta on pädev seda võimu kasutama. Kuigi kohustus kontrollida pädevust on sageli seadustes selguse huvides otsesõnu väljendatud, ei pea see alati nõnda olema. See kohustus lasub riigivõimu teostavatel institutsioonidel vahetult põhiseaduse alusel ka siis, kui seda ei ole sätestatud seaduses või alamalseisvas aktis. 11. Ka Riigikogu teostab

§-s 65 loetletud tegevustega riigivõimu (mille hulka kuulub ka otsuste vastuvõtmine). Seetõttu on ka Riigikogul kohustus kontrollida, kas ta on pädev lahendama talle menetlemiseks esitatud küsimusi. Riigikogu pädevus on esitatud

§-s 65, kuid Riigikogule annavad pädevuse ka põhiseaduse muud sätted (vt nt

§ 128

lõige 1, milles sisaldub

§-s 65 nimetamata õigus otsustada kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel).

§ 65

punkt 16 sätestab, et lisaks

§ 65

eelmistes punktides Riigikogu pädevusse antud tegevustele lahendab Riigikogu muid riigielu küsimusi, mis ei ole antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Osaliselt sellest sättest, osaliselt võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest (

§ 4

) tuleneb keeld sekkuda teiste riigiorganite või kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseaduslikku pädevusse (vt selle kohta ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. märtsi
2. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-17-08, punkt 43 Riigikontrolli põhiseaduslikku pädevusse sekkumise kohta). Kuna üldine pädevuse kontrolli kohustus lasub Riigikogul vahetult põhiseaduse alusel, siis on asjakohatud kaebuse esitaja väited, et selline kohustus ei nähtu RKKTS §-st 92 või normitehnika eeskirjast.
3. Riigikogu on eelnõude menetlusse võtmise ja neile juhtivkomisjoni määramise õiguse andnud RKKTS § 13 lõike 2 punktiga 4 Riigikogu juhatuse pädevusse. Riigikogu juhatus kasutab Riigikogu kui terviku pädevust, mille Riigikogu on talle seadusega andnud Riigikogu töö korraldamiseks ja Riigikogu haldamiseks. Riigikogu täiskogu võiks ka ise neid ülesandeid täita, kuid töö kiiruse ja sujuvuse huvides on osa ülesandeid antud üle juhatusele. Kuna juhatusele on antud ka eelnõude menetlusse võtmise funktsioon, siis on kolleegiumi hinnangul just juhatus see, kes peab otsustama, kas Riigikogu on pädev eelnõus tõstatatud küsimust lahendama. Riigikogu peab oma pädevuses veenduma kõige varasemal võimalikul hetkel enne asja sisulist menetlemist, mistõttu ei ole üldjuhul mõeldav, et pädevuse küsimust hakkaks arutama Riigikogu täiskogu. Riigikogu juhatus peab jätma eelnõu menetlusse võtmata siiski vaid juhul, kui Riigikogu pädevuse puudumine on ilmselge, seda puudust ei ole võimalik menetluse käigus kõrvaldada ja koos eelnõuga ei ole esitatud põhiseaduse muutmise ettepanekut. Kontrollimehhanismi selleks, et vältida Riigikogu juhatuses põhiseadusliku pädevuse tõlgendamist viisil, mis välistab, et Riigikogu menetlusse jõuavad niisugused eelnõud, mille vastuvõtmiseks pädevuse puudumine ei ole ilmselge, tagab kolleegiumi hinnangul RKKTS § 16 lõige
4. Selles sättes nähakse ette, et juhul, kui juhatuses otsuseks konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil. Sellega on tagatud kõigi Riigikogu liikmete võimalus väljendada oma seisukohta eelnõu tagastamise kohta pädevuse puudumise tõttu. Veelgi enam, juhatuse otsus keelduda eelnõu menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku (RT I 2002, 29, 174;

JKS) § 17 kohaselt Riigikohtus vaidlustatav. Eelnev ei tähenda, et Riigikogu liikmed ei võiks kasutada neile

§-s 161 antud õigust algatada põhiseaduse muutmine Riigikogu või teiste riigiorganite pädevust sätestavate põhiseaduse paragrahvide muutmiseks. 13. Riigikogu juhatus talitas seega õigesti, kui ta kontrollis, kas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõus tõstatatud küsimuse lahendamine on Riigikogu pädevuses. Riigikogu juhatus täitis pädevuse kontrollimisega Riigikogule

§ 3lõike 1 esimese lausega pandud kohustust.

Lisaks oli käesolevas asjas kõigil Riigikogu liikmeil võimalik eelnõu tagastamise kohta oma seisukohta väljendada (vt eespool punkt 3). 14. Kolleegiumi hinnangul leidis Riigikogu juhatus otsuse eelnõu vastuvõtmiseks vajalikku pädevust kontrollides õigesti, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu panna rahvahääletusele erakorraliste valimiste korraldamine tuleb esitajatele tagastada juhtivkomisjoni määramata. Kuigi otsuse eelnõu vastas kõigile RKKTS §-s 92 ja normitehnika eeskirjas sätestatud vormistuslikele nõuetele, ei olnud selles tõstatatud küsimuse otsustamine järgmistel põhjustel ilmselgelt Riigikogu pädevuses. 15.

§ 105

lõike 1 kohaselt on Riigikogul õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole

§-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. Nõue, et Riigikogul endal peab olema selle küsimuse otsustamiseks pädevus, tuleneb keelust sekkuda teiste riigiorganite või kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseaduslikku pädevusse (vt eespool punkt 12). Seetõttu ei või Riigikogu panna rahvahääletusele näiteks õigusemõistmisega seotud küsimusi. Rahvahääletusele ei saa panna ka kindlas põhiseaduslikus menetluskorras otsustatavaid küsimusi (vt nt

§ 153

lõige 2, milles on sätestatud Riigikohtu esimehe ja liikmete kriminaalvastutusele võtmise menetlus), sest sellisel juhul tähendaks rahvahääletuse korraldamine põhiseadusliku menetluse eiramist. 16. Erakorraliste valimiste korraldamise otsustamine ei ole Riigikogu pädevuses. Riigikogu erakorralised valimised kuulutab

§ 78

punkti 3 kohaselt välja Vabariigi President, mistõttu ei või Riigikogu seda küsimust rahvahääletusele panna. Erakorraliste valimiste toimumise alused on ette nähtud

§ 60

lõikes 4, milles viidatakse

§-dele 89, 97, 105 ja 119.

§-s 89 käsitletakse olukorda, kus põhiseaduses ette nähtud tähtaja jooksul ei suudeta moodustada valitsust,

§-s 90 olukorda, kus Riigikogu on avaldanud umbusaldust valitsusele või peaministrile ja valitsus on teinud Vabariigi Presidendile ettepaneku kuulutada välja erakorralised valimised,

§-s 105 aga olukorda, kus rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, ning

§-s 119 olukorda, kus Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. Kõigis neis sätteis on erakorraliste valimiste väljakuulutamine antud Vabariigi Presidendi pädevusse. Seda kinnitab ka Vabariigi Presidendi pädevust loetlev

§ 78

, mille punktis 3 on sätestatud, et Vabariigi president kuulutab

§-des 89, 97, 105 ja 119 sätestatud juhtudel välja Riigikogu erakorralised valimised. Erakorraliste valimiste korraldamise alused on põhiseaduses seega ammendavalt kindlaks määratud ja erakorraliste valimiste korraldamise otsustamine on antud Vabariigi Presidendi ainupädevusse. Riigikogul ei ole endal õigust ise otsustada, kas korraldada erakorralised valimised, ega panna selle otsuse tegemist rahvahääletusele. 17. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu oli eelnevaid kaalutlusi arvestades ilmselgelt vastuolus Riigikogu põhiseadusliku pädevusega, selle pädevuse muutmiseks ei olnud algatatud põhiseaduse muutmist ja seda vastuolu ei olnud edasises menetluses võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb kaebus jätta

JKS § 24 lõike 1 punktist 2 juhindudes rahuldamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Priit Pikamäe, Harri Salmann