Obsah (6)

§ 29§ 55§ 123§ 56§ 19§ 174

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-92-09 Otsuse kuupäev 2. november 2009 Kohtukoosseis Eestistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit P

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust. 25. novembril 2008 väärteomenetlust alustades pidi menetleja tuvastama väärteo toime pannud isiku. Äriseadustiku kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama maksukorralduse seaduse nõuete järgimise esindatava poolt. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et väärteomenetlus alustati C OÜ suhtes. L.M. osales väärteomenetluses kuni otsuse tegemiseni juriidilise isiku seadusliku esindajana. L.M-le kui füüsilisele isikule ei tutvustatud tema õigusi ega kohustusi, samuti puudus menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluse läbiviimiseks tema enda suhtes. Seega ei olnud täidetud kiirmenetluse kohaldamise eeldused

§ 55lg 1 mõttes.

Maakohus järeldas, et kohtuväline menetleja alustas

1. novembril 2008 L.M. suhtes üldmenetlust, kuid jättis vormistamata väärteoprotokolli, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Sellist rikkumist ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, mistõttu väärteomenetlus tuleb lõpetada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaator on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid, rikkudes oluliselt väärteomenetlusõigust (

§ 123lg 2 ja Kr

MS § 61) ja kohaldades ebaõigesti materiaalõigust (

§ 55lg 1 ja MKS § 154 lg 1).

Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Kohtuväline menetleja ei pidanud väärteomenetluse alustamisel teadma, kes on tegu toime pannud füüsiline isik. MKS § 154 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu subjektiks saab olla nii juriidilise isiku seaduslik esindaja kui ka muu volitatud isik. Seega võib väärteo alustamise hetkel puududa teave füüsilisest isikust süüteo toimepanija kohta. Samuti puudub väärteomenetluses kahtlustatava instituut, mis annaks kohtuvälisele menetlejale võimaluse alustada menetlust kahtlustatava suhtes. Riigikohtu erikogu on oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-65-07 kinnitanud, et väärteomenetlust saab alustada ka olukorras, kui puudub informatsioon rikkumise toimepanija kohta. Menetluse kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt tuleb alustada väärteomenetlust juhul, kui esinevad väärteomenetluse alustamise ajend ja alus, puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või puudub alus lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. 4.2 L.M. väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel järgiti

§ 55lg-s 1 sätestatud nõudeid.

L.M. on ülekuulamise protokollis oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud õigused ja kohustused väärteomenetluses. Asjaolu, et ülekuulamise protokollis on märgitud menetlusaluse isikuna C OÜ, ei ole kassaatori arvates määrav, kuna juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Kuna C OÜ osales väärteomenetluses seadusliku esindaja ehk L.M. kaudu, puudus vajadus tutvustada samu õigusi ja kohustusi L.M-le kui juriidilise isiku seaduslikule esindajale ning seejärel uuesti L.M-le kui füüsilisele isikule. Seega on Harju Maakohtu seisukoht, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud tema õigusi ega kohustusi, motiveerimata ja vastuolus

§ 55lg 1 p-ga 1.

Ülekuulamisprotokollis on eraldi välja toodud kiirmenetluse kohaldamise erisused füüsilise ja juriidilise isiku puhul. Seega on täidetud ka

§ 55lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus.

4.3 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et L.M-le võimaldati anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Asjaolu, et ta oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega enda kui füüsilise isiku suhtes, on tõendatud L.M. allkirjaga kiirmenetluse otsuses, millega isik kinnitas, et temale on selgitatud kiirmenetluse erisusi ja ta on sellega nõus.

§ 56

lg 2 p-st 8 tulenevalt peab menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks sisalduma juba ülekuulamise protokollis. Kassatsiooni kohaselt ei tähenda isiku nõusoleku puudumine ülekuulamise protokollis, et isik ei ole kiirmenetlusega nõus. L.M. kinnitas kiirmenetluse otsuses, et ta on enda kui füüsilise isiku suhtes kiirmenetluse kohaldamisega nõus. Seetõttu leiab kassaator, et käesoleval juhul ei toonud

§ 56lg 2 p-s 8 sisalduva nõude rikkumine endaga kaasa ebaseadusliku otsuse tegemist.

Maakohus jättis nimetatud asjaolule hinnangu andmata.

1. Riigikohtu istungil jäi kohtuväline menetleja kassatsioonis väljendatud seisukohtade juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Käesoleva asja keskne probleem seisneb selles, kas L.M. kui füüsilise isiku puhul olid täidetud kiirmenetluse kohaldamise eeldused.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning isikule on võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega.

§ 56

lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. 6.1 Esmalt märgib kolleegium, et väärteoasjas menetlustoimingute tegemisel peab menetlejal olema selge, kes on toimingule allutatud menetlusalune isik (juriidiline isik oma seadusliku esindaja kaudu või füüsiline isik), millest ta peab toimingus osalevat isikut ka teavitama.

§ 19

lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. Olukord, kus füüsiline isik osaleb väärteomenetluses üksnes menetlusaluse isiku seadusliku esindajana, ei ole võrdsustatav menetluse läbiviimisega tema enda suhtes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegium

1. jaanuari
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8). 6.2 Maakohus tuvastas, et kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni osales L.M. väärteomenetluses juriidilise isiku seadusliku esindajana. See nähtub ka menetlusaluse isiku C OÜ ülekuulamise protokollist, milles on antud nõusolek menetlusaluse isiku suhtes kiirmenetluse kohaldamiseks. Sellest järeldub, et nõusolek kehtis kiirmenetluse toimetamiseks C OÜ, mitte L.M. enda suhtes. Füüsilise isiku jaoks võib vaieldamatult olla oluline, kas väärteo eest karistatakse teda ennast või juriidilist isikut, mille juhatuse liige ta on. Seetõttu ei saa tema otsustusi juriidilise isiku seadusliku esindajana automaatselt laiendada tema enda kui füüsilise isiku suhtes toimetatavale menetlusele. Kolleegium leiab, et juhul, kui pärast L.M. kui C OÜ seadusliku esindaja ülekuulamist ja temalt juriidilise isiku suhtes kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku saamist leiti, et karistada tuleb (ka) L.M. ennast, tulnuks teda uuesti - nüüd juba menetlusaluse isikuna - üle kuulata ja küsida temalt nõusolekut kiirmenetluseks tema enda suhtes või siis toimetada üldmenetlus. 6.3 Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et L.M. nõusolekut kiirmenetlusega tema enda kui füüsilise isiku suhtes tõendab kiirmenetluse otsusele antud allkiri.

§ 55

lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema antud tema ülekuulamise protokollis. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus 29. mai 2003. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 6. Seega on ekslik kassaatori seisukoht, et

§ 56lg 2 p 8 rikkumine ei välista kiirmenetluse kohaldamist.

7. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et L.M. ei andnud nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks tema enda kui füüsilise isiku suhtes, samuti ei kuulatud teda menetlusaluse isikuna üle, mistõttu ei ole täidetud

§ 55lg-s 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused.

Riigikohtu praktika kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine, kui ei ole täidetud selle tingimused, oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt

§-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. Seetõttu on maakohus põhjendatult tühistanud kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse ja lõpetanud väärteomenetluse. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-109-03 - RT III 2003, 30, 313, p 7 ja
3. oktoobri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-100-03 - RT III 2003, 32, 326, p 9.)
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 174

p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe