← Eesti

3-3-1-52-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

) §-i 84 ning OÜ Lenne poolt tema omandisse antud aktsiate võõrandamisest saadud tulu ei saa käsitada U. Leemani tuluna; 2) residendist füüsilise isiku tulumaksu puhul on

§ 84

eesmärgiks vältida olukordi, kus isik saavutab tulemuse, mida saab pidada majanduslikus mõttes tulu laekumiseks, ent soovib tulumaksu tasumise kohustust vältida seeläbi, et kajastab tehingu majanduslikku sisu teistmoodi. Käesoleval juhul sellist vastuolu tehingu vormi ja majandusliku sisu vahel ei esine; 3) residendist füüsilise isiku tulumaksust kõrvalehoidumisega saab olla tegemist juhul, kui isik on saanud tehtavate tehingute tulemusena mingisuguse maksusoodustuse, mille saamine läheb vastuollu residendist füüsilise isiku tulu maksustamise põhimõtete ja eesmärkidega, ning tehingutel ei ole muud arvestatavat majanduslikku sisu peale taotletava maksusoodustuse saamise. Kohtu hinnangul ei ole täidetud kumbki eelnimetatud tingimustest; 4) maksuhaldur ei ole millegagi tõendanud, et U. Leemani ja OÜ Lenne vahelise tehingu eesmärk oleks kuritarvitus; 5) osaühingu osaluse väärtuse suurenemise käsitamine osanikuks oleva füüsilise isiku maksustatava tuluna on välistatud TuMS § 15 lg 4 p-s 10 sätestatu tõttu, mille kohaselt ei maksustata tulu äriühingus osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 6) õiguspärane on anda mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile ka selliseid asju või varalisi õigusi, mille puhul aktsiaselts need koheselt võõrandab ning kasutab oma majandustegevuses mitterahalise sissemakse võõrandamisest saadud raha; 7) U. Leemani isiklikku kasutusse ei ole laekunud uusi rahalisi vahendeid ega uusi esemeid. U. Leeman võib hakata saama oma varakäsutuselt kasu tulevikus ning selliselt saadav tulu kuulub maksustamisele siis, kui see tulu laekub; 8) tulumaksukohustus tekib füüsilisel isikul TuMS § 36 lg 1 kohaselt tulu laekumisest, mitte tulu saamise võimaluse tekkimisest; 9) asjaolust, et U. Leeman ja OÜ Lenne olid omavahel seotud isikud, ei saa teha järeldust, et aktsiate üleandmine toimus vaid füüsilise isiku tulumaksukohustuse vältimise eesmärgil; 10) haldusasjas ei ole leidnud kinnitust maksuhalduri seisukoht, et vastavad tehingud tehti alles 29. märtsil 2005, mitte aga varem; 11) kaebuse esitaja on põhistanud, miks oli omakapitali suurendamine OÜ Lenne majandustegevuse seisukohast majanduslikult mõistlik ja vajalik ning maksuhaldur ei ole suutnud seda ümber lükata; 12) kohus peab põhjendatuks välja mõista menetluskulud summas 30 000 krooni. 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta U. Leemani kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt: 1) kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi (TuMS § 15 lg 1 ja

§ 84

) ning teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke järeldusi, mistõttu on jõudnud väärale lõppjäreldusele kaebaja 2005. aasta tulu osas; 2) tulu mõistet ja kassapõhist arvestust ei tohi tõlgendada kitsalt ega sõltumatult muudest maksuõiguslikest mõistetest, eriti majandusliku omandi mõistest (

§ 94

).

§ 84rakendamisest järeldub, et müüjaks on maksuõiguse mõistes füüsiline isik U.

Leeman ja seega on tema ka müügitulu saajaks. Sellega on piiratud ka kassapõhise arvestuse rakendamine ja domineerivaks loetud majandusliku omandi põhimõte. U. Leeman taotleb enda puhul soodsama maksukoormuse kohaldamist, kui see on tekkinud TuMS § 15 lg 1 alusel ja ka teistel Hansapanga aktsiaid võõrandanud isikutel; 3) Euroopa Kohtu lahendist nr C-425/06 tuleneb, et majanduslikust sisust lähtumiseks ja tehingute ümberkvalifitseerimiseks piisab, kui maksusoodustuse saamine on skeemi peamine eesmärk. Mõningate majanduslike eesmärkide olemasolu ei välista majanduslikust sisust lähtumist; 4) majandusliku tõlgendamise seisukohast on oluline, kas isik teadis aktsiate paigutamisel osaühingusse, et võõrandamine Swedbankile toimub. Isegi kui lugeda, et U. Leeman tegi mitterahalise sissemakse, on maksuõiguslikult oluline, kui teadlikult valik tehti. Mitterahaline sissemakse on olemuselt väärtuste vahetamine, mille puhul isik saab vastu vastavas väärtuses osasid. Käesoleval juhul ei ole isik saanud vastu osasid üleantud vara väärtuse ulatuses. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et mitterahaline sissemakse aktsiatega oleks teostatud ja see tehti enne müügiteadmise tekkimist järgmistel põhjustel: U. Leeman ei ole ainus osanik, saadud osade väärtus ei ole võrreldav aktsiate väärtusega, osakapitali suurendamise avaldus esitati juunis 2005, mil aktsiate võõrandamine pangale oli toimunud ja raha selle eest saadud, aktsiate vormistamine toimus pärast Swedbanki pakkumist, toimingud tehti seotud isikute vahel ja ülevõtmispakkumine tehti U. Leemanile; 5) määrav ei ole see, et tulu aktsiate võõrandamise eest laekus osaühingu kontole, vaid et osaühingule aktsiate loovutamine oli teadlik ja tahtlik tegevus eesmärgiga vältida tulumaksukohustust. Isik ei loobunud tulu saamisest, vaid vormistas laekuva tulu äriühingusse, jättes eelnevalt tulumaksukohustuse täitmata. Tulumaksule ei saa omistada tarbimismaksu olemust, nagu tekiks isikule tulumaksukohustus vaid siis, kui ta suunab vara võõrandamisest saadud kasu tarbimisse; 6) majandusliku tõlgendamise printsiibi rakendamise puhul ei ole tegemist isiku õiguse piiramisega talle kuuluva omandi käsutamisel. Maksuõigusliku printsiibiga ei piirata isiku tsiviilõiguslikku tehinguvabadust, vaid tagatakse võrdne ja ühetaoline maksustamine olukorras, kus isikud kasutavad samade majanduslike resultaatide saavutamiseks erinevaid tsiviilõiguslikke tehinguid. Aktsiate paigutamine müügieelselt isiku kontrolli all olevasse äriühingusse tähendab seda, et isik saab aktsiate paigutamisega müügieelselt enda kontrolli all olevasse äriühingusse investeerida tulumaksusumma võrra suuremat summat. Sellega aktsepteeritaks maksueelise olemasolu. Füüsilise isiku reinvesteeritud tulu tulumaksuvabastust ja selle tingimusi alles arutatakse Riigikogus - aktsiate võõrandamisel ei kehti maksuerandit; 7) olukorra hindamisel, kas tegemist on maksudest kõrvalehoidmisega või mitte, on määrav isiku tahe ja objektiivsed asjaolud, mis mõjutasid isiku tahet just konkreetses suunas. Kohus hindas vaidlusaluseid tehinguid ning nende aluseks olevaid dokumente ja toiminguid eraldiseisvatena. Majanduslikus mõttes on U. Leeman võõrandanud endale kuuluvad Hansapanga aktsiad Swedbankile. See, et OÜ Lenne kasutas saadud aktsiate võõrandamisest saadud tulu oma majandustegevuses kasumi saamise eesmärgil ja sai investeerimistegevusest tulu, toimus juba pärast TuMS § 15 lg 1 koosseisu täitmist ehk Hansapanga aktsiate müüki. 6. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et halduskohus kohaldas

§-i 84 vääralt ning hindas tõendeid ebaõigesti, seetõttu tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja jättis uue otsusega U. Leemani kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuses on esitatud järgmised põhjendused ja seisukohad: 1) Euroopa Kohtu seisukohad majandusliku tõlgendamise meetodi rakendamise eelduste kohta on järgmised: maksumaksjad võivad korraldada oma äritegevust selliselt, et piirata oma maksukoormust; kuritarvituse võib tuvastada, kui tehingute tulemuseks on maksusoodustuse saamine, mille andmine oleks vastuolus soodustust ettenägeva õigusnormi eesmärkidega, ning paljude objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et puudutatud tehingute peamine eesmärk oli maksusoodustuse saamine; puudutatud tehingute tegelikku sisu ja tähendust kindlaks määrates võib kohus võtta arvesse nende tehingute puhtalt kunstlikku laadi ning maksukoormuse vähendamise skeemis osalejate vahelisi juriidilisi, majanduslikke ja/või isiklikke sidemeid, kuna need aspektid võivad tõendada, et maksusoodustuse saamine kujutab endast peamist eesmärki, hoolimata võimalike majanduslike eesmärkide olemasolust, mis võivad tuleneda nt turunduse, tegevuse korraldamise või garantiiga seotud kaalutlustest; 2)

§-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud juriidilisest vormist. Tehingu õigusliku vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad on saavutanud sama majandusliku tagajärje, kuid maksustamisel soodsama tulemuse; 3) käesoleva asja faktilised asjaolud kinnitavad veenvalt, et mitterahaline sissemakse aktsiate näol OÜ-le Lenne tehti eesmärgiga vältida TuMS § 15 lg-st 1 tuleneva maksukohustuse täitmist; 4) TuMS § 15 lg 1 näeb ette, et tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas nimelise aktsia või muu varalise õiguse müügist või vahetamisest; 5) kui kaebajale kuulunud AS Hansapank aktsiad oleks Swedbankile müünud kaebaja ise, oleks tal tulnud tehingult saadud kasult

  1. aastal tasuda tulumaksu 5 648 720 krooni. Andes aktsiad vahetult enne müügitehingut Swedbankiga mitterahalise sissemaksena üle OÜ-le Lenne, vältis kaebaja aktsiamüügist saadud kasult tulumaksu maksmist, saavutades seeläbi maksueelise. Seega on ilmne, et vahetult enne aktsiate müüki Swedbankile OÜ-ga Lenne tehtud tehing andis kaebajale maksusoodustuse. Vastustaja märgib õigesti, et TuMS mõte ei ole kohelda kaebajat erinevalt teistest maksumaksjatest ainult seetõttu, et ta kasutas teadlikult teistsugust õiguskujundit selleks, et vähendada oma maksukoormust; 6) objektiivsed asjaolud, mis tehingu tegemist maksu tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil kinnitavad, on järgmised. Kuigi
  2. detsembril 2004 OÜ Lenne erakorralise üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati suurendada osaühingu osakapitali mitterahalise sissemakse teel kaebajale kuuluva AS Hansapank 131 584 aktsiaga ja samal päeval koostati nende üleandmise-vastuvõtmise leping, ei muutnud need tehingud tegelikke majanduslikke suhteid ning OÜ Lenne ei omandanud tegelikku ja täielikku võimu tehingute objektiks olnud aktsiate üle. Asjaolu, et aktsionäri põhiline varaline õigus õigus saada dividende - säilis kaebajal ja läks OÜ-le Lenne üle alles
  3. märtsil 2005, kui kaebaja kandis talle kuulunud aktsiad makseta tehinguga üle OÜ-le Lenne, on tunnistanud ka kaebaja. Arvestades seda, et Swedbank tegi AS Hansapank aktsionäridele
  4. veebruaril 2005 esimese ja
  5. märtsil 2005 teise AS Hansapank aktsiate ülevõtmispakkumise, pidi kaebaja olema aktsiaid osaühingule üle kandes teadlik nii Swedbanki soovist AS Hansapank aktsiad osta kui ka sellest, et mingil hetkel tuleb aktsiad võõrandada, samuti aktsiate ostu hinnast. Kaebaja sai
  6. märtsil 2005 aktsiaid osaühingule üle kandes lähtuda ülevõtmispakkumisest. Samas ei ole kaebaja aktsiate ülekandmisega viivitamise põhjendus - dividendide saamise kokkulepe - usutav, sest AS Hansapank aktsionäride üldkoosolek otsustas
  7. aasta eest dividende mitte jaotada alles
  8. aprillil
  9. Seega sai aktsiate tegelik üleminek OÜ-le Lenne teoks alles pärast seda, kui aktsiate müük Swedbankile oli kindel ja kaebaja tulumaksukohustuse ulatus piiritletav; 7) aktsiakapitali suurendamine oli ajendatud Swedbanki ülevõtmispakkumisest; 8) OÜ Lenne puhul on tegemist pere kontrolli all oleva äriühinguga. U. Leemani väide, et aktsiate müük OÜ-le Lenne toimus eesmärgiga koondada aktsiad äriühingusse nende parema haldamise huvides, ei ole usutav. Maksuhaldur märkis vastuses kaebusele õigesti, et hüpoteetiliselt võinuks kaebaja saada
  10. aasta eest dividende summas 1 447 424 kuni 1 579 008 krooni, samas temale kuuluvate aktsiate turuväärtus oli 27 794 488 krooni. U. Leemani loobumine üle 27 miljonist kroonist ei ole usutav; 9) kuna AS Hansapank aktsiate võõrandamine oli ette teada, tähendas aktsiate paigutamine OÜ-sse Lenne üksnes seda, et kaebaja investeeris äriühingusse aktsiate võõrandamisest saadud tulu tasumata jäetud tulumaksu võrra suuremas ulatuses. Isegi kui aktsiate paigutamine OÜ-sse Lenne kindlustas äriühingu tegevuse jätkusuutlikkust ja edukust, nähtub eeltoodud asjaoludest, et tehingu peamine eesmärk oli maksude tasumisest kõrvale hoidumine; 10) kuritarvituse tuvastamisel ei oma tähendust see, kuidas tehingu teinud isikud saadud tulu kasutasid - kas isiklikul otstarbel või kellegi teise hüvanguks. Kuna OÜ Lenne oli U. Leemani kontrolli all, oli aktsiate müügitulu laekumisega OÜ Lenne arveldusarvele tulu realiseeritud, sest kaebajal oli faktiliselt võimalik kontrollida selle kasutamist; 11) topeltmaksustamise oht ei anna käesoleval juhul alust õiguspärase maksuotsuse tühistamiseks. Käesoleval hetkel pole võimalik ette näha, kuidas U. Leeman OÜ-sse Lenne paigutatud vahendid välja võtta kavatseb. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  11. U. Leeman taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ning jätaks jõusse halduskohtu otsuse või tühistaks ringkonnakohtu otsuse ning saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse argumendid on järgmised: 1) ringkonnakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta enamike U. Leemani faktiliste ja õiguslike väidete osas, eelkõige
  12. detsembril 2004 teostatud aktsiate võõrandamise tehingu suhtes, mille teostamise fakti, majanduslikud eesmärgid ja õiguslikud tagajärjed on tuvastanud halduskohus; 2) motiveerimispuue on sedavõrd oluline, et see tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse; 3) nii vaadeldaval mitterahalise sissemakse tehingul kui ka Swedbanki ülevõtmistehingul on iseseisev majanduslik sisu ning U. Leeman ei ole aktsiate sundmüügilt tulu saanud; 4) ringkonnakohus ei ole selgitanud, milles seisnes halduskohtu poolt tõendite ebaõige hindamine ning miks ja kuidas see viis ringkonnakohtu arvates lõpptulemusena ebaõige kohtulahendini; 5) ringkonnakohus on kohtuotsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi - ÄS § 229 lg-t 4 ja EVKS §-i 9, kuna on sisuliselt pidanud aktsiate omandiõiguse ülemineku eelduseks väärtpaberiülekannet ehk kannet aktsiaraamatusse EVK-s, mis on viinud väärate järelduste tegemiseni ja ebaõige kohtulahendini; 6) ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 94

lg-t 4, kuna ta on nii õiguslikult kui ka faktiliselt OÜ Lenne omandis olevaid aktsiaid pidanud U. Leemani omandis olevaks, kuigi tõendid vara kuuluvuse osas kinnitavad vastupidist, see omakorda on viinud TuMS § 15 lg 1 ja

§ 84

väärale kohaldamisele; 7) kohtuotsusest ei ilmne, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on ringkonnakohus leidnud, et vaadeldav mitterahaline sissemakse tehti maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil; 8) kohtuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas suurenes U. Leemani vara OÜ-le Lenne laekunud tasu näol ja kuidas oli tal võimalik seda oma huvides kasutada; 9) kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised, kuna kohtu järeldus OÜ Lenne osakapitali suurendamise väidetava ajendi (

  1. a tehtud Swedbanki ülevõtmispakkumine) osas ei vasta sellele eelnevalt tõeseks loetud asjaoludele (2004 tehtud kapitali suurendamise otsus ja kapitali mitterahalise sissemaksmise tehing). U. Leeman taotleb tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmist Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt kogusummas 79 012 krooni 80 senti.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ei nõustu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebuse väidetega ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuses on esitatud järgmised seisukohad ja vastuväited: 1) kassaator ei ole ümber lükanud objektiivseid asjaolusid, millele tuginedes maksuhaldur ja ringkonnakohus on tuvastanud maksudest kõrvalehoidumise; 2) Hansapanga aktsiad ei läinud
  3. detsembril 2004 OÜ Lenne majanduslikku omandusse ega saanud seega ka osaleda äriühingu ettevõtluses; 3) kuna maksuhaldur ei leidnud U. Leemani tehtud tehingutel ja toimingutel olevat ühtegi arvestatavat majanduslikku või muud põhjendust, on tegemist maksukohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingute ja toimingutega, mis ei vasta oma majanduslikule sisule. Järelikult vastab U. Leemani tegevus

§ 84tunnustele ning sellest tulenevalt oli tema tegevus tahtlik; 4) tehingud U.

Leemani ja OÜ Lenne ning OÜ Lenne ja Swedbanki vahel jäetakse

§ 84

alusel kõrvale, sest vastavalt tehingute majanduslikule sisule tehti AS Hansapank aktsiate müügitehing hoopis U. Leemani ja Swedbanki vahel; 5) mitterahaline sissemakse tehti maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil; 6) ringkonnakohus on võtnud motiveeritud seisukoha U. Leemani õiguslike ja faktiliste väidete suhtes.

  1. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Võimalus aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel omandada uusi aktsiaid mitterahalise sissemakse arvel on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 246 lg-s 1 ja § 342 p-s
  3. ÄS § 248 lg 1 kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. TuMS § 15 lg 4 p 10 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel. Kolleegium märgib, et nimetatud maksuvabastus tuleneb põhimõttest, et maksustada saab vaid realiseeritud tulu.
  4. Asjas ei ole vaidlust selles, et juhul, kui U. Leeman poleks AS Hansapank aktsiaid OÜ Lenne omandisse andnud ning oleks need tasu eest võõrandanud Swedbankile, oleks tal tulnud tasuda saadud kasult tulumaks. Vaidlus on

§ 84

kohaldatavuse üle ning sellest tulenevalt ka küsimuses, kas mitterahalise sissemakse tegemise ja aktsiate OÜ-le Lenne üleandmise eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumine või on sellel tehingul ka õiguslikule vormile vastav majanduslik sisu. 12.

§ 84

sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kolleegium on varasemalt selgitanud, et

§ 84

kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-23-09).
  3. Kolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-23-09 olnud seisukohal, et maksukohustuslasel peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. Kolleegium ei ole seda seisukohta muutnud ja leiab jätkuvalt, et maksukohustuslane võib teha valikuid, mis on ajendatud maksukulude kokkuhoiu kavatsusest. Puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi.
  4. Kolleegium on asja nr 3-3-1-23-09 p-s 13 selgitanud: "

§-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud moonutatud juriidilisest vormist. Tehingu sellise vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad lootsid saavutada maksustamisel soodsama tulemuse. Füüsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades." 15. Riigikohtu halduskolleegium on 6. novembri 2008. a otsuse asjas nr 3-3-1-57-08 p-s 13 selgitanud: "Aktsiate tasu eest või tasuta võõrandamise ja mitterahalise sissemakse puhul on kolleegiumi arvates oluline, kas võõrandamine või sissemakse toimus tulumaksust kõrvalehoidumise eesmärgil

§ 84mõttes.

Sellise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad tulumaksust kõrvalehoidumist. Kolleegium möönab, et õigusselgus ja -kindlus oleksid paremini tagatud, kui selliste faktiliste asjaolude arvestamine oleks sätestatud seadusega või määrusega. Siiski ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik." 16. Maksuhaldur on maksukohustuslase subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamiseks võtnud U. Leemanilt seletused maksumenetluses, kes on esitanud järgnevad põhjendused mitterahalise sissemakse tegemiseks:

  1. a)OÜ Lenne kasutas mitterahalise sissemaksena saadud aktsiaid kinnisvara soetamise tehingu finantseerimiseks;
  2. b)OÜ Lenne vajas suuremat omakapitali. Aktsiate võõrandamine tehti OÜ Lenne krediidivõime parandamiseks, et saada juurde käibekapitali ja hüpoteeklaenu. Oli vaja soetada laohoone ja tootmishoone;
  3. c)suurendatud omakapitali kasutades oli võimalik kaotada isikliku väärtpaberikonto haldustasu;
  4. d)ühtse aktsiaportfelli moodustamine ja omakapitali suurendamine selleks, et arendada OÜ Lenne ettevõtlustegevust. Kolleegium leiab, et kui tehingutel on juriidilisele vormile vastav majanduslik sisu, siis subjektiivseid kaalutlusi ei ole vaja välja selgitada. Subjektiivseid kaalutlusi tuleb arvesse võtta siis, kui need väljendavad tahet saavutada eelis kunstlikult loodud tingimuste abil. 17. Kolleegium leiab, et U. Leemani käitumises, mis seisnes OÜ-le Lenne mitterahalise sissemakse tegemises AS Hansapank aktsiatega, ei ole kuritarvituse tunnuseid tuvastatud. Kuna vaadeldaval mitterahalise sissemakse tegemisel oli majanduslik sisu olemas, siis on ringkonnakohus põhjendamatult kohaldanud

§-i

  1. OÜ Lenne poolt aktsiate võõrandamisest saadud tulu käsitamine U. Leemani tuluna pole põhjendatud.
  2. Ringkonnakohus on leidnud, et faktilised asjaolud kinnitavad veenvalt, et mitterahaline sissemakse aktsiate näol OÜ-le Lenne tehti eesmärgiga vältida TuMS § 15 lg-st 1 tuleneva maksukohustuse täitmist. Objektiivsed asjaolud, mis ringkonnakohtu hinnangul tehingu tegemist maksu tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil kinnitavad, on järgmised: 1) kuigi
  3. detsembril 2004 OÜ Lenne erakorralise üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati suurendada osaühingu osakapitali mitterahalise sissemakse teel kaebajale kuuluva AS Hansapank 131 584 aktsiaga ja samal päeval koostati nende üleandmise-vastuvõtmise leping, ei muutnud need tehingud tegelikke majanduslikke suhteid ning OÜ Lenne ei omandanud tegelikku ja täielikku võimu tehingute objektiks olnud aktsiate üle; 2) asjaolu, et aktsionäri põhiline varaline õigus - õigus saada dividende - säilis kaebajal ja läks OÜ-le Lenne üle alles
  4. märtsil 2005, kui kaebaja kandis talle kuulunud aktsiad makseta tehinguga üle OÜ-le Lenne, on tunnistanud ka kaebaja; 3) arvestades seda, et Swedbank tegi AS Hansapank aktsionäridele
  5. veebruaril 2005 esimese ja
  6. märtsil 2005 teise AS Hansapank aktsiate ülevõtmispakkumise, pidi kaebaja olema aktsiaid osaühingule üle kandes teadlik nii Swedbanki soovist AS Hansapank aktsiad osta kui ka sellest, et mingil hetkel tuleb aktsiad võõrandada, samuti aktsiate ostuhinnast; 4) kaebaja sai
  7. märtsil 2005 aktsiaid osaühingule üle kandes lähtuda ülevõtmispakkumisest; 5) samas ei ole kaebaja aktsiate ülekandmisega viivitamise põhjendus dividendide saamise kokkulepe - usutav, sest AS Hansapank aktsionäride üldkoosolek otsustas
  8. aasta eest dividende jaotada alles
  9. aprillil
  10. Seega sai aktsiate tegelik üleminek OÜ-le Lenne teoks alles pärast seda, kui aktsiate müük Swedbankile oli kindel ja kaebaja tulumaksukohustuse ulatus piiritletav. Kuigi haldusasjas nr 3-3-1-57-08 leidis kolleegium, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärki võivad kinnitada asjaolud, et M. Kaal andis aktsiad üle tema kontrolli all olevale äriühingule ajal, kui oli selge, et need tuleb peatselt võõrandada Swedbankile, mis äriühingu poolt ka toimus (p 13), ja et järelduste tegemisel võib kaasa aidata vastus küsimusele, kas M. Kaal oleks pensionifondi lepingu sõlminud ka sellise äriühinguga, mis pole tema kontrolli all (p 12), leiab kolleegium, et mitterahalise sissemakse puhul erinevalt aktsiate müügist ei ole need asjaolud TuMS § 15 lg 4 p-s 10 sätestatud maksuvabastuse tõttu asjakohased.

§ 84

rakendamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järelda, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu välja toodud asjaolud ei osuta sellele, et mitterahalise sissemakse tegemise ja aktsiate OÜ-le Lenne üleandmise eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumine. ÄS § 249 lg 2 sätestab, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Mitterahalise sissemakse väärtus ei tohi olla väiksem omandatavate aktsiate nimiväärtusest. 19. Kolleegium selgitab, et vahet tuleb teha isiku poolt seaduslikul maksuobjekti tekkimise lubatud vältimisel ja

§ 84

kohaldamise aluseks oleval maksudest kõrvalehoidumisel (n-ö kuritarvitamisel).

§ 84eeldab õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist.

Kuigi

§ 84

ei sisalda seaduslike võimaluste kuritarvitamise eeldust sõnaselgelt, tuleneb see normist endast. Kolleegium möönab, et õigusselgus oleks paremini tagatud, kui õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamise eeldused oleksid sätestatud seaduse või määrusega. Kolleegium selgitab, et sellisteks olulisteks teguriteks, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla näiteks tehingu ebakohasus (see tähendab, et teadlikud ja sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt sellises olukorras sellist tehingut teinud); ebakohane õiguslik kujundus peab andma maksueelise, st kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse; mõistliku põhjenduse puudumine ebakohase kujundamise kasutamiseks (ei ole arvestatavaid põhjuseid, miks reeglipärasest kõrvalekalduv tehing oleks mõistlikum). 20. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. U. Leeman taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulude väljamõistmist 79 012 krooni ja 80 sendi ulatuses. Kolleegium peab HKMS § 93 lgle 5 tuginedes põhjendatuks mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt U. Leemani kasuks välja 1/2 suuruses apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 39 506 krooni ja 40 senti. Kassatsioonikautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.