Obsah (6)

§ 95§ 94§ 99§ 90§ 98§ 72

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 94 järgi pettuse mõjul. Tunnistaja Mati Väärtnõu (hilisem hageja juhatuse liige) ütlustega on tõendatud, et

1. aasta sügisel tulid tema kui võimaliku investori juurde Egon Sepp ja Raivo Kaseorg (hilisemad hageja juhatuse liikmed) sooviga rajada tuulepark. Kuivõrd kostja I tegeles kasutatud tuulikute vahendamise ja paigaldamisega ning hagejal oli võimsus tuulepargi rajamiseks, allkirjastas tunnistaja tuulikute ostulepingu ning omandas hageja osad. Hageja küsis kostjalt I esimest korda selgitusi omandatava võimsuse kohta
2. novembril
3. Tunnistaja neid ütlusi kinnitab Kaido Schmidti (kostja I juhatuse liige) e-kiri E. Sepale ja M. Väärtnõule, millele on lisatud Eesti Energia AS-i
4. novembril
5. a väljastatud tehnilised tingimused elektrienergia tootjale. Sellest tõendist nähtub, et rajatava tuulepargi lubatav võimsus on 5 * 850 kW. Leping oli sõlmitud aga tuulikute ostuks, mille võimsus on 750 kW. Seega on alusetu hageja väide, et ta ei teadnud sellest, et ostetud tuulikuid ei saa tuulepargi planeeritud asukohas sellisel kujul elektrivõrku lülitada ilma lisakulutusi tegemata, ja et kehtivat võrgueeskirja arvestades ei ole tuulikuid võimsusega 750 kW võimalik võrku ühendada, sest tehnilised tingimused olid väljastatud teiste elektrituulikute kohta. Hageja on tunnistanud, et kostja I saadetud informatsioon puudutas Sõrve tuulepargi tootlikkust. Hageja sai või pidi aru saama, et tootlikkus ei pruugi olla kohalikest oludest sõltuvana sama hea ka Paduri maaüksusel. Tunnistaja väitis, et kõiki tuuliku tehnilisi andmeid ei saadud, ka ei olnud tunnistaja tutvunud tuuliku tehniliste andmetega tuulikute tootlikkuse kohta. Hagejale ei olnud oluline masti kõrgus ja selle muutmine. Eeltoodust järeldub, et hageja teadmised torni kõrguse ja tuuliku tüübi kohta on nn tagantjärele tarkus, mis on omandatud pärast lepingu sõlmimist. Ainuüksi see, et tuulikud ei ole toodetud
6. aastal, ei ole lepingu tühistamise aluseks. See ei ole ka asjaoluks, mis on teisele lepingupoolele ilmselt tähtis

§ 95mõttes.

Kui hageja ei teinud vajalikke uuringuid, ei kogunud informatsiooni ega koostanud äriplaani enne lepingu sõlmimist, siis kostjad ei saa selle eest vastutada. Lepingust nähtub, et tegemist ei olnud nn võtmed kätte lahendusega. Hageja kohustus tellima aluspinnase uuringu, korraldama ja kindlustama elektrivõrguühenduse. Seega väidab tunnistaja alusetult, et kostja I ei teadnud, et vundamendi projekti jaoks oli vaja teha geoloogilisi uuringuid, ning et kostja I vastutas elektrivõrgu ühenduste organiseerimise eest. Tunnistaja sõnul sõltus tuulepargi rajamise võimalikkus detailplaneeringust, mida ei olnud veel kehtestatud, samuti ei olnud ehitusprojekti tornide paigaldamiseks. Tunnistaja selgitas, et kuivõrd paljud asjaolud muutusid, ei olnud võimalik märkida lepingusse selle võimalikku tähtaega. Toimikumaterjalidest nähtuvalt arutasid lepingupooled tuulikute gabariite ja tarneküsimusi. Seetõttu on arusaamatu hageja väide, et tal ei olnud tarnest ülevaadet. Kuivõrd vaidlusalust lepingut ei sõlmitud pettuse mõjul, on hageja esitatud lepingu tühistamise avaldus tühine. Järelikult on leping kehtiv. Lepingu tühistamise avaldust ei saa lugeda taganemise avalduseks (nagu hageja alternatiivselt soovib), sest taganemiseks nõutavat olulist lepingurikkumist ei ole asjas tõendatud. Hageja enda äriplaani puudulikkus ja ebaedu krediidiasutustes viisid selleni, et hageja ei olnud võimeline lepingut täitma ja teist lepingujärgset osamakset tasuma. Kostja I andis hagejale lisaks täiendava tähtaja enne lepingust taganemist. Hageja kohustuse täitmata jätmise ja kostja I esitatud lepingust taganemise teate vahel on põhjuslik seos ja poolte vastastikused nõuded on tasaarvestatavas ulatuses lõppenud. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei ole vajadust teha protsessuaalset tasaarvestust. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja alusetult saadud 2 507 200 krooni, viivise 745 767 krooni 38 senti ja seadusjärgse viivise alates 17. septembrist 2008. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja 58 443 krooni 30 sendi suurune hüvitis kulude eest, mida viivise summa ei kata. Ringkonnakohus tuvastas, et vaidlusalune leping sõlmiti pettuse tõttu.

§ 94

lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama sätte lg 2 kohaselt on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kostja I on tuuleenergeetika asjatundja ning oma eriteadmiste ja kogemuste tõttu tundis ta lepingu sõlmimisel ära asjaolud, millest tulnuks hea usu põhimõtte järgi hagejale teatada. Kostja I seda ei teinud ja kallutas hagejat nõndaviisi lepingut sõlmima. Pettus seisnes esmalt selles, et kostja I viis hageja eksimusse valeandmete avaldamisega tuulikute sobivuse (võrku ühendamise võimalikkuse) kohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud kostja I enne lepingu sõlmimist hagejale andmeid müüdavate tuulikute (sh transformaatorite) tehniliste andmete kohta, hagejale oli teada vaid tuulikute tüüp. Lepingus ei ole kirjas, millised transformaatorid tuulikutega kaasas on. Hageja teadmised võrgueeskirjast ei ole siinkohal otsustava tähtsusega, sest tal ei olnud andmeid ostetavate tuulikute transformaatorite kohta. Kostja I edastas hagejale küll

1. novembril
2. a enne lepingu sõlmimist tehnilised tingimused, kuid samas ei teavitanud ta hagejat sellest, et tuulikute transformaatorid ei sobi tuulikute vooluvõrku lülitamiseks tuulepargi planeeritud asukohas ja hagejal tuleb seega teha lisakulutusi. Kostja I pidi teadma tuulikute transformaatorite tehnilisi andmeid ja tal tuli hagejat neist hea usu põhimõtte järgi teavitada. Samuti pidi kostja I teadma, et eeltoodud informatsioon on hagejale tähtis. Selliste asjaolude teatamata jätmine on vaadeldav eesmärgina kallutada hagejat tehingut tegema. Kostja I viis hageja eksimusse tuulikute telje kõrguse osas. Lepingu p 1 järgi ostis hageja tuulikud, millel on 50 meetri kõrgune silindriline torn. Hageja väitel sai ta
3. aasta augustis teada, et tuuliku torni kõrgus on 45 m ja telje kõrguse saamiseks 50 meetrini tuleb teha lisakulutusi 5 meetri kõrguse vundamendi rajamiseks. Kostja I väitel on lepingus kirjas, et tarnitakse 50 meetri kõrguse silindrilise torniga tuulikud, st et torni kõrgus (ehk tuuliku telg) ongi kokku 50 m. Hageja on oma väidet, et torni kõrgus on 45 m, tõendanud K. Schmidti kirjaga E. Sepale ning P.O.Marine Consult ApS kirja lisaga. Lepingu sõlmimisel ei olnud kostja I selgitanud, et lepingus märgitud 50 meetrit on tegelikult telje kõrgus, mis on saavutatav vundamendi rajamisega. Selliselt käitus kostja I hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja I pidi aru saama, et kui hageja ei raja vundamenti ja tuuliku telje kõrguseks jääb torni kõrgus, siis on tuuliku tootlikkus madalam. Eeltoodud asjaolud olid hagejale tähtsad. Selliste asjaolude teatamata jätmine on vaadeldav eesmärgina kallutada hagejat tehingut tegema. Kostja I viis hageja eksimusse ka tuulikute vanuse osas. Lepingu p-s 1 on märgitud tuulikute tootmise aastaks 1996, kuid tegelikult on nende tootmise aasta teadmata. Asjaolu, et tuulikud võeti kasutusse
4. a detsembris, ei tõenda seda, millal need toodeti. Tuulikute tootmise aasta on asjaolu, mille vastu oli hagejal oluline huvi, sest sellest olenes tuulikute eeldatav võimalik kasutamise aeg. Tõendatud ei ole, et kostja I avaldas hagejale enne lepingu sõlmimist valeandmeid tuulikute tootlikkuse kohta eesmärgiga kallutada teda tehingut tegema. Kirjalikke tõendeid selle kohta, et kostja I oleks andnud hinnangu Paduri maaüksusele rajatava tuulepargi tootlikkusele, ei ole. Andmete esitamine Sõrve tuulepargi kohta ei ole käsitatav ebaõigete asjaolude avaldamisena. Tõendatud ei ole, et kostja I seadis hageja võimaluse tuuleparki rajada sõltuvusse kostja I käest tuulikute ostmisest. Samuti ei ole tõendatud, et kostja I käitus hea usu põhimõtte vastaselt, kui avaldas lepingu sõlmimisel hagejale kunstlikku ajalist survet. Hageja väitel sai ta pettusest teada
5. aasta juunis ning esitas lepingu tühistamise avalduse
6. oktoobril
7. a, s.o seaduses (

§ 99lg 1 p 2) sätestatud tähtaja jooksul.

Tõendatud pole, et hageja oleks pettuse aluseks olevatest asjaoludest teada saanud enne enda viidatud tähtaega. Hageja tühistamisavaldus vastab formaalsetele tingimustele ja on materiaalselt õigustatud, seega on leping

§ 90lg 1 järgi kehtetu algusest peale.

Tulenevalt

§ 90

lg-st 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-st 1 tuleb kostjatel hagejale tagastada kehtetu lepingu järgi tasutud 2 507 200 krooni. Hageja ei ole kostjatelt lepingujärgset vastusooritust saanud. VÕS § 113 lg 1 järgi tuleb kostjatelt välja mõista viivis alates selle sissenõutavaks muutumisest

1. oktoobril 2005 kuni
2. septembrini 2008 ja seadusjärgne viivis alates
3. septembrist 2008 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja nõue kostjatelt hüvitise saamiseks kulude eest, mida viivise summa ei kata, tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, kui suured on kantud kulud, mida viivis ei kata. Hageja on esitanud VÕS § 183 lg 1 alusel kostjate vastu solidaarnõude. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et nad on solidaarvõlgnikud. Kuna hageja on
4. oktoobril 2005 kehtivalt lepingu tühistanud, siis ei olnud kostjal I enam
5. detsembril 2005 võimalik lepingust taganeda. Seetõttu ei pea andma hinnangut poolte väidetele ja vastuväidetele ning tõenditele, mis on esitatud kostja I taganemisavalduse ja tema kahjunõude kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale ühise kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad paluvad juhul, kui Riigikohus ei saa asjas ise otsust teha, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus sai asja lahendades arvestada vaid hageja tühistamisavalduses märgitud aluseid. Tühistamisavalduses tugines hageja sellele, et tuulikute tootlikkus ja tornide kõrgus ei vastanud kokkulepitule. Ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel ebaõigesti hagiavalduses märgitud täiendavatest lepingu tühistamise alustest. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 94

lg-t 1, kui jättis analüüsimata pettuse materiaalsed eeldused (eesmärk kallutada tehingut sõlmima, tahtlus ja põhjuslik seos). Ringkonnakohus ei selgitanud, millistest tõenditest järelduvalt käitus kostja I tahtlikult ja kuidas oli kostja I käitumine põhjuslikus seoses lepingu sõlmimisega. Ringkonnakohus ei analüüsinud kostja I seisukohta, et kostja I väited ei saanud olla aluseks lepingu sõlmimisele, sest otsuse tuulikud soetada ja leping sõlmida tegi hageja juba enne kostja I poole pöördumist. Ringkonnakohus tugines

§ 94

lg-le 1 ka põhjendamatult, sest apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei tuginenud hageja enam pettusele, vaid leidis, et kostja I rikkus VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust, mis andis hagejale õiguse VÕS § 116 järgi lepingust taganeda. Ringkonnakohus märkis, et kostja I käitus hea usu põhimõtte vastaselt. Ka see asjaolu ei anna alust kohaldada

§ 94lg-t 1.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja väidetest tulenevalt algas pettus juba Osaühing Timothy müügist, mis oli eelduseks tuulikute müügile. Kuivõrd äriühingu müüki vahendas K. Schmidt isiklikult, on hageja esitanud nõude valede isikute vastu. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, miks ta asub tõendeid hinnates maakohtust erinevale seisukohale. Samuti ei selgu otsusest, milliseid tõendeid ringkonnakohus arvestas ja millised jättis tähelepanuta. Nii ei ole ringkonnakohus selgitanud, millest tulenes kostja I kohustus anda hagejale üle ka transformaatorid ja edastada nende kohta informatsiooni, lepingust sellist kohustust kostjale I ei tulenenud. Samuti oli elektrivõrguühenduse korraldamine ja kindlustamine hageja lepingujärgne kohustus. Tõendite kohaselt teadis hageja

1. aasta augustis, et tuulikute juurde tuleb osta transformaatorid. Pooled on tõlgendanud erinevalt lepingutingimust, et tarnitakse 50-meetrise torniga tuulikuid. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja I vastuväited, et torn ongi tuuliku teljeks, seega ei saa torni ja tuuliku telje kõrgused erineda. Ringkonnakohus lähtus ekslikult hageja väitest, et torn tähendab vundamendist väljaulatuvat torni. Torni kõrgusele ei saanud enam liita vundamendi kõrgust. Ringkonnakohus eksis asjaolude tõlgendamisel, kui leidis, et tuulikute tootmise aasta on hagejale oluline. Tegelikult on tuuliku kulumise aspektist oluline just faktiline kasutusse võtmise aeg. Ringkonnakohus ei analüüsinud ka kostja I vastuväidet, et tuulikute tootmisse ja kasutusse võtmise vahel on minimaalne ajavahe (31 päeva). Seega oli tegemist vähese tähtsusega lepingurikkumisega. Samuti ei vastanud ringkonnakohus kostja I vastuväitele, et hageja otsis alusetut tühistamisavaldust esitades võimalust lepingust vabanemiseks. Hagejal olid raskused lepinguliste kohustuste täitmisega (finantseerimisallikate äralangemine, detailplaneeringu puudumine) ja ta soovib kostja I vastu hagi esitades minimeerida ebaõnnestunud projektist tekkinud kahju. See, et hageja tegi projekti käivitamiseks ebapiisavaid ettevalmistusi, ei ole kostja I risk. Ka on hageja väited vastuolulised. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et ei hinnanud, kas kostja II menetlusse kaasamine oli õiguspärane. Kostja II on nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses väitnud, et ta kaasati õigusliku aluseta. Kostja I ei ole ettevõtet kostjale II üle andnud. Pole alust, mis võimaldaks pidada kostjat II kostja I õigusjärglaseks.
2. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja ringkonnakohtu otsust lõppjärelduses õigeks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Kolleegium käsitleb esmalt kassatsioonkaebuse väidet, et ringkonnakohus sai asja lahendamisel arvestada vaid hageja
5. oktoobri
6. a tühistamisavalduses märgitud asjaolusid, milles petmine seisnes.

§ 98lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele.

Seaduses ei ole sätestatud sellele avaldusele vorminõuet. Hageja tugines tühistamisavalduses sellele, et kostja I on teda petnud, sest tuulikute tootlikkus ja tornide kõrgus ei vastanud kokkulepitule. Hagiavalduses märkis hageja lisaks, et pettus seisnes ka selles, et tuulikud ei olnud toodetud lepingus kokkulepitud aastal ning neid ei saanud ühendada elektrivõrku olulisi lisakulutusi tegemata. Kolleegium on seisukohal, et tehingu tühistamisel pettuse tõttu saab pettuse aluseid hiljem täiendada (nt pärast tühistamisavaldust esitatud hagiavalduses). Küll tuleb silmas pidada, et

§ 99

lg 1 p 2 järgi on võimalik tehingut tühistada vaid kuue kuu jooksul arvates nendest täiendavatest pettuse alustest teadasaamisest, millele tuginetakse. 10. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega

§ 94põhjendamatu kohaldamise kohta.

Hageja tugines ka sellele, et poolte tehing on tehtud pettuse mõjul ja seega tühine. Kohtud lahendasid seega õigesti hageja nõude, kohaldades

§ 94

, ning eeltoodut ei välistanud asjaolu, et hageja esitas menetluses nõude, milles palus lugeda tema tühistamisavaldus lepingust taganemise avalduseks siis, kui kohus leiab, et tegemist ei ole pettusega. Samas on põhjendatud kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole tuvastanud kõiki nimetatud sätte kohaldamise eeldusi.

§ 94

lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ebaõigete andmete esitamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse tegemine teisele poolele) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 21). Samuti selgitas kolleegium 18. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-135-97 tollal kehtinud

§ 72

lg-t 1 kohaldades, et pettuseks on teisele isikule tahtlikult tegelike asjaolude mitteteatamine, nendest ebaõige ettekujutuse loomine või teise isiku tahtlik eksimuses hoidmine eesmärgiga kallutada teist isikut lepingut sõlmima. Kolleegium on rõhutanud, et pettus eeldab alati tahtlust teist isikut eksitada ning tahtlus võib seisneda ka isiku teadmises, et ta avaldab valet või vaikib tõest eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema (vt Riigikohtu 25. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-01 ja 14. jaanuari 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-99).

§ 94

lg 3 annab õiguse tehingu tühistada siis, kui leping sõlmiti nende asjaolude mõjul. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et kostja I väidetava tahtliku tegutsemise ja vaidlusaluse lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos (et tehing tehti pettuse mõjul). Kostja I on esitanud vastuväite, et tema käitumine ei viinud hagejat lepingu sõlmimisele, sest initsiatiiv tuulepargi rajamiseks ja kostjalt I tuulikute ostmiseks tuli hagejalt ja sellekohane otsus oli vastu võetud juba enne kostja I poole pöördumist. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel poolte väidete ja vastuväidete alusel võtta seisukoht, kas esineb ka

§ 94lg-s 3 sätestatud tehingu tühistamise eeldus.

Ringkonnakohus tuvastas, et kostja I käitumise (tuulikute tornide kõrgusega seotud asjaoludest ning tuulikute vooluvõrguga ühenduse tagamiseks lisakulutuste tegemise vajadusest teavitamata jätmine) eesmärgiks oli kallutada hagejat tehingut tegema. Kolleegiumi hinnangul on kohus sellega sisuliselt tuvastanud kostja I tahtluse hoida hagejat eksimuses, et kallutada teda tehingut tegema. Samas ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates tuvastanud kostja I tahtlust petta hagejat tuulikute tootmise aasta osas eesmärgiga kallutada hagejat tehingut tegema.

1. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme, kui jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal TsMS § 654 lg 5 järgi võtta otsuses seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. TsMS § 438 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
2. Vaidlusaluse lepingu järgi on lepingu esemeks 8 käivitusvalmis Neg Micon 750 kW tuuleenergiapaigaldist, mis hõlmab: 1) 8 kasutatud (toodetud aastal 1996) Neg Micon 750 kW tuulegeneraatorit 50 meetri kõrguse silindrilise torniga; 2) tsiviiltööde järelevalvet; 3) generaatori lõpliku paigalduse ja sissetöötamise ülevaatajat. Lisaks märgitakse, et hinnas sisalduvad 8 kasutatud tuulegeneraatorit (gondel, labad, torn, regulaator ning gondlit ja regulaatorit ühendavad juhtmed), tehnilised andmed, kasutusjuhend (ingliskeelne), vundamendi ja torni aluse joonised ja instruktsioonid ning võrguühenduse andmed. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaidlustavad kostjad ringkonnakohtu otsuse selle põhjendamatuse tõttu osas, milles ringkonnakohus tuvastas pettuse alusena selle, et tuulikuid ei saanud ühendada vooluvõrku ning tuulikute tornide kõrgus ja tootmisaasta ei vastanud kokkulepitule. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud lepingus kirjas, millised transformaatorid tuulikutega kaasas on, ning kostja I pettis hagejat, kuna ei teavitanud hagejat sellest, et tuulikute transformaatorid ei sobi tuulikute vooluvõrku lülitamiseks tuulepargi planeeritud asukohas ja hagejal tuleb seega teha lisakulutusi. Kolleegiumi arvates saab selline järeldus põhineda vaid tuvastatud asjaolul, et transformaatorid kuulusid lepingu esemesse (lepingu järgi tuli koos tuulikutega üle anda transformaatorid). Hageja väitel sõlmiti leping nn võtmed kätte lahendusena, st kostjal I tuli muretseda kõik lisaseadmed (sh transformaatorid), mis võimaldavad ühendust elektrivõrguga. Hageja märkis ka, et tuulikud müüakse alati koos transformaatoritega. Kostjate vastuväitel sellist lepingut ei sõlmitud ning leping transformaatoreid ei hõlmanud. Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku nn võtmed kätte lahenduses ning elektrivõrguühenduse korraldamine ja kindlustamine oli hageja enda kohustuseks. Ringkonnakohus, leides sisuliselt, et võrguühenduse pidi tagama kostja I (transformaatorite kohta tehniliste andmete esitamine), jättis põhjendamata, miks ta asub maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium märgib, et kuivõrd pooled vaidlevad lepingu eseme üle, tulnuks ringkonnakohtul lepingut tõlgendades selgitada, kas lepingu esemesse kuulusid transformaatorid või mitte, ning seejärel otsustada, kas transformaatorite tehniliste andmete esitamata jätmisega on kostja I hagejat petnud. Ringkonnakohus luges hageja petmiseks ka selle, et kostja I ei teavitanud hagejat, et lepingus kokkulepitud telje kõrgus on saavutatav 5 m kõrguse vundamendi rajamisega. Hageja väitel leppisid pooled kokku torni kõrguses, mis ulatub vundamendist välja ning torni kõrgust ei saa samastada tuuliku telje kõrgusega. Kostja vastuväitel on torni kõrgus sama, mis telje kõrgus, ning see kõrgus ei muutu asjaolu tõttu, et torni ümber paigaldatakse vundament (seetõttu ei ole torni 5 m ulatuses näha). Kolleegium järeldab eeltoodust, et pooled vaidlevad selle üle, mida mõista lepingus kokkulepitud torni kõrguse all (kas torni kõrgust arvestatakse maapinnast või torni ümber rajatava vundamendi tipust). Ringkonnakohtul tuleb seega asja uuel läbivaatamisel lepingut tõlgendades hinnata, mida pooled lepingus torni kõrguse all silmas pidasid, ning seejärel otsustada, kas kostja I on hagejat selles osas petnud. Ringkonnakohus leidis samuti, et kostja I pettis hagejat sellega, et müüs talle
3. aasta detsembris kasutusse võetud tuulikud, kuigi lepingu esemeks olid
4. aastal toodetud tuulikud. Ringkonnakohus märkis, et tuulikute tootmise aasta on asjaoluks, mille vastu on hagejal kui tehingupoolel oluline huvi, sest sellest oleneb, kui kaua on eeldatavasti võimalik tuulikuid kasutada.

§ 95

-s on sätestatud, et selle kindlakstegemiseks, kas

§-s 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb mh arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis. Kolleegiumi hinnangul aitab otsustamisel, kas tuulikute tootmise aasta oli hageja jaoks ilmselt tähtsaks asjaoluks, kaasa see, kui on tuvastatud, millal tuulikud tegelikult toodeti. Kohtu järeldus, et asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, võib mh sõltuda ka sellest, kas tuulikud toodeti nt viis aastat või kaks kuud enne lepingus kokkulepitud tootmisaastat. Samas võib tuulikute tootmise aeg omada tähtsust ka moraalse kulumise aspektist. See, et tuulikud võeti kasutusele

1. a detsembris, ei välista, et hageja jaoks oli ilmselt tähtis tuulikute tootmine
2. aastal.
3. Kassatsioonkaebuse väide selle kohta, et hageja nõue on esitatud vale isiku vastu, sest hageja on viidanud pettusele juba Osaühingu Timothy müügil, mida vahendas K. Schmidt, tuleb jätta tähelepanuta. Sellist vastuväidet ei ole kostjad varasemas menetluses esitanud. Menetlusosaliste kohustused avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamisel on sätestatud TsMS §-des 329 ja
4. TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleb kohus pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või TsMS §-des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kolleegium osutab lisaks, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel.
5. Kassatsioonkaebuses heidavad kostjad ringkonnakohtule ette, et ringkonnakohus ei analüüsinud, kas kostja II kaasati menetlusse õigesti. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud kostjatele võimalust vaidlustada kostja II kaasamist. Maakohus on teinud
6. mail
7. a hageja taotluse alusel TsMS § 208 lg 2 järgi määruse kostja II kaasamise kohta (I kd, lk 135136) ning selle määruse peale ei ole võimalik kaebust esitada. Kassatsioonkaebuse kohaselt pidi ringkonnakohus hindama ka kostjate väidet, et ei ole õiguslikku alust, mis võimaldaks pidada kostjat II kostja I õigusjärglaseks, kuna tegemist pole ettevõtte üleminekuga ei seaduse ega tehingu alusel (ettevõtte üleminek ei ole tõendatud). Kolleegium märgib selle kohta, et isegi kui menetlusosaline eirab TsMS § 329 lg-t 1, ei muuda see olematuks ringkonnakohtu kohustust märkida TsMS § 654 lg 4 alusel otsuse põhjendavas osas mh tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud. Ringkonnakohtu märgitu, et hageja on esitanud VÕS § 183 lg 1 alusel kostjate vastu solidaarnõude ning kostjad ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et nad on solidaarvõlgnikud, TsMS § 654 lg 4 nõuetele ei vasta. Kostja II poolt vastuväidete ja nende kinnitamiseks tõendite tähtajaks esitamata jätmine võib kaasa tuua selle, et kostja II on minetanud selles osas tõendite esitamise võimaluse.
8. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjatele TsMS § 149 lg 4 alusel tagastada kassatsioonkautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostjate eest Kaido Schmidt. TsMS § 149 lg-s 8 on sätestatud, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb kostjatel kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik