← Eesti

3-2-1-100-09

Obsah (6)§ 638§ 314§ 692§ 701§ 632§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 638

lg-s 4 sätestatakse, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Nimetatud sättest tuleneb, et määrus peab olema motiveeritud ning määruses peab olema märgitud ka õiguslik põhjendus, millest tuleneb menetlusse võtmisest keeldumise alus. Ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta luges maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks.

  1. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Määruse põhjenduste esimese lause kohaselt saabus
  2. märtsil 2009 ringkonnakohtule apellatsioonkaebus. Kolm lauset edasi aga ringkonnakohus väidab, et apellatsioonkaebus esitati
  3. märtsil. Tegemist ei ole küll eksimusega, mis iseenesest tingiks ringkonnakohtu määruse tühistamise, kuid koosmõjus asjaoluga, et määrus on sisuliselt põhjendamata, näitab see, et ringkonnakohus on suhtunud asjaolude tuvastamisse ja õigusnormide kohaldamisse pinnapealselt. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 314lg-t 5.

Harju Maakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Janek Väli, kelle e-posti aadressiks oli menetlusdokumentides märgitud janek@lauspartners.ee. Kohtuistungi protokollist nähtub, et pooled soovisid saada maakohtu otsust elektrooniliselt. Nii kostja kui ka kohus mõistsid e-posti all just eelnimetatud aadressi. Maakohus tegi otsuse

  1. jaanuaril
  2. Sellel ajal oli kostja esindaja töövõimetu. Oluline on märkida, et ajavahemikul
  3. jaanuarist
  4. veebruarini oli J. Väli e-posti aadressil automaatvastus, mis teavitas sellele aadressile kirja saatjaid asjaolust, et Janek Väli haiguse tõttu sellel ajavahemikul e-posti ei loe, ning samuti oli automaatvastuses kirjas juhis, et kiiretes küsimustes palutakse saata ekiri aadressile lawoffice@lauspartners.ee. See on advokaadibüroo Laus & Partnerid üldine e-posti aadress, millele saadetud kirjad saab sekretär. Nähtuvalt kohtutoimikust on sekretär saatnud e-posti aadressilt marge@lauspartners.ee kohtule kinnituse
  5. veebruaril 2009 kohtuotsuse kättesaamise kohta. Sekretäri seletuse kohaselt saatis ta kinnituse, ilma et talle oleks kohtust kohtuotsust tegelikult saadetud. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks saatnud kohtuotsuse mõnele muule aadressile kui janek@lauspartners.ee. 6.

§ 314

lg-s 5 sätestatakse, et dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Selle sätte mõttest ja eesmärgist tuleneb, et isik, kelle e-posti aadressile menetlusdokument saadetakse, kinnitab selle kättesaamist. Samuti tuleneb sellest sättest, et kinnitus peab tulema samalt e-posti aadressilt. Praegusel juhul ei kinnitanud Janek Väli kohtuotsuse kättesaamist, kuna ei saanud töövõimetuna kohtuotsust kätte. Kohtul oli automaatvastusest teada, et J. Väli on töövõimetu ja ei loe e-kirju. Kostja leiab, et kohtuotsuse kättesaamise kuupäevaks ei saa lugeda 2. veebruari, kuna kohtuotsuse tegeliku kättetoimetamise kohta ei ole tõendeid ning

§ 314lg 5 nõudeid ei ole täidetud.

7.

§ 314

lg-s 7 sätestatakse, et saaja nõusolekul võib kohus menetlusdokumendi talle kätte toimetada ka kirja edastamisega saaja aadressil sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust saamata. Kostja esindaja sellist nõusolekut andnud ei ole ja selle üle ei vaielda. Seega ei ole

§ 314

lg 7 kohaldatav ning lähtuda tuleb

§ 314lg-st 5.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata

§ 701

lg 3 alusel samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna see esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 632

lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on oluline aeg, millal kostja maakohtu otsuse kätte sai. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohtu

  1. jaanuaril 2009 elektrooniliselt saadetud kohtuotsuse sai kostja lepinguline esindaja kätte
  2. veebruaril
  3. Kostja vaidleb sellisele seisukohale vastu ja leiab, et ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta luges maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks.
  4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud välja selgitamata, millal toimetati esimese astme kohtu otsus kätte kostja esindajale. Sellest sõltub aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on kostja esindajaga menetluse jooksul suhelnud elektrooniliselt (vt nt tlk 115, 117, 119, 135). Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga eelistatult elektrooniliselt (

§ 314lg 2).

Seega on maakohus õigesti kasutanud kohtuotsuse kättetoimetamiseks kostja lepingulise esindaja kohtule teatatud e-posti aadressi. Sellele ei vaidle kostja vastu. Kostja on seisukohal, et tema teatas kohtule menetlusdokumentide edastamiseks e-posti aadressi janek@lauspartners.ee, seetõttu oli kohtul kohustus menetlusdokumente edastada just sellele aadressile. Samuti märkis kostja, et e-posti aadressile janek@lauspartners.ee on juurdepääs ainult avaldajal vandeadvokaat Janek Välil. Edasi selgitas kostja, et ajavahemikul

  1. jaanuarist
  2. veebruarini oli eelnimetatud e-posti aadressil automaatvastus, mis teavitas sellele e-posti aadressile kirja saatjaid asjaolust, et J. Väli sel ajavahemikul haiguse tõttu e-posti ei loe ja kiiretes küsimustes palutakse kirjad saata üldaadressile lawoffice@lauspartners.ee.
  3. Menetlusdokumentide elektrooniliselt kättetoimetamist reguleeritakse

§-s 314. Selle sätte lõike 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule viivitamata

§ 314lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta.

Toimiku materjalidest (tlk 158) nähtub, et maakohus edastas

  1. jaanuari
  2. a otsuse samal päeval e-posti aadressile janek@lauspartners.ee ja
  3. veebruaril 2009 kinnitas advokaadibüroo Laus ja Partnerid tsiviilasjas nr 2-07-29996 kohtuotsuse kättesaamist. Selle kinnituse on elektrooniliselt saatnud advokaadibüroo sekretär Marge Jõesaar e-posti aadressilt marge@lauspartners.ee.

§ 314

lg 5 kolmandas lauses sätestatakse, et elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kostja lepinguline esindaja J. Väli, kellega on kohus varem elektrooniliselt suhelnud, ise ei kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kohtule on teatanud kohtuotsuse kättesaamisest advokaadibüroo sekretär Marge Jõesaar, kes ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga ja kelle eposti aadressil ei ole maakohus toimikust nähtuvalt varem menetlusdokumente edastanud. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus digitaalallkirja seaduse § 2 lg 3 nõuetele. Kolleegium leiab, et kuna advokaadibüroo sekretär ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga

§ 314

lg 5 järgi ja toimikust ei nähtu, et kohus oleks menetlusdokumendi saatnud advokaadibüroo üldaadressile lawoffice@lauspartners.ee, ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt kostja esindajale kätte toimetatud. Kolleegium kordab

  1. septembri
  2. a määruses asjas nr 3-2-1-97-09 väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb lisada toimikusse ainult korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavad dokumendid. Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Üks menetlusdokumendi kättetoimetamise eesmärk ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Ringkonnakohtul tuleb kontrollida, millal toimetati kostja esindajale kätte maakohtu otsus. Eelnimetatud põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  3. Samuti on õige määruskaebuse viide, et ringkonnakohus on eksinud oma määruses kuupäevadega, st alguses märkinud, et apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse
  4. märtsil 2009, ent määruse teise lõigu neljanda lause järgi esitati apellatsioonkaebus
  5. märtsil e-kirjaga ja see laekus kohtusse
  6. märtsi õhtul kell 23.
  7. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.