(alik me RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-70-09 12. november

§ 72lg 1 p 3 alusel teha Viru Vanglale ettekirjutus tema kaebuse lahendamiseks.

Justiitsministeerium tagastas

1. septembril 2008 vaide, sest osa vaidematerjalidest olid venekeelsed. Justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSE) § 49¹ lg 1 kohaselt peab Justiitsministeeriumile saadetav kiri või edastatav vaie olema riigikeelne või koos riigikeelse tõlkega. Kui esitatud vaie on võõrkeelne, siis kooskõlas VSE § 491 lg-ga 2 saadab vangla võõrkeelse kirja või vaide enne Justiitsministeeriumile edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping, ning lg 6 kohaselt katab tõlketeenuse kulud kinnipeetav. Vaide esitaja vanglasisesel isikuarvel oli
4. septembri
5. a seisuga 1043 krooni, mistõttu oli vaide esitajal võimalik tõlke eest tasuda, kuid ta keeldus sellest. X-ile selgitati, et vaide tagastamine ei võta temalt õigust esitada vaie koos vajaliku eestikeelse tõlkega.
6. X vaidlustas Tartu Halduskohtus Viru Vangla
7. augusti
8. a toimingu (kiri), milles talle selgitati, et tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 6 ja 52 on Eesti riigikeel ning riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Samuti ei näe keeleseaduse (KeeleS) § 8 riigiasutustele ette avaldustele võõrkeelsete vastuste koostamise kohustust. Eelnimetatud kirjas leiti, et Viru Vangla ei ole seadusest tulenevalt kohustatud X kirjadele ja kaebustele vene keeles vastama. Samuti taotles kaebaja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega kohustataks vanglat edaspidi vastama kaebaja taotlustele vene keeles. 3-3-1-70-09
9. Tartu Halduskohtu
10. veebruari
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
12. X esitas
13. märtsil 2009 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ning rahuldada kaebus.
14. Tartu Ringkonnakohtu
15. juuni
16. a määrusega tühistati halduskohtu otsus ning jäeti X kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebuse sisust olenemata tuleb halduskohtu otsus tühistada ja jätta X kaebus HKMS § 46 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ning TsMS § 657 lg 1 p 4 ning lg 3 alusel läbi vaatamata. Vaide tagastamise põhjendustest nähtuvalt tagastati vaie põhjusel, et osa vaidematerjalidest oli esitatud vene keeles ning kinnipeetav keeldus nende tõlkimise eest tasumast, kuigi tema arveldusarvel olid selleks vahendid olemas. Seega keeldus kinnipeetav esinenud puudusi kõrvaldamast ning vaie tagastati seaduspäraselt selle esitajale. Ringkonnakohtu hinnangul oli seetõttu X-il läbimata kohustuslik kohtuväline menetlus VangS § 11 lg 5 mõttes. VangS § 11 lg 5 eesmärgiks ei ole kinnipeetavale võimaldada kaebusega kohtusse pöörduda ka juhul, kui ta on jätnud vaidemenetluses nõutavad toimingud tegemata ning vaie on tagastatud just sellel põhjusel, et vaide esitaja ei ole kõrvaldanud esinevaid puudusi. Halduskohus pidanuks X kaebuse tagastama HKMS § 11 lg 31 alusel või jätma kaebuse HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub X tühistada ringkonnakohtu määruse ning saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ta on järginud VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse korda, sest on enne kohtusse pöördumist esitanud Justiitsministeeriumile vaide, mis tagastati. VSE § 49¹ ei kohusta vaiet esitama igal juhul eesti keeles ning seda isegi juhul, kui kinnipeetaval on vaide esitamise ajal piisavalt rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks. Arvestada tuleb sellega, et Justiitsministeeriumile esitatud vaie oli eestikeelne ning üksnes osa vaidematerjalidest oli koostatud vene keeles. Justiitsministeerium rikkus tegevusetusega, jättes vaide sisuliselt lahendamata, vaide esitaja õigust heale haldusele. Määruskaebuse esitaja palub Riigikohtul kontrollida ka VSE § 49¹ lg 5 vastavust põhiseadusele. Eelnimetatud norm ei võimalda Justiitsministeeriumil kaaluda võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmist, vaid sätestab võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisest keeldumise kohustuse.

§ 21lg-st 1 ning Keele

S §-st 8 tulenevalt on justiitsministeeriumil kaalutlusõigus võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmise osas ning justiitsminister ei saa määrusega eelnimetatud normide sisu moonutada.

1. Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaevatav ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse VangS § 1¹ lg 5 mõttes ning kas ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, tühistades määrusega halduskohtu otsuse ning jättes kaebuse läbi vaatamata.
3. X esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Viru Vangla toiming (kiri nr 6-20/3-9619-1) õigusvastaseks ning teha vastustajale ettekirjutus vastata tema kirjadele edaspidi vene keeles. Seega esitas kaebaja halduskohtule tuvastamiskaebuse ning kohustamiskaebuse. 2

§ 72

lg 1 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist, samuti ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

§ 72

lg 1 alusel ei ole vaides võimalik taotleda toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning seadus ei näe ette ka muid menetlusreegleid tuvastamistaotluse lahendamiseks vaidemenetluses. Seega ei ole tuvastamiskaebuse lahendamiseks ette nähtud ka kohustuslikku kohtuvälist korda VangS § 1¹ lg 5 mõttes. Vaides esinenud väidetavad puudused ning vaide tagastamise põhjused ei oma seetõttu tuvastamiskaebuse menetlemise võimalikkuse osas tähtsust ning asjaolu, et kaebaja on ekslikult esitanud vaide ka toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei too kaasa kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustust ega anna alust kohtumenetluses HKMS § 11 lg 31 p 1 või HKMS § 23 lg 1 p 1 kohaldamiseks.

1. Eelnev ei too aga käesolevas asjas kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamist. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Kolleegium on seisukohal, et halduskohtul tulnuks kaebus jätta tuvastamisnõude osas läbi vaatamata, sest kaebaja pole tuvastamiskaebuse esitamiseks ära näidanud põhjendatud huvi. X ei ole kaebuses ära näidanud, kuidas saavutaks kaebaja kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel.
4. Kohustamiskaebuse osas on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

§ 72

lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks ning vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil

§ 85

p 2 kohaselt pädevus teha haldusorganile vaideotsusega ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Seega oli kaebajal VangS § 1¹ lg 5,

§ 723