Obsah (7)

§ 25§ 27§ 30§ 32§ 33§ 31§ 1

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 25

lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud riiklik pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

1. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab T. Lutus, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning need tuleb jätta muutmata. T. Lutus ei nõustu kassaatori väidetega pensioni määramise aja osas. Ta leiab, et esitas pensioniavalduse õigeaegselt ning tal on SVPS §-st 2 tulenevalt õigus saada pensioni alates pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb kolleegium kõigepealt tunnistajate ülekuulamise võimalikkust pensioni määramiseks vajalike asjaolude tuvastamisel haldusmenetluses (I) ja vaidlustatud akti andmiseks toimunud menetluse õiguspärasust (II), seejärel võtab seisukoha pensioni määramise aja osas (III) ning viimasena lahendab kassatsioonkaebuse taotlused ja otsustab menetluskulude väljamõistmise (IV). I
3. Kassatsiooniastmes on vaidlus esmalt selle üle, kas kohtud on põhjendatult tühistanud Pensionikomisjoni otsuse, millega keelduti FIE Tõnu Lutusele soodustingimustel pensioni määramisest. Alles kohtumenetluses tunnistajate ülekuulamise tulemusena tuvastati T. Lutusel soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku pikkusega tööstaaži olemasolu. Pensioniameti hinnangul on põhjendamatu Pensionikomisjoni otsuse tühistamine olukorras, kus kehtiv õigus ei võimalda pensioniametil või -komisjonil pensionistaaži tuvastamiseks haldusmenetluses kuulata üle tunnistajaid, vaid neil tuleb piirduda dokumentides esitatud andmetega. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised tõendamisvõimalused on pensioniametil või -komisjonil pensioniavalduse menetlemisel.
4. Vaidlusalusel perioodil (1997.-
5. aasta) arvestati kuni
6. aasta
7. detsembrini pensioniõiguslikku staaži, ning alates
8. aasta
9. jaanuarist pensionikindlustusstaaži (

§ 27lg 2).

Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestab

§ 27lg-st 3 tulenevalt Vabariigi Valitsus.

Pensionikindlustusstaaž põhineb küll isikustatud sotsiaalmaksul (

§ 30

), mille maksmise ja arvestamise kohta kantakse andmed riikliku pensionikindlustuse registrisse, kuid teatud juhtudel ei pruugi register kajastada kõiki pensioni määramiseks vajalikke asjaolusid. Nii ei nähtu üksnes sotsiaalmaksu tasumise faktist, kas seda on tasutud töötamise eest tingimustes, mis võimaldavad isikul saada soodustingimustel vanaduspensioni SVPS § 1 alusel ning selliste asjaolude tuvastamiseks võib osutuda vajalikuks tugineda muudele tõenditele peale registriandmete. 14.

§ 32

lg 1 kohaselt määrab riikliku pensioni elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja. Pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon (PKS § 33 lg 1). Praeguses asjas vaidlustatud otsustuse tegi pensionikomisjon.

§ 33

lg 2 p 2 kohaselt kuulub pensionikomisjoni pädevusse pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine. Tunnistajate ülekuulamise võimalust pensionimenetluses ei nimetata selles sättes ega ka riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel antud aktides.

§ 27lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.

jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud "Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord" (edaspidi Kord) sätestab § 1 lg-s 2, et pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg. Korra §-s 2 loetletakse, milliste dokumentidega tõendatakse töötamist. Kuigi loetelus ei pöörata eraldi tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtja töötamise tõendamisele, ei välista sätestatu tuginemist "muudele dokumentidele" (§ 2 lg 2). Ka muudest pensioniõiguse sätetest (

§ 31lg-d 3 ja 4, sotsiaalministri 31.

detsembri

1. a määrusega nr 162 kehtestatud "Pensionikomisjoni moodustamine ja töökord" ning sotsiaalministri
2. detsembri
3. a määrusega nr 167 kehtestatud "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend") ei tulene pensioniameti või -komisjoni õigust kuulata pensionitaotluse menetlemisel üle tunnistajaid.
4. Alates
5. jaanuarist 1999 toimuva pensionikindlustusstaaži arvestuse puhul ei sisalda kehtiv õigus eraldi regulatsiooni selliseks menetluseks, kui lisaks sotsiaalmaksul põhinevale ja riiklikus registris kajastatud andmetest nähtuvale pensionikindlustusstaažile tuleb tuvastada täiendavaid pensioni määramiseks olulisi asjaolusid. Seega on ka pensionikindlustusstaaži alusel pensioni määramisel tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse pensioni määramise sätetest ja selle seaduse alusel antud aktidest võimalik järeldada, et haldusorganil pole pädevust pensionistaaži tuvastamiseks tunnistajaid üle kuulata.
6. HMS § 38 lg 2 nimetab haldusmenetluses ühe tõendi liigina tunnistaja ütluse.

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse selles seaduses reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, kui riikliku pensionikindlustuse seadus ei näe ette teisiti. Kolleegiumi hinnangul on riikliku pensionikindlustuse seaduses (eelkõige

§ § 33 lg 2 p 2, § 31 lg-d 3, 4 ja 6) ja selle alusel antud aktides sätestatud pensioni määramise menetlus, välistades üheselt mõistetavalt pensioniameti või komisjoni võimaluse haldusmenetluses tunnistajaid üle kuulata. Kolleegium leiab, et haldusmenetluse seaduses ettenähtust piiratumate tõendamisvõimaluste sätestamine haldusmenetluse eriliigi jaoks on võimalik ja pensioni määramise menetluse eripära ning eesmärki (riiklike sotsiaalkindlustuse vahendite õiguspärane jaotamine) arvestades võib olla põhjendatud ka pensionistaaži tuvastamise menetluses. Pensionistaaži tõendamiseks tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine üksnes kohtumenetluses on õigustatud pensioni määramise menetluse olemust arvestades ka seetõttu, et kohtumenetluse normidega on haldusmenetlusega võrreldes paremini tagatud tunnistajatelt tõeste ütluste saamine. Karistusseadustiku § 320 kohaselt on teadvalt valeütluste andmine kriminaliseeritud vaid kohtumenetlustes.

1. Korra § 28 sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Seda riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel antud määruses sisalduvat sätet pole võimalik mõista kohtu pädevust või kohtumenetlust täpsustava normina, vaid pigem tuleneb ka sellest sättest, et juhul, kui dokumentide puudumise korral soovitakse staaži tuvastamiseks kasutada tunnistajate ütlusi, puudub haldusmenetluses pensionitaotluse läbivaatamisel sellise tõendi saamiseks võimalus.
2. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib kaebuses halduskohtule taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist. Riigikohtu praktikast (erikogu
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-24-2-04 ja
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-2-1-104-03 ning tsiviilkolleegiumi
7. novembri
8. a määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Viidatud lahendites pole Riigikohus lahendanud küsimust, kas pensionistaaži kindlaksmääramiseks vajaliku asjaolu tuvastamine tunnistajate ütluste alusel saab toimuda haldusmenetluses. Samuti ei puudutatud neis lahendites olukorda, kus soovitakse tuvastada asjaolusid perioodi kohta, mil toimus pensionikindlustusstaaži arvestamine. Nende lahenditega määratleti vaid, milline kohus on pädev sellist taotlust lahendama, kui isik on staaži tõendamiseks vajaliku fakti tuvastamiseks juba kohtusse pöördunud.
9. Eelnevast järeldub, et kehtiv pensioniõiguse regulatsioon ei pea võimalikuks pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks vajalike faktide tõendamist tunnistajate ütluste alusel muul viisil kui ainult kohtumenetluses ning Riigikohtu osutatud praktikast tulenevalt on pädevaks kohtuks halduskohus. II
10. Kassaator leiab, et olukorras, kus haldusorgan ei saanudki tunnistajate ütlustele tuginedes otsustust teha ja pensioni määramiseks sätestatud staažinõude täitmine selgus alles pärast tunnistajate ütluste saamist kohtumenetluses, on põhjendamatu pensionikomisjoni otsuse tühistamine. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus tühistada õigusvastase haldusakti ja võimaluse korral teha ettekirjutuse akti tagasitäitmise kohta. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
11. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus haldusorgani jaoks pole esitatud dokumendid pensioni määramiseks piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja selgitamiskohustust. Selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, milles ette nähtud selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi. Selgitamis- ja abistamiskohustuse näeb ette ka

§ 31

lg 6, mille kohaselt elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Kolleegium on seisukohal, et nendest sätetest tulenevalt on pensioniamet lisaks täiendavate dokumentide väljanõudmisele kohustatud ka selgitama, et dokumentide puudumisel on pensionistaaži tõendamiseks võimalik tunnistajaid üle kuulata ning juhatama isikut selleks vajaliku kohtumenetluse juurde.

1. Sotsiaalministri
2. detsembri
3. a määrusega nr 167 vastu võetud "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi" § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse pensioniavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Juhendi § 10 lg 2 järgi võib pensioniamet määrata tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks või muude puuduste kõrvaldamiseks. Kui pensioniavalduse läbivaatamisel selgub, et pensioni määramiseks võib olla vajalik veel täiendava tõendina saada tunnistaja ütlusi kohtumenetluse käigus, tuleb pensioniametil anda ka sellise tõendi saamiseks pensioni taotlejale võimalus. Kuna ei pensionit taotleval isikul ega pensionit määraval haldusorganil pole võimalust mõjutada pensioni määramiseks olulise asjaolu tuvastamiseks toimuva kohtumenetluse kulgu, ei ole analoogselt Juhendi § 10 lg-s 2 sätestatuga võimalik anda pensioni määramiseks olulisi asjaolusid tuvastava kohtulahendi saamiseks kalendaarset tähtpäeva. Haldusmenetluse põhjendamatu venimise vältimiseks peaks pensionit taotlev isik aga viivitamatult pärast tuvastamise vajaduse ilmnemist halduskohtusse pöörduma.
4. Vaidlustatud otsuse kohaselt asus Pensionikomisjon seisukohale, et T. Lutuse esitatud dokumendid kinnitavad küll tema töötamist vulkaniseerijana aastatel 1999-2006, kuid nende alusel pole võimalik otsustada, kas töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal toimus osalise või täistööajaga. Asja materjalidest nähtuvalt pole haldusorgan pensioni määramise menetluses, mille tulemuseks oli isikule koormav pensioni määramisest keelduv haldusakt, juhtinud T. Lutuse tähelepanu võimalusele täistööajaga soodustingimustel pensioni saamist andval kutsealal töötamist tõendada kohtumenetluses tunnistajate ütluste abil. Seega rikuti pensioni määramise otsustamisel haldusmenetluse seadusest ja pensioni määramist reguleerivatest sätetest tulenevat selgitamis- ning abistamiskohustust ja see viis ebaõige lõppjärelduseni. Pensionikomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks toimunud kohtumenetluses tuvastati tunnistajate ütluste abil pensioni saamiseks olulised asjaolud ning selgus, et juba pensionitaotluse esitamise ajaks oli T. Lutusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik staažinõue täidetud. Seetõttu peab kolleegium pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse tühistamist põhjendatuks ning pensioniametil tuleb T. Lutuse taotlus pensioni määramiseks uuesti läbi vaadata. III
5. Asjas vaieldakse ka selle üle, millisest kuupäevast alates tuleb T. Lutusele pension määrata. Kohtud on asunud seisukohale, et pension tuli määrata alates soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, s.o
6. detsembrist
7. SVPS § 2 sätestab, et soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Vaidlust ei ole selle üle, et pensioni saamiseks vajalikku vanusesse jõudis T. Lutus
8. detsembril 2006 ning avalduse pensioni saamiseks esitas ta
9. detsembril 2006, seega SVPS §-s 2 nimetatud tähtaja jooksul. Pensionikomisjon ei pidanud aga avaldusega koos esitatud dokumente piisavaks, et tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži olemasolu, vaid see selgub alles halduskohtumenetluse tulemusena. 25.

§ 31

lg 3 kohaselt loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensioni taotlejale tõend. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt toimub soodustingimustel vanaduspensionide arvutamine, määramine, ümberarvutamine ja maksmine riikliku pensionikindlustuse seadusega sätestatud korras. Kuigi soodustingimustel vanaduspensionide seadus sisaldab ka pensioni määramise iseseisvat regulatsiooni, on see napp ega lahendada ammendavalt kõiki pensioni määramisega seonduvaid küsimusi. Seega tuleb ka soodustingimustel vanaduspensioni määramisel lähtuda

§ 31lg-st 3.

1. Kolleegium märgib, et kui T. Lutuse pensionitaotluse uuel läbivaatamisel ilmneb, et kõik pensioni määramise faktilised eeldused olid soodustingimustel pensioni õigust andvasse vanusesse jõudmise päeval, s.o
2. detsembril 2006 täidetud, on põhjendatud talle pensioni määramine sellest päevast alates. Kolleegium lähtub eeldusest, et kui haldusorgan poleks käitunud pensionitaotlejat eksitavalt ja oleks soovitanud tal pöörduda pensioniõigusliku staaži puuduva osa tuvastamiseks kohtusse, oleks T. Lutusel õnnestunud SVPS §-s 2 sätestatud tähtaja (kolm kuud) jooksul esitada kõik pensioni määramiseks vajalikud dokumendid.
3. Pensioniavalduse uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas pensioni määramist ei välista SVPS §s 4 sätestatu, mille kohaselt soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Sellele tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse. IV
4. Eeltoodut arvestades tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jäetakse muutmata, kuid ringkonnakohtu motivatsiooni tuleb täiendada käesolevas otsuses esitatud põhjendustega. HKMS § 92 lg 2 alusel tuleb Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametilt Tõnu Lutuse kasuks välja mõista kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 2360 krooni (toimiku
5. kd lk 24-25). Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann