RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

) ja teistest haldusaktidest. Kaalutlusõiguse teostamise võimalus puudub. Elva Linnavalitsuse huvi oli antud juhul odavama teenuse saamine kogu teenuseliikide raames. PKD p 7.1 kohaselt on pakkumiste hindamiskriteeriumiks pakkumiste hind ja p 7.4 kohaselt saab konkreetse teenuse liigi ja kogumismahuti osas maksimaalsed hindepunktid madalama hinna pakkunud pakkuja.

1. Ragn-Sells AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Ragn-Sells AS väidab, et olukorras, kus erinevate konteinerite kogumistasusid vaadeldakse ühise paketina, maksavad väikeste konteinerite valdajad põhjendamatult kinni suuremate konteinerite kulud. AS Veolia on põhjendanud, et suurte konteinerite tühjenduskordade arv ühes kuus moodustab üksnes 4,6% kogumahust. Hindade ristsubsideerimine ei vasta õiglase hinna tasumise põhimõttele ja "saastaja maksab" põhimõttele. Väikekonteinerite valdajate poolt suurte konteinerite valdajate jäätmekulude tasumine tekitab olukorra, kus teenustasu ei olene otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist. Hinnates AS Veolia pakkumist kogumis, ei ole see soodsam kui Ragn-Sells AS pakkumine. Seda kinnitavad apellatsioonkaebuse lisad, millest nähtub, kuivõrd on AS Veolia pakkumine kallim kõikide teenuste lõikes. Korra §-st 42 tuleneb, et edukaks tuleb tunnistada pakkumine, mille hinnad on jäätmevaldajaile kõige soodsamad. Elva Linnavalitsus ja kohus on rikkunud eesmärgipärasuse põhimõtet, korra § 42, ning koormanud jäätmevaldajaid kallimate teenusehindadega. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et tal puudub pädevus hinnata pakkumise vastavust pakkumise kutse dokumendile. Kohtul on õigus ja kohustus kontrollida vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasust. Ragn-Sells AS
2. mai
3. a pöördumise tähelepanuta jätmine on menetlusnormide oluline rikkumine, mis viis ebaõigete järeldusteni ja ka kohtuotsuseni. Kui haldusorganile on esitatud põhjendatud selgitus selle kohta, miks pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumendile, peab haldusorgan hindama väljatoodud rikkumiste mõju konkursile. Protokollis puuduvad igasugused põhjendused, miks otsustati kaebaja pöördumist seoses AS Veolia ja Resk OÜ pakutud hindade pakkumise kutse dokumendile mittevastavust eirata ja nende pakkumused vastavaks tunnistada.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsusega asjas nr 3-08-1200 rahuldati Ragn-Sells AS apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus, rahuldati Ragn-Sells AS kaebus ja tühistati Elva Linnavalitsuse
9. juuni
10. a korraldus nr
11. Ringkonnakohus leidis, et komisjoni
12. juuni
13. a protokolliga ei ole õiguslikult siduvalt kindlaks tehtud asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja määratud vaidlustatud korralduse sisu. Tegemist ei ole eelega haldusaktiga, mida oleks võimalik tühistada, vaid menetlustoiminguga, mis ei ole menetlusosalistele ja linnavalitsusele siduv. Kaebuses esitatud taotlus komisjoni
14. juuni
15. a protokolli tühistamiseks on hõlmatud vaidlustatud korralduse tühistamise taotlusega. Kuna komisjoni
16. juuni
17. a protokollist ja vaidlustatud korraldusest nr 260 ei nähtu, et oleks hinnatud või analüüsitud Ragn-Sells AS
18. mai
19. a pöördumises esitatud seisukohti, siis on tegemist hea halduse tava ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 54 ja 56 rikkumisega. Kui haldusorganile on enne otsustuse tegemist esitatud põhjendatud selgitus selle kohta, miks pakkumised ei vasta pakkumise kutse dokumendile, peab haldusorgan hindama väljatoodud rikkumiste mõju konkursile, sest vastasel juhul võivad jääda tähelepanuta konkursi lõpptulemusi oluliselt ja kahjulikult mõjutavad asjaolud. Pakkumise kutse dokumendist tuleneb, et kogumishinnad tuli esitada vastavalt ühekordsele tühjenduskulule. Puudub põhjendus tõlgendada kogumistasu kogu konkursipiirkonna kogumistasuna kokku (PKD p-d 2.7.1, 4.6-4.8). Pakkumise kutse dokument ja jäätmeseadus ei näe otseselt ette ristsubsideerimise võimalust, mistõttu ei ole õiguspärane ja konkursi väljakuulutamise eesmärgiga kooskõlas olukord, kus väiksemate konteinerite kasutajad maksavad kinni suurte konteinerite valdajate teenindamisest tekkivad kulud.

§ 66

lg 5 ja PKD p 4.6 sisuks on muu hulgas ka hindade ristsubsideerimise välistamine. PKD p 7.7 on ristsubsideerimise keeluga küll vastuolus, kuid ei mõjuta seda, sest ristsubsideerimise keeld tuleneb jäätmeseadusest. Olukord, kus väikekonteinerite valdajatelt nõutakse sisuliselt suurte konteinerite valdajate kulude kinnimaksmist, ei ole kooskõlas "saastaja maksab" põhimõttega, mille järgi jäätmevaldaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu. Eeltoodust tulenevalt on komisjoni

1. juuni
2. a protokoll AS Veolia ja OÜ Resk pakkumiste vastavateks tunnistamise osas ning ka korraldus konkursi tulemuste kinnitamise osas motiveerimata ja vastuolus korra §-ga
3. Seetõttu tuleb vaidlustatud korraldus tühistada, sest eduka pakkumise saab kindlaks teha ning edukale pakkujale ainuõiguse anda üksnes juhul, kui esitatud pakkumised on õiguspäraselt tunnistatud pakkumise kutse dokumendile vastavaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. AS Veolia palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-08-
9. AS Veolia väidab, et ringkonnakohtu seisukoht, et pakkumise kutse dokument ei luba ristsubsideerimist, on vastuoluline, sest ringkonnakohus ise tunnistab, et PKD p 7.7 lubab seda. Pakkumise kutse dokument võimaldab hindade ristsubsideerimist. PKD p 4.6 eesmärk on tagada, et esitatud hind oleks pakkujale jäätmete kogumise ja ladestamise eest makstavaks lõplikuks tasuks ning pakkujalt võetakse võimalus raha juurde küsida. Seega ei ole PKD p 4.6 eesmärk tagada, et vastava mahuti osas pakutud kogumistasu peaks olema võrdne või suurem kui pakkuja poolt vastava mahuti tühjendamisel tehtavate kõigi kulutuste summa. Mõne mahuti osas võivad pakkuja kulutused tegelikkuses osutuda suuremaks, kui vastava mahuti osas pakutud hind. Seega, kui kogumistasuna arvestatakse kõiki jäätmekäitleja tehtud kulutusi jäätmete kogumiseks ja keskkonnaohutuks ladestamiseks, kuid kulutuste summa osutub kogumistasust kõrgemaks, siis ei ole tegemist PKD p 4.6 rikkumisega. PKD p 7.7 lubab selgesõnaliselt hindade ristsubsideerimist. Ragn-Sells AS tunnistab oma pakkumises, milles on märgitud mahutite rendihinnaks 0 kr, ristsubsideerimise lubatavust. Ka RagnSells AS pakkumus 2500 l jäätmemahutite osas ei kata eelduslikult PKD p-s 4.6 nimetatud kulusid. Kuna pakkumise kutse dokument lubab ristsubsideerimist, siis ei saa sellele vastavaid pakkumusi tagasi lükata põhjusel, et jäätmeseadus seda ei luba. Ragn-Sells AS ei ole pakkumise kutse dokumendi vastavust jäätmeseadusele vaidlustatud.

§ 66

lg 5 ei keela ristsubsideerimist, kuna see on suunatud korraldatud jäätmeveo korraldajale. Kui pakkuja otsustab esitada hinna, mis ei kata kõiki kulusid, siis on see tema äririsk. Samas ei paku ükski äriühing teenust, mis oleks kahjumlik. Kui

§ 66

lg 5 adressaadiks oleks ettevõtja, siis saab sätet tõlgendada selliselt, et teenustasu all mõeldakse kogu tasu korraldatud jäätmeveo eest, mitte üksikute konteinerite osas. Jäätmeveo eest saadav tasu kokku peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, miks apellatsiooniastmes nõustuti Ragn-Sells AS kahe erineva hindade võrdlustabeliga. AS Veolia palus tabelid jätta tähelepanuta, millele ringkonnakohus ei reageerinud. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, millele tuginedes on ta asunud seisukohale, et väikekonteinerite valdajad maksavad kinni suurte konteinerite (1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3) valdajate kulud. See seisukoht on väär. AS Veolia ei ole väitnud, et eelmainitud kolme mahuti osas tehti pakkumus alla omahinna. AS Veolia on Ragn-Sells AS kaebuse vastuses märkinud, et Ragn-Sells AS on arvutamisel kasutanud tegelikkusele mittevastavat jäätmete erikaalu. Ragn-Sells AS on arvutuse tegemisel kasutanud erikaalu 0,11 t/m3, kuid AS Veolia 0,08 t/m3 kohta. Kui ringkonnakohtu seisukoht

§ 66

lg 5 tõlgendamise kohta jääb jõusse, siis takistatakse jäätmete sorteerimist, kuna segaolmejäätmete tuluga kaetakse ka biojäätmete kulud. Samuti muutub raskemaks korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimine. Kui iga üksiku mahuti tulu peab ületama selle mahutiga kaasnevad kulud, siis jäätmevaldaja kogukulu suureneks. Ainuõiguse andjal oleks väga raske võtta seisukoht, kas pakkuja poolt kasutatud hindamismetoodika on pädev.

1. Elva Linnavalitsus esitas AS Veolia kassatsioonkaebusele vastuse, milles ta nõustub AS Veolia kassatsioonkaebuse seisukohtadega.
2. Elva Linnavalitsus palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus. Elva Linnavalitsus väidab, et vaidlustatud korraldus ei ole põhjendamata. Pakkumise kutse dokumendist, eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast ja jäätmeseadusest ei tule kohustust analüüsida Ragn-Sells AS
5. mai
6. a pöördumist. Sellisel juhul tekiks paralleelne kaebemenetlus, mis takistaks konkursi läbiviimist. Elva Linnavalitsus lähtus konkurssi läbi viies sellest, et ristsubsideerimine oli lubatud. Seetõttu oli pöördumine põhjendamatu.

§ 66kohustas Elva Linnavalitsust määrama ainult teenuste piirmäärad.

Kui

§ 66

lg-s 5 sätestatud teenustasu tuleb käsitada kui tasu vaid ühe teenuseliigi raames, pannakse Elva Linnavalitsusele kohustus arvutada välja keskmine veokulu teenuse lõikes. Eelmainitu on aga võimatu, kuna linnavalitsusel ei ole teada, millised on teenuse pakkumisel tekkivad kulud, logistika jms. Seetõttu ei saa adekvaatselt määrata tegelikke kulusid. Pakkumise kutse dokumendi eesmärgiks oli leida odavaim pakkumine. Kas vedaja saab ühe teenuseliigi osas kahju, siis see on tema risk. Pakkumise kutse dokument ja jäätmeseadus ei sätesta ristsubsideerimise keeldu.

§ 66

lg 5 adressaadiks ei ole pakkuja ning see ei kohusta teda määrama teenusehinda, mis kataks kõik kulud. Jääb arusaamatuks, miks peaks seadusandja kohustama eraõiguslikku isikut tegutsema kasumlikult. Jäätmeseadus ei erista hindu konkreetse teenuseliigi osas, vaid sätestab üldise teenustasu. Ringkonnakohtu seisukoht on ebaõige, et PKD p 7.7 on vastuolus

§ 66lg-ga 5.

Pakkumise kutse dokumendi vastavust jäätmeseadusele ei ole vaidlustatud. 0-pakkumise võimaldamine on jäätmevaldajate huvides, kuna võimaldab teha pakkumise teenuseliikide raames, kus nt kartongi taaskasutamise korraldajale müügist saadud tulu katab kogu kulu täielikult või osaliselt. PKD p 2.7.1. ei sätesta, et teenusehind tähendab hinda konkreetse teenuse lõikes. Konkursi eesmärgiks oli leida odavaim pakkuja. Ringkonnakohus on vaidluse lahendamisel kohaldanud "saastaja maksab" põhimõtet, analüüsimata selle sisu. Nimetatud põhimõte ei reguleeri seda, milline on teenuse eest tasutavate hindade määr teenuseliikide raames. Oluline on see, et tasumiskohustus on jäätmevaldajal.

§ 66

lg 5 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt peab saadud tasu katma kulud ning jäätmevedu ei tohi doteerida riik või kohalik omavalitsus. Ragn-Sells AS väide, et väikeste konteinerite kasutajad tasuvad suurte konteinerite kasutajate kulud, on oletuslik. Kuna Ragn-Sells AS tegi 0-pakkumise, siis on ka tema lähtunud eeldusest, et ristsubsideerimine on lubatud.

1. AS Veolia esitas Elva Linnavalitsuse kassatsioonkaebusele vastuse, milles ta nõustub Elva Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses toodud seisukohtadega.
2. Ragn-Sells AS palub jätta AS Veolia ja Elva Linnavalitsuse kassatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsuse asjas nr 3-08-1200 muutmata. Ragn-Sells AS väidab, et kui haldusorganile on enne otsustuse tegemist esitatud põhjendatud selgitus, miks teatud pakkumised ei vasta pakkumise kutse dokumendile, siis peab ta hindama väljatoodud rikkumise mõju konkursile. Ka pärast PKD p-s 1.9 nimetatud tähtaega on pakkujal õigus pöörduda konkursi korraldaja poole. Ristsubsideerimine ei ole kooskõlas konkursi eesmärgiga. Vaidlus on selles, kas väikeste konteinerite kasutajad peavad kinni maksma suurte konteinerite kasutajate saaste- ja ladestuskulud. Kui pidada põhjendatuks Elva Linnavalitsuse seisukohta, et

§ 66lg 5 ei keela ristsubsideerimist, siis on see tuletatav üldistest põhimõtetest.

Tasumise kohustus on jäätmete tekitajal, mitte aga nende vedajatel. Soodsam hind peab rakenduma kõikidele jäätmevaldajatele, mitte ainult suurte konteinerite kasutajatele. Elva Linnavalitsuse seisukoht, et jäätmevaldajate tegelikku käitumist ei ole võimalik prognoosida, on ebaõige. Rendihinnad ei ole hõlmatud kogumistasuga. Konteinerite rentimisega ei kaasne saaste- ja ladestustasusid. Olukorras, kus pakkumise kutse dokument võimaldab erinevaid tõlgendamisviise, tuleb tõlgendamisel lähtuda

§ 66lg-st 5.

Eriti juhtumil, kui selle tagajärjeks on kallima pakkumise kasuks otsustamine. Ristsubsideerimine on vastuolus avaliku konkursi eesmärgiga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Esmalt analüüsib Riigikohtu halduskolleegium hea halduse põhimõtet (I). Seejärel peatub kolleegium

§ 66

lg-l 5 (II), PKD p 4.6 tõlgendamisel (III) ning kassatsioonkaebuses väidetud menetlusnormi rikkumisel (IV). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (V). I

1. Ragns-Sells AS pöördus Elva Linnavalitsuse poole kirjaga
2. mail 2008, milles teavitas, et ka AS Veolia pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumendi tingimustele ja kuulub seetõttu tagasilükkamisele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna komisjoni
3. juuni
4. a protokollist ja vaidlustatud korraldusest nr 260 ei nähtu, et konkursi korraldaja oleks analüüsinud Ragn-Sells AS
5. mai
6. a pöördumises esitatud seisukohti, siis on see käsitatav hea halduse tava ning HMS §-de 54 ja 56 rikkumisena.
7. Kolleegium leiab, et pakkumise kutse dokument, eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord, Elva Linnavolikogu määrus nr 3 ega jäätmeseadus ei reguleeri seda, kuidas tuleb avaliku konkursi korraldajal tegutseda olukorras, kui üks pakkujatest pärast pakkumiste avamist pöördub avaliku konkursi korraldaja poole teabega, milles juhitakse tähelepanu, et teiste pakkujate pakkumises esinevad puudused, ning märgitakse, et nimetatud pakkumised kuuluvad tagasilükkamisele. Kuna eelpool viidatud õigusaktid ei näe konkursi osalejale ette võimalust esitada endapoolset arvamust teiste konkursil osalejate vastavuse kohta, millele konkursi korraldaja oleks kohustatud reageerima, siis ei ole Ragn-Sells AS menetluslikke õigusi konkursi läbiviimisel rikutud.
8. Halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et hea halduse põhimõte hõlmab endas ka puudutatud isikute menetlusse kaasamist, nende arvamuse ärakuulamist, asjaolude uurimist, tõendite kogumist ning erinevate huvide kaalumist (Riigikohtu halduskolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-3-1-37-07,
11. märtsi
12. a otsus asjas nr 3-3-1-102-06). Praegusel juhul on Ragn-Sells AS kui konkursi üks osalejatest esitanud enda arvamuse konkursi teiste osalejate vastavuse kohta nii pakkumise kutse dokumendile kui ka jäätmeseadusele. Vaidlust ei ole selles, et eelmainitud pöördumine võeti konkursi materjalide hulka, millele konkursi korraldaja ei ole vastanud. Kolleegium on seisukohal, et hea halduse põhimõtte rakendusala on laiendatav ka nendele juhtumitele, kui üks konkursil osaleja esitab arvamuse konkursi korraldajale. Ragn-Sells AS juhtis läbi enda pöördumise konkursi korraldaja tähelepanu olulistele asjaoludele, mis tema arvates võisid mõjutada konkursi lõplikku tulemust. Seetõttu oli tal põhjust eeldada, et tema pöördumisele reageeritakse hoolimata sellest, et menetlusreeglid seda eraldi ette ei näinud. Praegusel juhul hõlmab arvamuse ärakuulamine endas ka selle, et konkursi korraldaja oleks pidanud pöördumisele vastama. Eeltoodu tõttu on kolleegium küll seisukohal, et pöördumisele vastamata jätmine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, kuid tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise, kuna vastamata jätmine ei mõjutanud lõpliku tulemust. II
13. Ringkonnakohus leidis, et

§ 66lg 5 ja PKD p 4.6 keelavad hindade ristsubsideerimise.

Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et PKD p 7.7 on ristsubsideerimiskeeluga vastuolus. 16. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt (

§ 66lg 1).

Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega (

§ 66lg 4).

Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud (

§ 66lg 5).

Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust (

§ 66lg 6).

Elva Linnavolikogu on määruse nr 3 §-s 14 määranud segaolmejäätmete teenustasu piirmäärad. 17. Konkurentsiseaduse § 13 lg 2, § 14 ja § 17 lg 1 kohaselt loob eri- või ainuõiguse omamine ettevõtjale turgu valitseva seisundi, mistõttu tuleb ettevõtjale ainuõiguse andnud kohaliku omavalitsuse üksusel määrata kasutatavad hinnad.

§ 66

lg 4 kohaselt peab valla või linnavolikogu oma määrusega kehtestama korraldatud jäätmeveo puhul ka jäätmeveo teenustasu piirmäärad.

§ 66

lg-d 5 ja 6 sätestavad kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks jäätmeveo teenustasu määramise alused ehk millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleb teenustasu määrata. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab korraldada konkursi olmejäätmete koguja ja vedaja leidmiseks, siis tuleb tal konkreetse konkursi täpsed nõuded määrata pakkumise kutse dokumentides, milleks on ka jäätmeveo teenustasu piirmäärad (

§ 67

lg 2 p 7).

§ 66

lg 5 otstarve ei ole reguleerida konkursil osalejate pakkumistes esitatud konkreetseid jäätmeveo teenustasusid, vaid konkursil osalejate vastavust tuleb esmalt hinnata pakkumise kutse dokumentidele. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeveo teenustasu suurus ei kata jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhooldus- ning jäätmete veokulusid, siis ei vasta määratud jäätmeveo teenustasu suurus

§ 66lg-tele 5 ja 6.

Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et Elva Linnavalitsuse määruse nr 3 § 14 lg-s 2 sätestatud jäätmeveo teenustasu suurus ei vastaks

§ 66lg-tele 5 ja 6.

Kolleegium leiab, et

§ 66

süstemaatilise tõlgendamine kinnitab seda, et jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramise kohustus lasub kohaliku omavalitsuse üksusel, mis peab vastama

§ 66lg-tes 5 ja 6 sätestatud kriteeriumitele.

Seetõttu on

§ 66lg 5 adressaadiks kohaliku omavalitsuse üksus, mitte aga konkursil osaleja.

18. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks märkida ristsubsideerimise keelu kohta järgnevat.

§ 66

lg 5 reguleerimisalasse ei kuulu vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine, vaid sätte otstarbeks on määrata need kriteeriumid, millest lähtuvalt peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveo teenustasu määramisel arvestama (vt käesoleva otsuse p 17). Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et

§-s 66 sätestatud jäätmeveo teenustasu määramise alused määratakse "saastaja maksab" põhimõttest lähtuvalt. Õigusriikliku seadusreservatsiooni nõude kohaselt ei saa ristsubsideerimise keeldu tuletada "saastaja maksab" põhimõttest, kuna nimetatud mõistete sisu, maht, ulatus ja reguleerimisalad ei kattu. Ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvelt. "Saastaja maksab" põhimõtte kohaselt peab jäätmevaldaja kandma jäätmete kõrvaldamise kulud. Näiteks on subsideerimise keelamine sõnaselgelt sätestatud ühistranspordiseaduse § 13 lg-s 1 või elektrituruseaduse § 58 lg-s 1. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et

§ 66

lg-s 5 ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu, mistõttu on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht ekslik. 19. Ringkonnakohus asus seisukohale, et PKD p 7.7 on ristsubsideerimise keeluga vastuolus, kuid ei mõjuta seda, sest ristsubsideerimise keeld tuleneb

§ 66lg-st 5.

Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on asunud hindama PKD p 7.7 vastavust jäätmeseadusele. Ragn-Sells AS taotles kaebuses tühistada vaidlustatud korraldus ning Elva Linnavalitsuse

1. juuni
2. a protokoll. Kaebuses ei väideta, et PKD p 7.7 oleks vastuolus jäätmeseadusega. Ragn-Sells AS ei ole pakkumise kutse dokumendi vastavust jäätmeseadusele eraldi vaidlustanud, vaid tema eesmärgiks oli eelkõige vaidlustatud korralduse tühistamine. Kuna RagnSells AS ei ole eraldi vaidlustanud pakkumise kutse dokumendi vastavust jäätmeseadusele, siis on ringkonnakohus, asudes seisukohale, et PKD p 7.7 on vastuolus jäätmeseadusega, väljunud nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse piiridest. Kui pakkumise kutse dokument ei vasta jäätmeseaduse kehtestatud nõuetele, siis on konkursil osalejal võimalus need vaidlustada.
3. Ringkonnakohus leidis, et olukord, kus väikekonteinerite valdajatelt nõutakse sisuliselt suurte konteinerite valdajate kulude kinnimaksmist, ei ole kooskõlas "saastaja maksab" põhimõttega. Kolleegium märgib, et linnas on raske määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja jäätmekogust, mis tähendab seda, et praktikas peavad jäätmetekitajad paratamatult osa kulusid jagama. Samuti on ka Euroopa Kohus leidnud, et "saastaja maksab" põhimõttega ei ole alati vastuolus see, kui osad jäätmetekitajad peavad kandma teiste jäätmetekitajate kulusid, kuid jäätmetekitaja kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalset suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid (vt analoogia korras Euroopa Kohtu
4. juuli
5. a otsus asjas C-254/08 Futura Immobiliare srl Hotel Futura jt vs. Comune di Casoria). Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et osade jäätmetekitajate kulud oleksid ilmselgelt ebaproportsionaalselt suuremad teiste jäätmetekitajate kuludega võrreldes, vaid selles, kas jäätmeseaduse kohaselt peab iga jäätmetekitaja kõik oma kulud ise katma.
6. Kolleegium on seisukohal, et asja õigeks lahendamiseks on vaja tõlgendada pakkumise kutse dokumenti. III
7. Ringkonnakohus asus seisukohale, et PKD p 4.6 kohaselt peab eriliigiliste jäätmemahutite ühe korra tühjendamisel saadav tasu eraldi katma nende kogumisel ja keskkonnaohutuks ladestamiseks tehtavad kulud. PKD p-s 4.6 märgitakse järgmist: "Kogumistasu peab sisaldama kõiki jäätmekäitleja poolt tehtavaid kulutusi jäätmete kogumiseks ja keskkonnaohutuks ladestamiseks väljaarvatud konteineri rent."
8. Esmalt peatub kolleegium pakkumise kutse dokumendis kasutatavatel kogumistasu ja teenustasu mõistetel. Nii PKD p 2.7.1 kui ka Elva Linnavolikogu määruse nr 3 § 14 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär jäätmekoti või -konteineri ühe korra tühjendustasu, mis sisaldab kõiki sellega kaasnevaid teenuseid - jäätmekäitluskoha teenustasu, jäätmete veokulu, prügikonteineri käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m, lukustatud konteineri avamine kliendi võtmega jms. Konkreetsed segaolmejäätmete teenustasu piirmäärad on märgitud PKD p-s 2.7.2 ning Elva Linnavolikogu määruse § 14 lg-tes 2 ja
9. PKD p 4.4 kohaselt peab pakkuja esitama hinnaesildise, milles on märgitud teenustasud, kuid hinnaesildises on aga kasutatud teenustasu asemel kogumistasu mõistet. Elva Linnavolikogu määruses nr 3 ja pakkumise kutse dokumendis ei ole kogumistasu defineeritud. Seega kasutatakse pakkumise kutse dokumendis erinevaid mõisteid (kogumistasu ja teenustasu). Riigikohtu istungil olid menetlusosalised seisukohal, et kogumistasu tuleb mõista jäätmeveo teenustasuna. Kolleegium on seisukohal, et pakkumise kutse dokumendis kasutatavad kogumistasu ja teenustasu mõisted on sünonüümid, sest nimetatud mõistete mahud kattuvad.
10. Pooled ei vaidle selle üle, mida tuleb mõista jäätmekäitleja tehtavate kulutustena jäätmete kogumiseks, s.t, et sellega on hõlmatud ka veokulu, kogumisvahendite rendi, amortisatsiooni, soetamise kulud, üldkulud ning saaste- ja ladestustasu. Asjas on vaidlus selle üle, kas PKD p-s 4.6 märgitud kogumistasu kohaselt peavad kõik mahutid (50 l prügikott, 0,14 m3, 0,24 m3, 0,37 m3, 0,66 m3, 0,8 m3, 1,5 m3, 2,5 m3, 4,5 m3 mahutid) kokku või eriliigilised mahutid eraldi katma jäätmete kogumisel ja keskkonnaohutuks ladestamiseks tekkinud kulud. Kui PKD p 4.6 kohaselt peavad kõikide mahutite tasud kokku katma eelpool nimetatud kulud, siis ei ole kohtul tarvis analüüsida seda, kas AS Veolia pakkumus 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 jäätmemahutite osas katab PKD p-s 4.6 nimetatud kulud, kuna puudub vaidlus selles, et AS Veolia pakkumus tervikuna eelnimetatud kulud katab.
11. PKD p-s 2.7.1 on konkreetselt märgitud teenustasu piirmäära komponendid. PKD p-s 4.6 ei ole märgitud, et jäätmekoti või -konteineri ühe korra kogumistasu peab sisaldama jäätmekäitleja poolt tehtavaid kõiki kulutusi jäätmekoti või -konteineri ühe korra kogumiseks ja keskkonnaohutuks ladestamiseks, vaid on märgitud üldiselt, et kogumistasu peab eelnimetatud kulud katma. Seega ei ole üheselt selge, kas kõikide jäätmekottide ja konteinerite tühjendamisel saadav tasu kokku peab katma jäätmete kogumisel ja keskkonnaohutuks ladestamiseks tehtavad kulud või mitte. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et PKD p 4.6 tõlgendamisel tuleb arvestada ka korraldatud jäätmeveo eesmärke ja pakkumise kutse dokumendi teisi punkte.
12. Elva Linnavolikogu määruse nr 3 § 3 ning PKD p 1.1 kohaselt on Elva linnas korraldatud jäätmeveo eesmärgiks leida ettevõtja, kes suudab Elva linna territooriumil koguda ja vedada jäätmeid. Jäätmete kõrvaldamist käsitlevate sätete põhieesmärgiks on inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjulike mõjude eest. Jäätmevedaja peab suutma kooskõlas kehtivate nõuetega jäätmeid, mitte aga jäätmemahuteid koguda ja vedada. Seega tuleb PKD p 4.6 tõlgendamisel arvestada asjaoluga, et jäätmevedamisel ei esineks kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Ühtlasi on PKD p-s 7.7 märgitud, et kui mõne teenuseliigi osas esitatakse pakkumus hinnaga 0, siis hindepunktide arvutamisel arvestatakse hindamistabelites hinnaks 1 sent.
13. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et PKD p 4.6 eesmärgipärase ja süstemaatilise tõlgendamise kohaselt peavad kõikide jäätmekottide ja konteinerite tasud kokku katma jäätmete kogumisel ja keskkonnaohutuks ladestamiseks tehtavad kulud. Seetõttu on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht ekslik. IV
14. AS Veolia väidab, et ringkonnakohus võttis arvesse uusi tõendeid, mida Ragn-Sells AS ei ole halduskohtule esitanud. Ragn-Sells AS esitas koos apellatsioonkaebusega hindade võrdlustabelid ilma konteineri rendita ja koos konteineri rendiga (I kd tl 244-245). Ringkonnakohus märkis otsuses, et Ragn-Sells AS esitas nii haldusorganile kui ka halduskohtule arvutused, millest nähtuvalt ei kata AS Veolia pakkumised 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 jäätmemahutite osas keskkonnatasude seadusega kehtestatud saastetasumäära ja
15. a ladestustasu hinda. Kolleegium märgib, et hindade võrdlustabel on esitatud halduskohtule (tl 32-36, 40, 49-51), küll aga teisel kujul. Kuna ringkonnakohtule esitatud võrdlustabel (tl 244-245) on halduskohtule esitatud tabelite kokkuvõte ning selles ei sisaldu uut teavet faktiliste asjaolude kohta, siis ei saa vaidlusaluste tabelite esitamist käsitada uute tõendite esitamisena. V
16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium Elva Linnavalitsuse ja AS Veolia kassatsioonkaebused. Tühistada tuleb Tartu Ringkonnakohtu
17. märtsi
18. a otsus asjas nr 3-08-
19. Kolleegium peab võimalikuks jätta Tartu Halduskohtu
20. oktoobri
21. a otsuse asjas nr 3-08-1200 resolutsiooni p 1, millega jäeti Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata, muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendavat osa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
22. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg-le 4 lahendada menetluskulude jaotus. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 92 lg 1). Halduskohus mõistis Ragn-Sells AS-lt Elva Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulud 15 000 kr. Ringkonnakohus mõistis Elva Linnavalitsuselt Ragn-Sells AS kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulud 27 367 kr ja 50 s ning teise astme kohtus kantud menetluskulud 13 723 kr ja 75 s, kokku 41 091 kr ja 25 s. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus Ragn-Sells AS menetluskulud tema enda kanda. Elva Linnavalitsuse ja AS Veolia kantud menetluskulud jäeti nende endi kanda. Elva Linnavalitsus taotleb õigusabikulude 27 490 kr ja kautsjoni 400 kr väljamõistmist kaebajalt. Tulenevalt

§ 66

lg-st 1 ja § 67 lg-st 1 on kohaliku omavalitsuse üks ülesannetest ka konkursi kaudu korraldatud jäätmevedaja leidmine. Seetõttu leiab kolleegium, et haldusasi ei väljunud Elva Linnavalitsuse põhitegevuse raamest, mistõttu oleks Elva Linnavalitsus pidanud ise olema võimeline kaitsma läbiviidud konkurssi ja vaidlustatud korraldust kohtumenetluses. Kuna Elva Linnavalitsuse menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, siis tuleb need jätta tema enda kanda (HKMS § 93 lg 5). Seetõttu tuleb tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega mõisteti RagnSells AS-lt Elva Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulud 15 000 kr. HKMS § 92 lg 7 sätestab: "Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda." AS Veolia taotleb kassatsiooniastmes apellatsioonimenetluses kantud kulude 18 691 kr ning kassatsioonimenetluses kantud kulude 40 035 kr ja 60 s hüvitamist. Kolleegium leiab, et Ragn-Sells AS oleks põhimõtteliselt olnud kohustatud tulenevalt HKMS § 92 lgst 1 koostoimes HKMS § 92 lg 7 esimese lausega Elva Linnavalitsuse menetluskulud hüvitama. Menetluskulud jäeti Elva Linnavalitsuse kasuks välja mõistmata seetõttu, et need ei olnud põhjendatud. Kuna Ragn-Sells AS oleks põhimõtteliselt pidanud Elva Linnavalitsuse menetluskulud hüvitama, siis ei ole õige AS Veolia kulusid jätta HKMS § 92 lg 7 teise lause alusel AS Veolia enda kanda. Kolleegium peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista Ragn-Sells AS-lt AS Veolia kasuks välja ca 1/2 apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskuludest, s.o 30 000 kr. Ragn-Sells AS menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kautsjonid tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann