Obsah (10)

§ 184§ 64§ 53§ 392§ 7§ 20§ 320§ 11§ 6§ 9

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Eesti Vabariigi nim

§ 184lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 19.

märtsi

1. a otsus asjas nr 1-06-11564 Meir Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovi, Shimon Yalozi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Nahum Yaron Kahana kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski kassatsioonid Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsuse peale kriminaalasjas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana süüdistuses

§ 184lg 2-1 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi 16.

september 2009 RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus, mis ei raskenda süüdimõistetute olukorda ja mille kohaselt võis maakohus M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütlused kohtuistungil avaldada tuginedes KrMS § 291 p-le
5. Jätta Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 5208 (viis tuhat kakssada kaheksa) krooni, sealhulgas käibemaks 808 (kaheksasada kaheksa) krooni, vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt Nahum Yaron Kahanale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Nahum Yaron Kahanalt Eesti Vabariigi kasuks välja 5208 (viis tuhat kakssada kaheksa) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega tunnistati Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana süüdi

§ 184lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi.

Meir Shushani karistati

§ 64

lg 1 alusel vangistusega viieteistkümneks aastaks.

§ 53

lg-te 1 ja 2 alusel mõisteti temalt lisakaristusena välja 1000 Iisraeli seekli, 75 Eesti kooni ja 2 USA dollari suurune rahasumma. Shimon Yalozi karistati

§ 64

lg 1 alusel vangistusega üheteistkümneks aastaks.

§ 53

lgte 1 ja 2 alusel mõisteti temalt lisakaristusena välja 6500 EUR-i, 2497 Eesti krooni, 270 Iisraeli seekli ja 49 USA dollari suurune rahasumma. Nahum Yaron Kahana't karistati

§ 64

lg 1 alusel vangistusega üheksaks aastaks.

§ 53

lg-te 1 ja 2 alusel mõisteti temalt lisakaristusena välja 1622 Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollari suurune rahasumma. 1.1 Samas kriminaalasjas

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdistatava M. M. B. raske haigestumise tõttu tegi Harju Maakohus

1. mail
2. aastal KrMS § 269 lg 3 alusel tema suhtes kriminaalasja eraldamise määruse. 1.2 M. Shushan, S. Yaloz ja N. Y. Kahana tunnistati

§ 184lg 21 p 1 järgi süüdi järgnevas.

M. M. B. laskis

1. a kevadel M. Shushani korraldusel ja rahastamisel Iisraelis valmistada ning Peruusse saata kaks hammasratast. Seejärel sõitsid M. Shushan, S. Yaloz ja M. M. B.
2. a suvel Peruusse, kus M. M. B. võttis Iisraelist saadetud hammasrattad tollilaos vastu. M. Shushan soetas Peruus eeluurimisega kindlaks tegemata isikutelt suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet - kokaiini. Omandatud kokaiinist 43 101 grammi paigutasid M. Shushan, M. M. B. ja A. F.-i nimeline isik ebaseaduslikult hammasrattasse, peites ülejäänud kokaiini A. F.-i elukohta. Edasiselt toimetasid M. Shushan ja S. Yaloz hammasrattasse paigutatud kokaiini Peruust Eestisse. Hammasratta vastuvõtmiseks tegi M. Shushan Eestis viibivale N. Y. Kahanale ülesandeks registreerida enda nimele äriühing. N. Y. Kahana omandaski Eestis OÜ Ofiir Company nimelise äriühingu.
3. a sügisel saabusid M. Shushan, S. Yaloz, M. M. B. Eestisse selleks, et koos süüdistatavaga N. Y. Kahanaga, kes Tallinnas vajalikud tollidokumendid vormistas, korraldada kokaiiniga täidetud hammasratta vastuvõtmine ja organiseerida suures koguses narkootilist ainet sisaldava saadetise edasist liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. N. Y. Kahana võttis hammasratta tollilaos vastu ja korraldas selle saatamise OÜ V lattu, kus N. Y. Kahana ja S. Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut. 1.3

§ 392lg 2 p 2 järgi tunnistati M.

Shushan, S. Yaloz, ja N. Y. Kahana süüdi selles, et nad grupis toimetasid suures koguses narkootilist ainet - 43 101 g kokaiini - ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri.

1. M. Shushani, S. Yalozi ja N. Y. Kahana kaitsjad ja ka süüdistatav S. Yaloz ise esitasid maakohtu otsuse peale apellatsiooni. 2.1 M. Shushani kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja M. Shushani õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et õigusabi korras Peruust saadud ja kohtus avaldatud tunnistajate ülekuulamise protokollid ei ole lubatavad tõendid, sest neil puudub märge selle kohta, et Peruus üle kuulatud tunnistajaid oleks hoiatatud valeütluste andmise või ütluste andmisest keeldumise eest. Pole teada sedagi, kas kõnealused dokumendid oleks piisavaks tõendiks Peruu kohtus. Apellandi arvates on ebaõige KrMS § 291 sätetele tuginedes avaldada Eesti kohtus Peruus üle kuulatud tunnistajate ütlusi. Maakohus on ütluste avaldamist põhjendanud menetlusökonoomia põhimõttega, kuid kaitsja leiab, et menetlusökonoomia poole püüeldes ei saa eirata menetlusõigust. Apellandi hinnangul on ebaõige ka süüdistatava M. M. B. ütluste avaldamine. KrMS
2. peatüki
3. jaos sätestatu kohaselt võib üldmenetluses üle kuulata isikuid, kes on kannatanu, tunnistaja, ekspert või süüdistatav. M. M. B. ei ole arutatavas kriminaalasjas käsitatav aga kellenagi nimetatuist. Kaitsja märkis veel, et M. Shushanile süüksarvatud teod kuritegeliku käitumise juhtimisel on toime pandud Peruu territooriumil. Eesti territooriumil toimepandud tegu seisneb vaid N. Y. Kahanale hammasratta vastuvõtmise korralduse andmises. Seetõttu leidis kogu M. Shushanile süüksarvatud tegevus aset Peruus, st väljaspool Eesti territooriumi.

§ 7

lg 1 p 2 järgi kehtib karistusseadustik välismaalase jaoks, kes on karistatava teo toime pannud väljaspool Eestit juhul, kui ta on Eestis kinni peetud ja kui teda välja ei anta. Kriminaalasjas puuduvad dokumendid, mis näitaksid, et Peruu oleks taotlenud süüdistatava M. Shushani väljaandmist või teinud ettepaneku asja arutamiseks Eestis. 2.2 S. Yalozi kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja S. Yalozi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Apellandi arvates on esitatud süüdistus ebakonkreetne, sest selles on täpsustamata süüteo toimepanemise ajavahemik, isikute grupp, suures koguses narkootilise aine käitlemine, selle ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasitoimetamine, suure varalise kasu saamise eesmärk ja rahaliste vahendite ebaseaduslikku tegevusse paigutamine. Süüdistusest ei nähtu, milliseid kuritegusid ja millise riigi territooriumil S. Yaloz toime pani ning millise riigi seadust tuleb tema suhtes kohaldada. Kaitsja leiab, et Eestis ei ole S. Yaloz kuritegu toime pannud. Maakohtu otsuses pole esitatud põhjendusi asjaolude kohta, mis liitsid süüdistatavaid grupiks. Samuti pole põhjendatud suure varalise kasu saamise eesmärki. Apellandi hinnangul on M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütluste kohtuistungil avaldamine lubamatu. Ebaõige on ka Peruus tunnistajatena üle kuulatud isikute ütluste avaldamine ilma, et neid oleks maakohtu istungil vahetult üle kuulatud. KrMS § 65 kohaselt võib välisriigis kogutud tõendeid kasutada Eesti kriminaalmenetluses juhul, kui välisriigis tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kuna Peruus üle kuulatud isikute ütluste protokollis puudub märge nende hoiatamise kohta ütluste andmisest keeldumise või valeütluste andmise kohta, siis on tegemist lubamatute tõenditega. Maakohtu põhjendusi eelnimetud ütluste avaldamiseks seoses menetlusökonoomia, kaugülekuulamise keerukuse ning Peruu ja Eesti vahelise vahemaa suuruse lugemisega muuks kõrvaldamata takistuseks ei pidanud kaitsja asjakohasteks. Kaitsja arvates on tõendamata ka S. Yalozi poolt

§ 392p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Kohtuliku uurimise käigus pole esitatud tõendeid S. Yalozi poolt Peruus kokaiini omandamise ja hammasrattasse paigutamise kohta. Kokaiini sisaldanud hammasratta Peruust teelesaatmist ei korraldanud S. Yaloz, vaid M. M. B. ja J. R. A. G. nimeline isik. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et S. Yaloz oleks finantseerinud kokaiini saatmist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. 2.3 S. Yaloz taotles maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellandi hinnangul on talle süüksarvatud tegude toimepanemine tõendamata. Ta leidis, et maakohus tugines ebaõigesti M. M. B. ütlustele, sest need pole usaldusväärsed ja rõõnavad apellanti. Samuti pole ei M. M. B. ega Peruus ülekuulatud tunnistajaid Eesti kohtutes vahetult üle kuulatud, millega on rikutud apellandi kaitseõigust. 2.4 N. Y. Kahana kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja N. Y. Kahana õigeksmõistmist põhjendusega, et tema kaitsealusele süüksarvatud tegude toimepanemine on tõendamata. N. Y. Kahana viibis Eestis oma äri alustamise eesmärgil, mitte aga selleks, et võtta vastu narkootikumidega täidetud hammasratast. Kaitsja hinnangul käsitles maakohus arutatavas kriminaalasjas M. M. B. ebaõigesti tunnistajana. Kaitsja arvates pidanuks hoolimata M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamisest käsitama teda ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatavana. Seetõttu polnud M. M. B. (kui süüdistatava) ütluste avaldamine kohtuistungil lubatud. Peruus ülekuulatud tunnistajate ütluste avaldamine maakohtus oli kaitsja arvates lubamatu, sest neid tunnistajaid ei kutsutud maakohtusse ja tunnistajaid ei ole Peruus teadvalt valeütluste andmise või seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest hoiatatud. Sellisel viisil tunnistajate ütluste saamine on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ning seetõttu ei vasta need ütlused KrMS § 65 sätestatud nõudele. Maakohus jättis N. Y. Kahana ütlused tõendina hindamata põhjusel, et need on omavahel lahknevad ja ebaloogilised. Kaitsja kohtu sellise seisukohaga ei nõustunud. Kuigi N. Y. Kahana poolt maakohtus antud ütlused erinevad eeluurimisel antud ütlustest, on süüdistatav seda asjaolu selgitanud hirmuga narkootilise aine salaveo kohta esitatud kahtlustuse ees ning püüdega end valetamise abil kaitsta. Süüdistatav N. Y. Kahana ei soovinud ristküsitlusel ütlusi anda, kuid hiljem selgitas, miks ta end süüdi ei tunnista ja vastas ka kohtu küsimustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava N. Y. Kahana selgituse, mille kohaselt ta nõustus Peruust lähetatud saadetist Tallinnas vastu võtma seetõttu, et saada süüdistatavalt M. Shushanilt tagasi võlgu olnud raha.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti täpsustus kohtuotsuse põhiossa, millega M. M. B. kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamise aluseks olnud KrMS § 291 p 3 asendati KrMS § 294 p-ga
4. Apellatsioonid jäeti rahuldamata. 3.1 Ringkonnakohus ei nõustunud apellantide väidetega kaassüüdistatava M. M. B. eeluurimisel antud ütluste kohtuistungil avaldamise lubamatuse kohta. Kuna M. M. B. haigestus kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus raskelt, oli tema süüdistuse eraldi menetlemise kohta tehtud kohtumäärus kooskõlas KrMS § 269 lg-s 3 sätestatuga. Nimetatud norm ei seo teiste süüdistatavate osas kriminaalasja kohtuliku arutamist mingil määral raskelt haigestunud süüdistatava edasise terviseseisundiga ja tema süüdistuse eraldi menetlemisega. Ringkonnakohus märkis, et M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamine ei too kaasa tema süüdistatava menetlusseisundi muutumist tunnistajaks (ehk mittemenetlusosaliseks) kriminaalasjas, milles kohtulikku arutamist jätkati. Kuna M. M. B. süüdistuse kriminaalasjast eraldamise järel jätkati kohtulikku arutamist M. Shushani, S. Yalozi ja N. Y. Kahana süüdistustes ilma süüdistatava M. M. B. osavõtuta, oli tegemist KrMS § 294 p-s 2 sätestatud olukorraga, mis lubas kohtul, süüdistust esindanud prokuröri taotlusel avaldada süüdistatava M. M. B. kohtueelse menetluse ajal kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused. Kahtlustatava ja süüdistatava ütlused on KrMS § 63 lg 1 järgi tõendiks ning kuna KrMS § 61 lg 1 järgi pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, siis võis maakohus süüdistatava M. M. B. poolt kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise järel hinnata neid ütlusi kogumis teiste tõenditega. 3.2 M. M. B. raske haiguse tõttu tema suhtes kriminaalasja eraldamine on tehnilist laadi otsustus ega mõjuta M. M. B. süüdistuse sisu ega tema muutumist arutatavas kriminaalasjas tunnistajaks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhiosa punktis 4 süüdistatava M. M. B. poolt kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamisel viitamine KrMS § 291 p-le 3 on ekslik ning tuleb asendada viitega KrMS § 294 p-le 2, mille kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata kohtueelses menetluses antud süüdistatava ütluse avaldamise kohtulikul arutamisel, mis toimub süüdistatava osavõtuta. 3.3 Ringkonnakohus ei nõustunud ka apellantide väidetega, nagu ei saanuks kohtumenetluse pooled M. M. B. terviseseisundi kohta antud ekspertarvamust hinnata, kuna ekspertiisiakt peab asuma eraldatud süüdistusasja juures ning arvamuse andnud ekspertide ülekuulamine saab toimuda vaid süüdistatava M. M. B. kaitsja juuresolekul. Maakohus määras arutatava kriminaalasja raames M. M. B. terviseseisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatria-, kohtupsühholoogia- ja kohtuarstliku kompleksekspertiisi. Ekspertarvamus koostati ja registreeriti maakohtus enne M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamist. Kohus tutvustas eksekspertiisiakti kohtumenetluste pooltele enne kriminaalasjade eraldamise määruse tegemist kohtuistungil, kus süüdistatavate kaitsjad ei esitanud kohtule ekspertide kohtus küsitlemise taotlusi. 3.4 Apellatsioonides oli seatud kahtluse alla õigusabi korras Peruus üle kuulatud tunnistajate ülekuulamise protokollide ja isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide tõendina lubatavus põhjendusega, et protokollides puudub märge hoiatamise kohta ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest ning pole teada menetlustoimingute kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Ringkonnakohus märkis selle kohta, et Peruus tunnistajatena ülekuulatud isikute ütluste või fotode järgi äratundmise kohta koostatud protokollides KrMS § 68 lg-s 2 sätestatud tunnistaja hoiatamist kinnitava märkuse olemasolust või puudumisest ei järeldu veel vastuolu Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ega ka mitte protokollides sisalduva ebausaldusväärsust. Kohtu hinnangul on tunnistaja ülekuulamise eelse hoiatamise nõue Eesti kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vastava menetlustoimingu eripära, mitte aga Eesti kriminaalmenetluse põhimõte. Peruus pädevas justiitsasutuses tunnistajana ülekuulatava isiku seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneda võiva vastutuse eest hoiatamata jätmine on seevastu selle välisriigi menetlusõiguses sisalduv menetlustoimingu eripära. Õigusabi taotlev riik ei saa õigusabi osutavale riigile ette heita õigusabi osutamiseks vajalike menetlustoimingute tegemisel juhindumist taotletava riigi menetlusõigusest. Peruust õigusabina saadud menetlustoimingute protokollidest nähtub, et ülekuulatud tunnistajatele on selgitatud menetlustoimingu eesmärki. Tunnistajana ülekuulamise juures on viibinud advokaadist kaitsja. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et õigusabi taotluse alusel Peruus siseriikliku menetlusõiguse kohaselt saadud tõendid vastavad KrMS § 65 seatud nõudele ja need on lubatavad tõendid. 3.5 Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega Peruus viibivate tunnistajate kohtusse kutsumata jätmise ja nende ütluste kohtuistungil avaldamise kohta. 3.6 Apellandid leidsid, et M. Shushani, S. Yalozi ja M. M. B. Peruus toimepandud teod ei ole Eesti karistusseaduse alusel karistatavad, sest

§ 7

lg 1 p 2 sätestab välismaalase poolt väljaspool Eestit toimepandud süüteo karistatavuse, vaid juhul, kui see on karistatav toimepanemise kohas või seal ei kehti ükski karistusõigus ning kui Eestis kinnipeetud välismaalast välja ei anta. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on narkootiliste ainete illegaalne käitlemine keelatud ja õiguskaitseasutuste poolt jälitatav ka Peruus. Ainetu on ka apellantide väide, mille kohaselt puuduvad tõendid välismaalasest süüdistatavate Eesti poolt mitteväljaandmise kohta. Kuna M. Shushani, S. Yalozi ega N. Y. Kahana väljaandmist pole ükski välisriik, sh Peruu Vabariik taotlenud, siis ei saagi Eestis kuriteo toimepanemisest kahtlustatavatena kinnipeetud ja kohtu alla antud välismaalastest süüdistatavaid ühelegi välisriigile välja anda.

§-s 7 sätestatud karistusseadustiku isikulise kehtivuse põhimõttele keskendudes on apellandid ringkonnakohtu arvates jätnud tähelepanuta

§-s 8 sätestatud universaalsuspõhimõtte, mille kohaselt kehtib välislepingust tulenevatel juhtudel karistusseadustik iga isiku suhtes olenemata kodakondsusest ja territooriumist, kus süütegu toime pandi ning kelle vastu see toime pandi. Kuna Euroopa Lepingu art-te 99 ja 100 järgi on Eesti võtnud kohustuse võidelda uimastikuritegudega, siis pole kahtlust, et M. Shushani ja S. Yalozi poolt Peruus kokaiini ebaseaduslikul käitlemisel toime pandud teod on Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad. 3.7 Ringkonnakohus ei nõustunud S. Yalozi kaitsja väitega, nagu oleks maakohtu otsuses jäänud põhjendamata, mis liitis M. Shushani. S. Yalozi, N. Y. Kahana ja M. M. B. isikute grupiks. M. M. B. kohtus avaldatud ütlustega on tõendatud, et M. Shushani algatusel ja juhtimisel panid süüdistatavad suure varalise kasu saamise eesmärgil igaüks toime rea osategusid (Iisraelis, Peruus ja Eestis) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikuks omandamiseks Peruus ja sealt edasitoimetamiseks üle Eesti riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri. Seejuures ei pea suure varalise kasu saamise eesmärk olema tõendatud samal viisil nagu tegelik suure varalise kasu saamine. Piisab, kui on tõendatud suure varalise kasu saamise eeldus. Käesolevas asjas on selleks vaieldamatult tõendatud suure koguse narkootilise aine, 43 101 g kokaiini vähemalt 43 milj. kroonine hind illegaalses tänavakaubanduses. Sellises koguses narkootilise aine äratarvitamine süüdistatavate endi poolt ei ole füsioloogiliselt võimalik. Süüteo grupis toimepanemise puhul ei pea iga kaastäideviija iseseisvalt kõiki süüteokoosseisus objektiivset tunnust täitvaid tegusid toime panema - piisab, kui kõigi isikute osateod kogumis realiseerivad süüteokoosseisu. Ringkonnakohus leidis, et arutatavas asjas on süüdistatavate tegevuses ühine ja kooskõlastatud tegevus neile süüksarvatud tegude toimepanemiseks tuvastatud. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushani kaitsjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonid, milles taotlevad alljärgnevat. 4.1 N. Y. Kahana kaitsja vandeadvokaat Andres Veski taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja arvates avaldas maakohus ebaõigesti KrMS § 291 p-le 3 tuginevalt M. M. B. ütlused, kes oli samas asjas kaassüüdistatav, kuid kelle suhtes tema raske haiguse tõttu kriminaalasi eraldati. Ebaõige oli ka ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt tõepoolest ei saanud ka kriminaalasja eraldamise järel M. M. B. tunnistajana käsitada ega tema ütlusi KrMS § 291 sätetele tuginevalt avaldada. Küll aga oli võimalik ütluste avaldamisel tugineda KrMS § 294 p-le
2. Kaitsja leiab, et alused süüdistatava osavõtuta kriminaalmenetluse jätkamiseks tulenevad üksnes KrMS § 269 lg-st
3. Selliseid aluseid käesoleval juhul ei olnud, mistõttu ei saanud ka KrMS § 294 p-le 2 tuginevalt tema ütlusi avaldada. Samuti tuleb tähele panna, et pärast M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamist ei ole ta kasseeritud kriminaalasjas enam süüdistatavana käsitatav. Kassaator märgib veel seda, et ringkonnakohtu otsuses ei vastata apellatsioonis tõstatatud küsimusele, et millega on põhjendatud N. Y. Kahana ütluste lugemine vastukäivaiks ja ebaloogilisteks ning nende kõrvalejätmine tõendite kogumist. 4.2 S. Yalozi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks S. Yaloz talle süüksarvatud tegude toimepanemises õigeks. Kaitsja leiab, et S. Yalozi tegudele ei ole ringkonnakohtu otsuses hinnangut antud, mistõttu on rikutud tema kaitseõigust. Kohtud ei ole narkootilise aine suures koguses käitlemise süüdistuses täpsustanud süüteokoosseisu olulisi asjaolusid: teo toimepanemise aega, kaastäideviijate gruppi ega konkreetseid käitlemise viise, samuti mitte S. Yalozi väidetavat rahapaigutust narkootilise aine käitlemisse. Ka narkootilise aine salakaubaveo süüdistuses pole täpsustatud tõendamiseseme olulisi asjaolusid: kaastäideviijate gruppi ega salakauba üle piiri toimetamist. Kaitsja leiab, et kuna süüdistusest ei selgu teo toimepanemise kohta (Iisrael, Peruu või Eesti), siis ei ole selge, millise riigi seadust tuleb isiku käitumisele kohaldada. Kaitsja arvamuse kohaselt ei ole S. Yaloz Eestis ühtki kuritegu toime pannud. Olulise tähtsusega küsimuseks on kaitsja jaoks ka S. Yalozi motiiv väidetava kuriteo toimepanemiseks, mida kohtud pole aga tuvastanud. Kassaatori arvates on ringkonnakohus ebaõigesti KrMS § 294 p-le 2 tuginedes avaldanud kohtuistungil M. M. B. poolt kohtueelselt antud ütlused. Kaitsja leiab, et alused kriminaalmenetluse jätkamiseks süüdistatava osavõtuta tulenevad üksnes KrMS § 269 lg-st
4. Selliseid aluseid käesoleval juhul ei olnud, mistõttu ei saanud ka KrMS § 294 ple 2 tuginevalt tema ütlusi avaldada. Samuti tuleb tähele panna, et pärast M. M. Benjamini suhtes kriminaalasja eraldamist ei ole see isik kasseeritud kriminaalasjas enam süüdistatavana käsitatav. Samuti oli kaitsja arvates lubamatu Peruus rahvusvahelise õigusabi korras ülekuulatud tunnistajate ütluste avaldamine, sest need ütlused on saadud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega (tunnistajaid pole hoiatatud valeütluste andmise eest). Kaitsja arvates puudus alus avaldada nimetatud isikute ütlusi KrMS § 291 p 5 alusel menetlusökonoomiale viidates ja sisuliselt üksnes põhjusel, et nad elavad kaugel. 4.3 M. Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja M. Shushani õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et rahvusvahelise õigusabi korras Peruus ülekuulatud isikute ütlused ei ole Eesti kohtus tunnistajate ütlustena kasutatavad, sest tehtud menetlustoimingud ei vasta Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele (tunnistajaid ei ole valeütluste andmise eest hoiatatud, üleüldse ei ole selge, kas nimetatud isikud on tunnistajad või hoopis kahtlustatavad). Kaitsja leiab, et nende ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel on menetlusökonoomiat põhjenduseks tuues lubamatu. Lubamatu on ka M. M. B. ütluste avaldamine, sest ta ei ole arutatavas kriminaalasjas käsitatav tunnistajana ega süüdistatavana. Seega ei saa tema ütluste avaldamisel tugineda ei KrMS § 291 ega § 294 sätetele. Kaitsja märgib ka, et üksnes Peruust saadud materjalide ja M. M. B. ütluste alusel ei oleks olnud õige M. Shushani süüdi tunnistada. Seda põhjusel, et see on vastuolus EIK art 6 lg 1 alapunktiga d, kuna süüdistatav tunnistati süüdi valdavas osas kohtus vahetult uurimata tõenditele tuginedes ning süüdistatavalt võeti võimalus tunnistajaid küsitleda. Kaitsja arvates puudub Eestil jurisdiktsioon M. Shushani väidetava kuriteo menetlemiseks, sest tema väidetavaid tegusid (narkokuriteo rahastamine, selle juhtimine ja konkreetsete ülesannete jagamine) ei pandud toime mitte Eestis, vaid Peruus. Kas sellised teod Peruus aga üldse karistatavad on ja kui, siis mil viisil, on selgusetu.
5. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsioonid on põhjendamatud. Kassatsioonide kolme keskse väite kohta - M. M. B. ütluste avaldamise lubamatus, Peruus ülekuulatud tunnistajate ütluste avaldamise lubamatus, jurisdiktsiooni puudumine - esitas prokurör ka oma konkreetsed vastuväited. Prokuröri hinnangul oli M. M. B. ütluste avaldamine maakohtus lubatav. Prokurör leiab seejuures, et maakohus avaldas M. M. B. ütlused õigesti KrMS § 291 p-le 3 tuginevalt. Lubatav oli ka Peruust rahvusvahelise õigusabi korras saadud ütluste tõendina kasutamine, sest need ei ole mingil viisil vastuolus Eesti kriminaalmenetlusõiguse põhimõtetega. Samuti on kohus need ütlused õigesti ja põhjendatult KrMS § 291 p 5 alusel avaldanud. Prokuröri hinnangul on Eesti Vabariigil süüdistatavate tegude suhtes jurisdiktsioon. Erinevalt N. Y. Kahana kaitsjast leiab prokurör et N. Y. Kahana erinevatel menetlusetappidel antud vastuolulised ütlused on õigesti tõendite kogumist kõrvale jäetud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT Esmalt lahendab kriminaalkolleegium M. Shushani kaitsja poolt Riigikohtu istungil esitatud taotluse (I). Seejärel vaeb kolleegium M. M. B. ütluste avaldamise lubatavuse küsimust (II); käsitleb Peruus rahvusvahelise õigusabi korras läbiviidud uurimistoimingute protokollide lubatavust tõendina Eesti kriminaalmenetluses (III) ja annab kokkuvõtlikult hinnangu tõendite uurimisele ja hindamisele (IV). Edasiselt selgitab kolleegium Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni süüdistatavatele inkrimineeritud tegude suhtes (V) ja käsitleb kassaatorite seisukohti seoses väidetavalt muude kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistega (VI). Lõpuks otsustab kolleegium esitatud taotluste alusel N. Y. Kahana kaitsjale tasu maksmise (VII). I
6. Riigikohtu istungil esitas M. Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov taotluse võtta kriminaalasja juurde kirjalikud materjalid M. M. B. (kelle suhtes oli kriminaalasi eraldatud) tervisliku seisundi kohta. Nende kirjalike materjalide näol oli tegemist käsikirjalise tekstiga, mis kaitsja sõnade kohaselt kujutas endast Iisraelist saadetud heebreakeelsete dokumentide esialgset mitteametlikku tõlget eesti keelde. Kriminaalkolleegium määras, et kuna kõnealused kirjalikud materjalid ei vasta KrMS § 10 lg-s 3 sätestatud nõuetele, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata. II
7. Puutuvalt M. M. B. ütluste avaldamise lubatavusse tuleb tõdeda, et puudub õiguslik keeld kasutada kriminaalmenetluses teavet, mida valdavad kaassüüdistatavad. Kuna kaassüüdistatavat ei ole võimalik käsitada tõendiallikate iseseisva liigina (tõendiallikana sui generis), tuleb kaaluda tema käsitamist kas süüdistatavana või tunnistajana. Kaassüüdistatavuse rangelt materiaalõiguslik defineerimine teo toimepanija mõiste (

§ 20

) kaudu ei võimaldaks tegelikult ühegi kaassüüdistatava suhtes kriminaalasja eraldamist. Kuigi sellist eraldamist tuleb üldiselt taunida, ei ole seda siiski praktikas võimalik välistada. Seda arvestades toetab kolleegium arusaama, et nn kaassüüdistatavust tuleb käsitada menetlusõigusliku kategooriana ja et seetõttu ei ole lõppkokkuvõttes põhjust kaassüüdistatavuse all mõista midagi muud, kui sama kriminaalmenetluse suunatust mitme isiku vastu. Kooskõlas KrMS § 66 lg-s 2 sätestatuga ei või kaassüüdistatav osaleda samas kriminaalasjas tunnistajana. Selline kaassüüdistatava menetluslik määratletus tähendab omakorda seda, et kuna esialgsest - nn põhimenetlusest ühe kaassüüdistatava suhtes kriminaalasja eraldamisel ei ole see põhimenetlus enam tema vastu suunatud, siis ei saa see endine kaassüüdistatav põhiasjas tõendiallikana enam olla süüdistatav. Kuid on ka rida teisi menetlusõiguslikke instituute või norme, millest lähtuvalt ei saa endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli kriminaalasi põhimenetlusest eraldatud, enam olla põhimenetluses käsitatav süüdistatavana. Näiteks peab KrMS §-st 268 tulenevalt just nimelt süüdistatava suhtes toimuma kohtulik uurimine, KrMS §-s 303 sätestatu kohaselt tuleb kohtuvaidluste järgselt anda igale süüdistatavale viimane sõna ning kooskõlas KrMS §-des 274 ja 310 sätestatuga peab kohtuliku arutamise tulemina iga süüdistatava suhtes lõppkokkuvõttes alati tegema kas kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse või siis süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Ühtegi viimatinimetatud nõuetest ei ole aga tegelikult kuidagi võimalik täita isiku puhul, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud. Eelneva pinnalt on alust väiteks, et endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli kriminaalasi põhiasjast eraldatud, saab olla põhiasjas vaadeldav üksnes tunnistajana. Seisukohta, et kaassüüdistatava ütlusi, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud või lõpetatud, võib avaldada kui tunnistaja ütlusi, on väljendatud ka kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08, p 16 ja
3. veebruari
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-08, p-d 10-12).
5. KrMS § 216 lg 2 kohaselt võib kriminaalasja eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkus ja objektiivsust. Riigikohtu üldkogu on
6. aprilli
7. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 märkinud, et enamasti tuleb vältida ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes ning et kriminaalasja eraldamist osavõtja suhtes tuleb kaaluda ka põhiõiguste tagamise aspektist. Kriminaalkolleegium kordab ka enda varasemat seisukohta, et eriti põhjalikult tuleb kaaluda eraldamisi sellistest kriminaalasjadest, mis on ühendatud ühiseks menetluseks juhtudel, mil isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises selle mõiste kõige laiemas tähenduses (KrMS § 216 lg 1 p 1). Just nende, ka loogiliselt kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamisega võivad lõppkokkuvõttes menetlejail kaasneda tõendamisraskused, süüdistatavatel aga tõsised põhiõiguste riived (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-07, p 9). Siiski, nii nagu eelmises punktis märgitud, ei saa kriminaalmenetluse praktikas täielikult vältida ka loogiliselt kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamist eraldi menetlemiseks, seda muu hulgas KrMS § 269 lg-le 3 tuginevalt süüdistatavate suhtes, kes on raskelt haigestunud ega saa seetõttu kriminaalasja menetlemisest osa võtta. Käesoleval juhul on kriminaalasjas tuvastatud, et M. M. B. terviseseisund ei võimaldanud tal kriminaalmenetluses süüdistatavana osaleda. Kolleegium leiab, et M. M. B. tabanud haiguse iseloomu tõttu oli tema suhtes kriminaalasja eraldamine põhjendatud.
10. Kooskõlas eelmärgituga nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et endine kaassüüdistatav käesolevas kriminaalmenetluses, kelle suhtes kriminaalasi eraldati, oli seejärel käesolevas menetluses käsitatav tunnistajana. Mõistetavalt kehtivad iga tunnistajana käsitatava isiku suhtes tunnistaja õiguslikku staatust puudutavad reeglid. See tähendab muuhulgas ka seda, et KrMS §-s 291 loetletud aluste olemasolul on lubatav kohtuistungil avaldada isiku poolt varem kohtueelses menetluses antud ütlusi. Asjaolu, et ringkonnakohus muutis ekslikult viidet maakohtu istungil M. M. B. ütluste avaldamise õiguslikule alusele, ei muuda nende ütluste tegelikult õigel alusel avaldamist ebaseaduslikuks. III
11. Kassaatorid on seisukohal, et Peruus rahvusvahelise õigusabi korras läbiviidud uurimistoimingute (ülekuulamise ja äratundmiseks esitamise) protokollid ei ole lubatavad tõendid, sest nende toimingute raames antud ütlused on saadud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ja seega KrMS §-s 65 sätestatut rikkudes. Selliseks vastuoluks on kaitsjate arvates asjaolu, et ülekuulamisprotokollidest ei nähtu tunnistajate hoiatamist valeütluste andmise eest. Kriminaalkolleegium, leides, et ringkonnakohus on põhimõtteliselt õigesti kummutanud kassaatorite ka apellatsioonides esitatud samasisulised väited, märgib omalt poolt täiendavalt järgmist. 10.1 Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 65 sätestatu sisustamisel tuleb silmas pidada, et mitte iga meie kriminaalmenetlusõiguse norm (reegel) ei ole käsitatav Eesti kriminaalmenetluse põhimõttena selle paragrahvi mõttes. Põhimõteteks, millega ei tohi välisriigis tõendite kogumine vastuollu sattuda, on kõigepealt Eesti Vabariigi põhiseaduse asjakohased sätted (eeskätt PS §-d 22-24). Konkreetsemad tõendite kogumise põhimõtted on aga sätestatud KrMS §-s 64, eriti selle paragrahvi esimeses lõikes. KrMS § 68 lg-s 2 ning § 280 lg-s 4 sätestatud tunnistaja hoiatamise nõuet ei ole õige käsitada mitte meie kriminaalmenetluse põhimõttena KrMS § 65 tähenduses, vaid tunnistajate ütluste usaldusväärsuse tagamise siseriiklikult oluliseks peetud täiendava garantiina. Selle garantii siseriiklikkus tähendab seda, et isegi siis, kui Peruus oleks isikuid hoiatatud, oleks meie kriminaalmenetluse raames väga keeruline hinnata selle tähendust ja mõju ütluste usaldusväärsusele. See tähendab, et sõltumata sellest välisriigis asetleidnud hoiatamisest tuleb Eesti kriminaalmenetluses kõiki tõendeid ja nende usaldusväärsust siiski hinnata üldiste tõendite hindamise reeglite kohaselt ja kogumis teiste tõenditega. Kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on aktsepteeritud, et teatud erandjuhtudel võib kohus tugineda eelnevalt valeütluste andmise eest hoiatamata isikute ütlustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-08, p 12). Vastava normi puudumine mõne teise riigi kriminaalmenetlust reguleerivates õigusaktides iseenesest ei muuda selles riigis vastavalt seal kehtivatele kriminaalmenetluse normidele kogutud tunnistaja ütlusi Eestis toimuvas kriminaalmenetluses lubamatuks. Puuduvad andmed, nagu oleks kõnealusel juhul tunnistajate ütlused kogutud Peruus kehtivaid tunnistajate ülekuulamise reegleid rikkudes. Täiendavalt märgib kolleegium, et ka

§-s 320 ettenähtud kuriteokoosseis ei eelda erinevalt varasemast regulatsioonist enam tunnistaja valeütluse andmise eest kriminaalvastutusele võtmiseks isiku varasemat hoiatamist sellisest vastutusest. Seega põhimõtteliselt oleks Eestis olnud võimalik vähemalt tõstatada Peruus ilma hoiatamata ütlusi andnud isikute

§ 320

järgi karistamise küsimust, kui näiteks tõendite kogumis hindamisel oleks ilmnenud nende poolt valeütluste andmise tunnused. 10.2 Kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks kassaatorite seisukoht, et isegi kui Peruust rahvusvahelise õigusabi korras saadud ütlused on tõendina lubatavad, oli käesoleval juhul lubamatu maakohtu istungil nende ütluste avaldamine KrMS § 291 p-le 5 tuginevalt. Kolleegium leiab, et samamoodi nagu p-s 8 kirjeldatud kaalutlustel oli lubatav avaldada Iisraelis viibiva M. M. B. ütlusi, võimaldavad need kaalutlused avaldada ka Peruus viibivate tunnistajate ütlusi. IV

1. Kassaatorid leiavad, et M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütlustele ja Peruust õigusabi taotluse alusel saadud tunnistajate ütlustele tuginedes on süüdistatavad süüdi tunnistatud määravas osas selliste tunnistajate ütluste põhjal, keda süüdistatavad ei ole saanud küsitleda. 11.1 Eelnimetatud ütlustel on kahtlemata oluline tähendus, saamaks tervikpilti nii sisuliselt keerukast kui ka geograafilises mõttes komplitseeritud kuriteosündmusest. Samas on kohtud kõnealuste tõendite kõrval tuginenud ka paljudele teistele tõenditele. Nii on maakohtus uuritud ja hinnatud järgmisi tõendeid: süüdistatavatelt äravõetud ja narkootilise ainega täidetud hammasratas asitõendina; narkootilise aine ekspertiisi aktid; dokumendid N. Y. Kahana poolt Eestis loodud ettevõtte OÜ Ofiir Company kohta; kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused; isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid; dokumendid hammasratta Iisraelist Peruusse ja Peruust Eestisse saatmise kohta; pangaväljavõte M. Shushani poolt N. Y. Kahanale rahaülekande tegemise kohta ja jälitustegevuse protokollid. Loetletud tõenditega on kohtud lugenud tuvastatuks, et M. M. B. saatis Iisraelist Peruusse kaks hammasratast, millest üks täideti seal kokaiiniga ja saadeti Eestisse, kus hammasratta võttis vastu N. Y. Kahana poolt spetsiaalselt selle hammasratta vastuvõtmiseks loodud OÜ Ofiir Company. M. Shushan oli nimetatud äriühingu loomiseks eelnevalt teinud N. Y. Kahanale rahaülekande. Hammasratta Eestisse saabudes võttis N. Y. Kahana selle vastu ja organiseeris hammasratta transpordi lattu, kus ta käis seda uurimas koos kaassüüdistatava S. Yaloziga. Samuti on tuvastatud, et kõik kaassüüdistatavad suhtlesid omavahel tihedalt, nende suhtlus oli salatsev, kuid puudutas oodatavat või just kohale jõudnud saadetist. Tõendite kogumist nähtuvalt sai süüdistatavate huvi olla suunatud üksnes asitõendiks olevale hammasrattale. Hammasratta vaatluse ja sellest leitud pulbrilisele aine ekspertiisi tulemina on tuvastatud, et hammasratta sees oli umbes 42 kg kokaiinhüdrokloriidi. Kolleegium toonitab, et Peruust rahvusvahelise õigusabi korras saadud ja M. M. B. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused üksnes seovad asitõenditest lähtuva, dokumentaalsete tõendite ja muude, kohtus vahetult üle kuulatud tunnistajate ütlustega saadud teabe ühtseks tervikuks. Just niiviisi kujunenud tõendite kogumi alusel on kohtud lugenud põhjendatult tuvastatuks N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushani poolt neile süüksarvatud tegude toimepanemise. 11.2 Kriminaalkolleegium möönab samas, et käesolevas kriminaalasjas on Peruus ülekuulatud tunnistajate ja M. M. B. ütluste osas riivatud süüdistatavate õigust küsitleda nende vastu ütlusi andvaid tunnistajaid. Selliste tunnistajate ütluste lubatavust tõendina ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt siiski välistatud tingimusel, et süüditunnistamine ei ole tuginenud üksnes või määravas osas nendele ütlustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 18). Lähtudes eelnevalt punktis 11.1 märgitust ei ole kohtud käesolevas kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud üksnes või määravas ulatuses selliste tunnistajate ütlustele, keda süüdistatavad ei ole saanud küsitleda. V
4. Puutuvalt kaitsjate kriitikasse Eesti Vabariigil süüdistatavate toimepandud tegude suhtes jurisdiktsiooni puudumise kohta märgib kriminaalkolleegium, et sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Kriminaalmenetluse esemeks olev süüdistatavate käitumine on aset leidnud mitmes riigis ja pikema aja jooksul, kuid see on siiski hinnatav ühe teona, sest erinevad osateod (hammasratta valmistamine ja transport Peruusse, narkootikumi soetamine ja peitmine, Eestis hammasratast vastuvõtva äriühingu omandamine, hammasratta vedu Eestisse ja selle vastuvõtmine siin) olid hõlmatud ühest ja samast eesmärgist. Karistusseadustik lähtub süüteo toimepanemise koha määratlemisel nn ubikviteedipõhimõttest: vastavalt

§ 11

lg-le 1 loetakse teo toimepanemise kohaks koht, kus isik tegutses; isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema; koht, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või kus see isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma. Kuna osa süüdistatavatele etteheidetava kuriteo koosseisu kuuluvast käitumisest toimus Eestis, siis tuleb süüdistatavate tegu käsitada Eestis toimepandud teona. Seega on Eestil süüdistatavate tegude suhtes territoriaalne jurisdiktsioon nähtuvalt

§ 6lg-st 1.

Kuna toimepandud tegu ohustab suure hulga inimeste tervist, siis saaks Eesti N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushanile esitatud süüdistuses tugineda ka

§ 9lg 1 p-st 1 nähtuvale passiivsele isikupõhimõttele.

VI

1. N. Y. Kahana kaitsja märgib kassatsioonis, et põhjendamatu on N. Y. Kahana ütluste lugemine vastukäivaiks ja ebaloogilisteks ning nende tõendite kogumist kõrvale jätmine. Kriminaalkolleegium kaitsjaga ei nõustu ning märgib, et maakohtu otsuses on välja toodud N. Y. Kahana poolt kohtueelsel menetlusel antud ütluste sisu, kõrvutades neid ütlusi kohtus antutega. Kohus näitab seeläbi, et nende ütluste vahel valitsevad põhimõttelist laadi vastuolud, mida N. Y. Kahana ei ole osanud mõistetavalt selgitada. Just sel põhjusel ei saa kohus tema ütlustesse tõsiselt suhtuda ja nendele oma järeldusi rajada.
2. S. Yalozi kaitsja arvates on S. Yalozile esitatud süüdistus ebakonkreetne, sest süüdistuses ei täpsustata tõendamiseseme olulisi asjaolusid: kuriteo objektiivset koosseisu, koosseisu realiseerimise aega, kohta ja toimepanijate gruppi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul hõlmavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuste põhjendused kaitsja arvates käsitlemata jäänud asjaolusid, seega on kaitsja seisukoht süüdistuse ebakonkreetsusest ainetu. VII
3. N. Y. Kahana kaitsja on esitanud Riigikohtule kaks taotlust riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks. Esmalt on ta esitanud taotluse kassatsiooni koostamise eest tasu väljamõistmiseks summas 3600 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu summas 628 kr. N. Y. Kahana kaitsja esitas kassatsiooni
4. mail
5. Justiitsiministri
6. jaanuari
7. a määruse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" kuni
8. juulini 2009 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 3 ja § 8 lg 1 kohaselt oli kaitsja tasumääraks kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 900 krooni, majandusalase süüteo puhul rakendati kaitsjatasule koefitsienti 4,
9. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et esitatud taotlus vastab justiitsministri eelviidatud määruse nõuetele ja tuleb rahuldada. Teiseks on N. Y. Kahana esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks Riigikohtu istungil osalemise eest summas 800 kr, millele lisandub 20% käibemaksu summas 160 krooni. Kuna justiitsministri kehtestatud tasumäärade
10. juulist 2009 kehtiva redaktsiooni § 8 lg 4 kohaselt on kohtuistungil osalemise tasu 100 kr iga pooltunni kohta ning majandusalase süüteo puhul korrutatakse see koefitsiendiga 2,0, siis tuleb kolleegiumi hinnangul ka kaitsja see taotlus rahuldada.
11. Tuginedes eelöeldule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
12. märtsi
13. a otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse, mis ei raskenda süüdimõistetute olukorda ja mille kohaselt võis maakohus M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütlused kohtuistungil avaldada tuginedes KrMS § 291 p-le
14. Kaitsjate kassatsioonid jätab kriminaalkolleegium rahuldamata. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi