Obsah (5)

§ 50§ 221§ 217§ 24§ 48

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused, s.o nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on tekkinud pärast kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Vastuväiteid ei saaks enne kohtulahendi jõustumist esitada vaid juhul, kui täitedokumendi aluseks olevat nõuet oleks võimalik edasises kohtumenetluses vaidlustada. Hageja vastuväite alus, mille kohaselt 4319 krooni osas on nõue täidetud, tekkis küll enne kohtuotsuse jõustumist, kuid hagejal ei olnud võimalik vaidlustada seda nõuet kohtumenetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on võimalik hageja vastuväitega arvestada. Kostja väide, et hagi on esitatud pärast kohtulahendi täitmist ja seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada, kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega, on väär.

§ 50lg 1 kohaselt peatab või lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega.

Enne võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Täitemenetlus ei lõpe iseenesest lahendi täitmisega. Vaidlusaluses täiteasjas kohtutäitur menetlust lõpetavat otsust teinud ei ole ja seega ei ole täiteasi lõppenud, kuigi kostja nõuded on täidetud.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. märtsi
4. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Praeguses asjas on põhiline õiguslik küsimus see, kas hageja võis esitada

§ 221

lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida põhjendas eelkõige sellega, et täitis täitedokumendiks oleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vabatahtlikult kohe, kui kostja oli teatanud talle oma pangakonto numbri ja oli kooskõlastatud tähtaeg, s.o kas on täidetud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 2 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Praegusel juhul on võlgnik, s.o hageja, hagi esitamise ajaks juba täitnud täitedokumendi. Seega ei ole hagi esitamise eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Samuti ei ole hageja ja kostja vahel materiaalõiguslikku vaidlust, mis puudutab jõustunud kohtuotsuses fikseeritud nõuet, ning hageja ei ole esitanud nõudele selliseid vastuväiteid, mis põhineksid pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Kui hageja eesmärgiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel on olnud vabaneda täitekuludest, siis selle eesmärgi saavutamiseks tuleks hagejal esitada

§ 217kohane kaebus kohtutäituri 18.

juuni 2007 otsuse peale, millega on talt välja mõistetud kohtutäituri tasu. Ringkonnakohus jättis kohtukulud hageja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leidis vääralt, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja on seisukohal, et esimeseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eelduseks on nõude rahuldamine. Menetluses leidis tõendamist, et hageja rahuldas nõude vabatahtlikult enne täitemenetluse algust. Kuna vaatamata nõude vabatahtlikule rahuldamisele alustati tema vastu täitemenetlust, saigi ta enda õigusi kaitsta, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Lisaks on täidetud ka

§ 221

lg-s 2 toodud tingimus, sest hageja rahuldas nõude pärast kohtulahendi jõustumist. Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et kuna hagi esitamise ajaks oli hageja (võlgnik) juba täitnud täitedokumendi, siis ei olnud hagi esitamise eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Võlgniku hagi esitamise eesmärgiks oli just täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Hageja tõestas menetluse käigus, et nõue oli rahuldatud. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et hageja eesmärgiks oli vabaneda täitekuludest. Muidugi on ka see hageja sooviks, kuid hagi esitati ikkagi selleks, et tõestada nõude vabatahtlikku rahuldamist enne täitemenetluse alustamist. Täitekuludest vabanemise eelduseks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine.

1. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, leides, et kassatsioonkaebus on paljasõnaline ja põhjendamatu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
3. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagi esitamise eesmärgiks ei ole täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, kuna hageja oli hagi esitamise ajaks juba täitedokumendi täitnud. Kolleegium hinnangul ei lõpeta täitemenetlust mitte nõude rahuldamine, vaid täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud

§-s 50 ja maakohus tuvastas, et vaidlusaluses täiteasjas täitemenetlust lõpetatud pole. Kolleegiumi hinnangul võib sellises olukorras võlgnikku ähvardava kordustäitmise vältimiseks esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti võib asjas esitatud asjaoludel (kostja keeldumine täitmise vastuvõtmisest, st kostja ei andnud oma pangakonto numbrit ja ei vastanud hageja telefonikõnedele) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist õigustada soov vabaneda täitekuludest.

1. Hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks ning samas asjas tehtud Viru Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsusega mõisteti hagejalt välja enam saadud ühisvara arvel hüvitisena 270 000 krooni. Viru Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsus jõustus
8. mail
9. Ringkonnakohtu otsusega samal ajal jõustus ka Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a kohtuotsus osas, millega oli hagejalt välja mõistetud 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks. Kostja esitas
12. juunil 2007 (avaldust kohtutoimikus ei ole) kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Selle avalduse alusel on kohtutäitur
13. juunil 2007 vormistanud täitmisteate, mille kohaselt on täitedokumendiks Viru Ringkonnakohtu
14. aprilli
15. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-
16. Nõude sisuks on märgitud 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvitusena. Millisel täitedokumendil põhineb 4319 krooni, seda täitmisteade ei kajasta.

§ 24

lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks, kui täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Toimikust nähtuvalt sai hageja täitmisteate kätte

1. juulil
3. Kolleegium märgib, et enam saadud ühisvara eest 270 000 krooni suuruse hüvitise sissenõudmise osas oli hagejal õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui hageja oli nõutud summa kostjale enne täitemenetluse alustamist hüvitanud.

§ 221

lg 1 järgi saab eelnimetatud hagi esitada muu hulgas siis, kui nõue on rahuldatud.

§ 221

lg 2 järgi on kohtulahendi puhul vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus kostjale 270 000 krooni

1. juunil 2007 (tlk 23). Viru Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a otsus jõustus
4. mail
5. Seega 270 000 krooni sissenõudmise on hageja vaidlustanud kooskõlas

§-ga

1. Viru Maakohtu otsuse kohaselt tasus hageja kostja pangakontole 4319 krooni
2. juunil 2005, seega enne kohtuotsuse jõustumist.

§ 221

lg 2 järgi saab kohtulahendi puhul vastuväited esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuigi

1. a kehtinud TsMS § 241 lg 8 järgi jõustus ka Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus 4319 krooni kulutuste väljamõistmise osas
4. mail 2007 tuleb arvestada seda, et nimetatud osas hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ning tasus 4319 krooni enne kohtuotsuse jõustumist. Kolleegium leiab, et sellises olukorras võis hageja ka 4319 krooni osas esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
5. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.
6. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik J. Luige eriarvamus Minu arvates ei ole põhjendatud tunnustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohase õiguskaitsevahendina olukorras, kus nõuete täitetuse üle puudub materiaalõiguslik vaidlus ja võlgnikul on võimalus saavutada täitemenetluse lõpetamine oluliselt vähem kulukal viisil, esitades kohtutäiturile kirjaliku dokumendi sissenõudja nõuete rahuldamise kohta (

§ 48p2).

J. Luik