Obsah (6)

§ 691§ 688§ 634§ 376§ 668§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Selles osas tuleb asi saata

§ 691p 2 järgi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. 9.

§ 688

lg-st 1 tulenevalt kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes kassatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et kostjal ei ole kohustust hüvitada hagejale lepingurikkumisega tekitatud kahju. Hageja vaidlustab kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osas, milles kohus lahendas hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude.

1. Hageja heidab kassatsioonkaebuses ringkonnakohtule ette, et kohus jättis analüüsimata tema alternatiivse nõude lammutatud korteri asemel selle rahalise väärtuse saamiseks. Vastuseks hageja väitele märgib kolleegium järgmist. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lahendas maakohus hageja nõuet kohustada kostjat eraldama talle lammutatud korteriga samaväärne korter. Maakohus märkis ühtlasi, et hageja ei ole esitanud alternatiivset nõuet. Apellatsioonkaebuses pidas hageja maakohtu otsust ebaõigeks, leides, et asjas ei ole takistusi talle korteri võimaldamiseks (II kd, lk 57). Vastuses apellatsioonkaebusele märkis kostja hagejale korteri eraldamise kohta, et tal ei ole praegusel ajal pakkuda lammutatud korteriga samaväärset vallasasjast korterit, mistõttu hageja nõuet ei ole võimalik selle rahuldamise korral täita (II kd, lk 65-66). Seejärel esitas hageja ringkonnakohtule
2. aprillil
3. a avalduse, milles märkis neli võimalikku alternatiivset viisi, mis asendaks hageja nõuet samaväärse korteri saamiseks, mh osutas hageja võimalusele, et ta on nõus saama korteri asemel 129 080 krooni suuruse rahalise kompensatsiooni (II kd, lk 79). Avalduse kohaselt esitas hageja alternatiivsed nõuded seetõttu, et kostjal ei ole lammutatud korteriga samaväärset vallasasjast korterit. Nimetatud avalduse juurde jäämist rõhutas hageja esindaja ka ringkonnakohtu istungil (II kd, lk 85). Seega märkis ringkonnakohus otsuses ekslikult, et hageja ei ole nõustunud kahju hüvitamisega selliselt, et kostja hüvitaks talle lammutatud korteri väärtuse. Nii hageja apellatsioonkaebuse esitamise ajal (s.o enne
4. jaanuari
5. a) kui ka praegu kehtiva

§ 634

lg-st 1 tulenevalt võib apellant kaebust muuta ja täiendada apellatsioonitähtaja lõpuni. Sama sätte lg 2 järgi ei välista eeltoodu apellandi õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Avaldusest nähtuvalt on hageja asendanud esialgu nõutud hagi eseme asjaolu muutumise (vallasasjast korteri puudumine) tõttu teise esemega. Selliselt ei ole hageja

§ 376lg 4 p 3 järgi hagi muutnud.

Viidatud sätte järgi ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Eeltoodust tulenevalt tuli ringkonnakohtul hageja avaldusega arvestada, sest asjaolu, et kostjal ei ole hagejale sobivat vallasasjast korterit, sai hagejale teatavaks kostja vastusest apellatsioonkaebusele, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

1. Hageja alternatiivse nõude kohta hüvitada talle lammutatud korteri rahaline väärtus, märgib kolleegium järgmist. RVastS § 1 lg 1 järgi sätestatakse avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord riigivastutuse seaduses. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Viidatud seaduse § 17 lg-s 1 sätestatakse, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vaidlusaluses asjas on kohtud tuvastanud, et hageja korteri lammutamise aluseks on kehtiv haldusakt (Püssi Linnavolikogu
2. mai
3. a otsus). Apellatsioonimenetluses esitatud avalduse kohaselt on hagejal kostja vastu rahaline nõue halduse üksikakti rakendamisel (elamu lammutamine) tekkinud kahju hüvitamiseks. Samas ei ole asja menetlemisel esitatud väidet, et vaidlusaluse õigussuhte iseloomust tulenevalt ei kuulu asja lahendamine üldkohtu pädevusse. Hageja ei väida ka kassatsioonkaebuses, et asi tuleks lahendada halduskohtus.

§ 668

lg-st 3 tulenevalt ei oleks kassatsioonkaebuses sellele väitele tuginemine ka lubatav. Eeltoodust järelduvalt ei ole ka Riigikohtul alust tühistada vaidlusalust ringkonnakohtu otsust omal algatuse põhjusel, et üldkohus ei ole pädev asja lahendama. Küll tuleneb eeltoodust kolleegiumi hinnangul see, et menetlusökonoomiast lähtudes on üldkohus pädev seda asja arutama ka pärast ringkonnakohtu otsuse tühistamist muul alusel.

1. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustel tugines ringkonnakohus hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel mh sellele, et lammutamise aluseks on kehtiv haldusakt (Püssi Linnavolikogu
2. mai
3. a otsus), mille õigusvastasuse kohta ei ole tõendeid esitatud. Kolleegiumi arvates on järeldus, et haldusakti kehtivus välistab hüvitise väljamõistmise, ekslik. RVastS § 7 lg-s 1 sätestatakse põhimõte, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju ei hüvitata juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohese õiguskaitsevahendi kasutamisega (nt haldusakti vaidlustamine vaide- või kohtumenetluses). Samas ka juhul, kui isik jättis tal olevad võimalused oma õiguste kaitseks kasutamata, ei ole hüvitise väljamõistmine täielikult välistatud. Riigikohtu halduskolleegium on
4. novembril
5. a haldusasjas nr 3-3-1-47-08 tehtud otsuse p-des 22 ja 24 selgitanud, et RVastS § 7 lg-t 1 on võimalik tõlgendada selliselt, et õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei välista alati hüvitise väljamõistmist täielikult, vaid võib olla aluseks ka hüvitise vähendamisele. Olukorras, kus õiguskaitsevahendi olemasolu võis olla isiku jaoks ebaselge või selle kasutamise vajalikkus raskesti ettenähtav, võib olla põhjendatud hüvitise vähendamine (vt ka
6. novembril
7. a haldusasjas nr 3-3-1-33-04 tehtud otsuse p-d 14-15,
8. märtsil
9. a haldusasjas nr 3-3-1-11-02 tehtud otsuse p 16). Kolleegium märgib, et RVastS § 7 lg 1 järgi on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitada kahju õigusvastase, aga ka õiguspärase haldusaktiga, kui selle ellurakendamisel rikutakse seaduses ettenähtud korda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata, kas kahju võib praeguses asjas olla tekkinud seetõttu, kui õiguspärase haldusakti alusel toimunud elamu lammutamisel rikuti asendustäitmise ja sunniraha seadust, või seetõttu, et jättes hageja ilma maa kaasomandisse erastamise võimalusest, ei kohaldatud analoogia alusel kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Kolleegium juhib samuti tähelepanu RVastS § 16 lg-le 1, mille järgi võib isik nõuda ka õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Seega võib praeguses asjas olla kahju tekkinud ka juhul, kui õiguspärase haldusaktiga või selle alusel tehtud õiguspärase toiminguga on jämedalt riivatud hageja PS §-s 32 sätestatud põhiõigust. Arvestades eeltoodut, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada poolte väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid hinnates hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude rahuldamise üle.
10. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Aleksei Beljajev.

§ 149

lg-s 8 on sätestatud, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb hagejal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve