3-1-1-105-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-105-09 Otsuse kuupäev

1. november
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi P. S. karistamises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. juuli
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-4885 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. S. kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. november
6. a Istungil osalenud isikud Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
7. juuli
8. a kohtuotsus P. S. süüdistuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi muutmata, kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Rakvere linnavalitsuse
10. mai
11. a otsusega karistati P. S. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt jättis P. S.
12. märtsil kell 13.03 tagamata lume koristamise Rakvere linnas X asuva majaga piirneval kõnniteel. Sellega rikkus P. S. Rakvere Linnavolikogu
13. juuni
14. a kehtestatud määruse "Rakvere linna heakorra eeskiri" punkti 6.1, pannes seeläbi toime KOKS § 662 lg-s 1 nimetatud väärteo.
15. P. S. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusalune isik leidis, et temalt kui Tallinnas tööl käivalt inimeselt ei saanud nõuda lume koristamist Rakveres päevasel ajal. Lisaks sellele ei olnud kõnnitee puhastamine
16. märtsil
17. a võimalik, sest Rakveres kestis sel päeval veel lumetorm.
18. Viru Maakohtu
19. juuli
20. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et
21. märtsiks
22. a oli lumetorm vaibunud ja lume koristamine oli võimalik. Et P. S. lume koristamist ei taganud, pani ta KOKS § 662 lg-s 1 sätestatud väärteo toime tegevusetuse vormis. Väidet, nagu oleks pidanud menetlusalune isik lume koristamise tagemiseks tööle minemata jätmata, ei pidanud kohus asjakohaseks, kuna lund ei pea koristama menetlusalune isik isiklikult. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni P. S. kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS §-de 29 või 30 alusel. Kassaator leiab, et ei ole üheselt ümber lükatud, nagu oleks Rakveres lumesadu
24. märtsiks
25. a lõppenud. Tugev sadu sel päeval veel kestis ja sellest lähtuvalt ei saanud lumekoristustöid teha. Lume koristamist ei saanud P. S.lt nõuda ka põhjusel, et ta täitis
26. märtsil väljaspool Rakveret oma tööülesandeid.
27. Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Maakohus on õigesti kohaldanud nii menetlus- kui ka materiaalõigust. Erinevad tõendid kinnitavad, et lumetorm kestis
28. märtsist
29. a kuni
30. märtsini
31. a. P. S. ja teiste X elanike hooletut suhtumist heakorratöödesse näitab mitte üksnes lume koristamata jätmine
32. märtsiks
33. a, vaid ka fakt, et lumi oli kõnniteel veel ka
34. märtsil
35. a, kuigi kohtuväline menetleja oli
36. märtsil
37. a jätnud X elanike postkastidesse kirjaliku palve lumi ära koristada. Kohtuväline menetleja lähtus trahvi määramisel võrdse kohtlemise põhimõttest, millest lähtuvalt kohaldati karistust kõigi X maja kaasomanike suhtes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
38. P. S. on karistatud KOKS § 662 lg 1 järgi, mis näeb ette karistuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Rakvere linna heakorra eeskiri (edaspidi Eeskiri; KO, 2004, 166, 1604), millega käesoleval juhul KOKS § 662 lg 1 kui blanketne norm sisustatakse, on kehtestatud Rakvere Linnavolikogu
39. juuni
40. a määrusega nr
42. Menetlusalust isikut süüdistatakse Eeskirja p 6.1 rikkumises. Nimetatud punkt sätestab järgmist: "Ehitise või kinnistu omanik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise oma puhastusalal, millisena käesolev eeskiri käsitleb füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olevat maa-ala ning sellega piirnevat ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni. Heakorratöödeks on tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine, libedusetõrje, muru ja rohu niitmine (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lehtede riisumine, heki pügamine ning kõnniteedel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine.". P. S. on Rakvere X maja kaasomanik ja seega heakorratööde tagamiseks kohustatud isik Eeskirja p 6.1 tähenduses.
43. Kriminaalkolleegium leiab, et asjakohane on kassaatori viide Riigikohtu otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-22-05 (RT III, 2005, 14, 135). Selles väärteoasjas toimus vaidlus KOKS § 662 lg 1 sisustamise üle hoone fassaadi määrdumise ja vigastuste korral. Kriminaalkolleegium märkis, et fassaadi korrasolek ei pea ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel, kuna selline kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Ehitise omanik või temaga võrdsustatud isik peab mõistliku aja jooksul tegema kohaseid jõupingutusi kõrvalise isiku poolt rikutud fassaadi korrastamiseks. Mõistliku aja ja kohaste jõupingutuste kriteeriumide sisustamisel tuleb arvestada erinevaid asjaolusid.
44. Igal ajahetkel ei saa kohustatud isikult nõuda ka kõnnitee lumest puhtana hoidmist. Lume koristamise peab isik tagama mõistliku aja jooksul lume sadamisest arvates kohaseid jõupingutusi rakendades. Kriminaalkolleegium nõustub Viru Maakohtu seisukohaga, et lund ei pea koristama kohustatud isik isiklikult. Tegemaks kindlaks, kas lume koristamise tagamise kohustus on tekkinud, tuleb võtta arvesse selliseid objektiivseid asjaolusid nagu lumesaju intensiivsus, saju algusest või lõpust möödunud aeg, mahasadanud lume hulk jms. Näiteks ei saa nõuda lume koristamist olukorras, kus see on ägeda lumetormi tõttu sisuliselt võimatu. Lumekoristamise kohustuse rikkumiseks ei saa pidada automaatselt ka seda, kui isik ei taga lume koristamise alustamist esimesel võimalusel, kui see praktiliselt teostatav oleks. Nii ei saa nõuda, et koheselt koristataks öösel sadama hakanud lumi. Öö jooksul sadanud lume koristamine on tarvis tagada hommikul - vastasel juhul rikub kohustatud isik kohustuse täitmise mõistliku aja kriteeriumi. Arvestada tuleb aga ka lume koristamiseks kohustatu isikut. Kui tegu on näiteks päeval tööl viibiva inimesega, ei eksi ta Eeskirja p 6.1 vastu ka siis, kui ta tagab päeval sadanud lume koristamise õhtul pärast tööpäeva lõppu. Tööl käiva (või ka näiteks õppiva) inimese jaoks kujutaks nõue tagada sadama hakanud lume koristamine juba päeval endast üldjuhul ebakohast jõupingutust. Eeskirja kohaselt ei pea lund koristama mitte üksnes füüsilised isikud oma kodu ees, vaid kõik omanikud ja valdajad.
45. Viru Maakohus on tuvastanud, et
46. märtsi
47. a hommikuks oli lumesadu Rakveres lõppenud. Mahasadanud lume koristamise mõistlik aeg oligi selle päeva hommik. X maja kaasomanikud, sealhulgas P. S., selleks ajaks lume koristamist ei taganud. Lume koristamist ei saanud pidada ebakohaseks jõupingutuseks, sest ülejäänud linnas oli lumi valdavalt koristatud. Eelnevast lähtuvalt leiab kriminaalkolleegium, et P. S. on rikkunud Eeskirja p-st 6.1 tulenevat lume koristamise tagamise kohustust ja pannud seeläbi toime KOKS § 662 lg-s 1 nimetatud väärteo.
48. Kassaator on alternatiivselt taotlenud menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada kriminaalmenetlusõigusest. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03, RT III, 2004, 1, 5, p 8). Kriminaalkolleegium nõustub Viru Maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole alust menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd lumest koristamata kõnnitee asub Rakvere vanalinnas ja on jalakäijate poolt intensiivselt kasutatav, siis takistas lume koristamata jätmine oluliselt jalakäijaid kõnniteel segamatult ja ohutult liikumast. Kriminaalkolleegium leiab, et menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi lõpetamise hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et ei P. S. ega teised X kaasomanikud ei olnud hoolimata kohtuvälise menetleja palvest lund ära koristanud veel ka järgmise päeva,
49. märtsi
50. a, keskpäevaks (tl 67).
51. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Lea Kivi, Eerik Kergandeberg, Priit Pikamäe