Obsah (4)

§ 62§ 25§ 26§ 57

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-29-09 26. november 2009 Eesistuja M

) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. novembri
2. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11;
3. novembri
4. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-27-05, punkt 9). Sellest seadusest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel ehk kohaldama uurimispõhimõtet nagu see on sätestatud

§-s

2. Riigikohus on varem otsustanud ka seda, et valimiskomisjoni otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta on oma olemuselt haldusakti andmiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmine (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-09, punkt 16).

§ 62

lõike 5 kohaselt tuleb isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine teha teatavaks kättetoimetamisega. Kuna T. Aasa kaebus jäeti Tallinna Linna Valimiskomisjonis rahuldamata, siis tuli Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus samuti teha teatavaks kättetoimetamisega. 12.

§ 25

lõige 1 võimaldab haldusakti menetlusosalisele kätte toimetada vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Üheski seaduses ei ole reguleeritud, kuidas toimetada kätte valimiskaebuse rahuldamata jätmise otsus, mistõttu pidi Tallinna Linna Valimiskomisjon lähtuma kaebuses toodud valikust. T. Aasa oli kaebuses andnud oma meiliaadressi ja postiaadressi, mis kattus tema esindaja postiaadressiga. Kaebuses oli ära toodud ka tema esindaja meiliaadress. Tallinna Linna Valimiskomisjon otsustas oma kirja valimiskaebuse rahuldamata jätmise kohta saata kaebusesse kirjutatud postiaadressile. Postiga kättetoimetamise korral tuleb dokument saata menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga (

§ 26lõige 1 esimene lause).

Lihtkirjaga kättetoimetamine on lubatud üksnes seaduses otseselt märgitud juhtudel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sellist juhtu ette ei näe. Kuna Tallinna Linna Valimiskomisjon saatis oma kirja T. Aasale lihtkirjaga, siis rikkus ta dokumendi kättetoimetamise nõudeid.

1. T. Aasa esindaja märkis oma kaebuses Vabariigi Valimiskomisjonile, et kuna Tallinna Linna Valimiskomisjoni lihtkirjaga edastatud otsus jõudis temani tunduvalt hiljem kui kolm päeva alates otsuse tegemisest, siis ei olnud kaebust võimalik esitada enne
2. novembrit
3. Kaebusest ei nähtu, millal T. Aasa esindaja selle otsuse kätte sai. Vabariigi Valimiskomisjon leidis sellises olukorras, et kuna kaebuses ei olnud selgitusi vaidlusaluse kirja kättesaamise kohta ega sellest põhjustatud kaebuse esitamisega hilinemise kohta, siis ei ole põhjendatud kaebuse esitamisega hilinemist ja kaebus tuleb tähtaja järgimata jätmise tõttu jätta läbi vaatamata.
4. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, tõendamiskohustus haldusorganil (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. mai
6. aasta otsus kohtuasjas nr 3-3-1-28-05, punkt 14). Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht ülekantav ka valimiskomisjoni sellise otsuse kättetoimetamisele, millega jäeti kaebus rahuldamata.
7. Vabariigi Valimiskomisjon lähtus otsuse tegemisel sellest, et kohustus põhjendada kaebuse tähtaegset esitamist või tähtaja möödalaskmist lasub üksnes kaebuse esitajal. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusest ei nähtu, et ta oleks teinud uurimispõhimõttest lähtuvalt kindlaks olulisi asjaolusid (nt kirja kättesaamise aeg), millest lähtuvalt oleks ta saanud otsustada kaebuse tähtaegsuse üle. Samuti on hindamata, milline mõju kaebuse esitamise ajale võis olla kättetoimetamise nõuete rikkumisel ning asjaolul, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus oli vormistatud kirjana ja sellest puudus

§ 57lõike 1 kohane vaidlustamisviide.

Kolleegium lisab, et haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil iseenesest ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. aasta otsus kohtuasjas nr 3-3-1-12-05, punkt 15).
3. Eelmises punktis märgitut arvestades tühistab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktist 1 juhindudes Vabariigi Valimiskomisjoni
4. novembri
5. aasta otsuse nr 41 ja kohustab teda tegema uue otsuse. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann