← Eesti

3-4-1-26-09

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine MÄÄRUS 3-4-1-26-09

  1. november 2009 Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks ja Harri Salmann Ljudmila Bariševski, Ilmar Kuljuse jt taotlus tunnistada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-ga 6 seonduvate õigusaktide andmata jätmine põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Ljudmila Bariševski, Ilmar Kuljus jt (kokku 40 isikut, edaspidi taotlejad) esitasid
  3. oktoobril 2009 Riigikohtule taotluse, milles palusid tunnistada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-ga 6 seonduvate õigusaktide andmata jätmine põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks.
  4. Taotlejad on taotluse kohaselt Tallinna linnas, Liikuri 10 asuva elamu (edaspidi elamu) kaasomanikud. Elamu kaasomanikud on
  5. a võtnud vastu otsuse lõpetada elamu kaasomand ja jagada elamu reaalosadeks. TAOTLUSE ESITAJATE PÕHJENDUSED
  6. Taotlejad märgivad, et elamu kaasomand on senini lõpetamata, sest seda on takistanud erinevad kohtuvaidlused elamukooperatiivi Liikur (pankrotis) omandis oleva mõttelise osa üle. Kohtuvaidluste käigus on korduvalt seatud hagi tagamise abinõudena keelumärkeid ühe või teise kaasomaniku omandis olevatele mõttelistele osadele. Praegu on keelumärge seatud Harju Maakohtu
  7. mai
  8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-
  10. Taotluse kohaselt ei ole taotlejatel keelumärke tõttu võimalik nende omandis olevate mõtteliste osadega teha asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 viimases lauses nimetatud kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid. Taotlejad leiavad, et hagi tagamise abinõu saab kohaldada üksnes kostjaks oleva isiku suhtes. Taotlejad eespool viidatud tsiviilasjas kostjad ei ole. Samas ei ole seaduses selgesõnaliselt keelatud kohaldada hagi tagamise abinõu taotluses kirjeldatud olukorras.
  11. Taotlejate arvates on seadusandja jätnud reguleerimata olukorra, kus kaasomandis olevas ehitises on seatud või seatakse enne kaasomandi jagamist, st enne ehitise aluse maa kinnistamiseks vajalike toimingute tegemist kohtu poolt hagi tagamise korras võõrandamise keelumärked. Seadusandja on jätnud vastu võtmata vajalikud seadusparandused, mis välistaks elamu suhtes väljakujunenud olukorra teket.
  12. Taotlejad leiavad, et taotlus on lubatav, sest neil ei ole tõhusaid võimalusi oma rikutud õigusi kaitsta. Arvestades taotlejate lõppeesmärki, milleks on elamus korteriomandite moodustamine, on taotlejatel oma õiguste kaitseks järgmised võimalused: 1) kaasomandi kokkuleppeline lõpetamine, mis ei ole aga võimalik taotluses märgitud asjaoludel; 2) kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu, milleks puuduvad aga seaduses ettenähtud eeldused, 3) Harju Maakohtu
  13. mai
  14. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu vaidlustamine hagi esitamisega. Elamu kaasomanikud on viimast võimalust kasutanud, kuid Harju Maakohus on
  15. septembri
  16. a määrusega jätnud selle hagi menetlusse võtmata. Hagi esitanud isikud kavatsevad nimetatud määruse vaidlustada, kuid see ei ole tõhusaim vahend taotlejate rikutud õiguste kaitsmisel eelkõige ajalise faktori tõttu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  17. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  18. märtsi
  19. aasta määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III 2005, 11, 104, punkt 4;
  20. aprilli
  21. aasta määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, punkt 5).
  22. Riigikohtu üldkogu on aga PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu
  23. märtsi
  24. aasta otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, punkt 17;
  25. jaanuari
  26. aasta otsus asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, punkt 32;
  27. jaanuari
  28. aasta otsus asjas nr 3-3-2-1-04 − RT III 2004, 4, 37, punkt 26).
  29. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  30. aprilli
  31. aasta otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III 2003, 13, 125, punkt 16).
  32. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus taotlust menetleda üksnes juhul, kui taotlejatel puuduks muu tõhus viis kasutada neile põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õigust.
  33. Taotlejad on väitnud, et nende õigusi rikub AÕSRS § 13 lg-ga 6 seotud õigusaktide andmata jätmine. Samas on taotlejad oma lõpliku eesmärgina välja toonud elamus korteriomandite moodustamise. Seda aga takistab Harju Maakohtu
  34. mai
  35. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Nimetatud määruse kohaselt on keelatud võõrandada mõnda elamu mõttelist osa ning seada elamus korteriomandeid. Seega piirab taotlejate hinnangul nende õigusi eelkõige nimetatud kohtumäärus, mis takistab elamus korteriomandite seadmist.
  36. Kolleegium leiab, et taotlejate jaoks ei ole välistatud võimalus saavutada pooleliolevas kohtumenetluses oma õigustele kaitse, st saavutada hagi menetlusse võtmine ja elamus korteriomandite seadmise keelu tühistamine. Võimalik on õigusi kaitsta ka muul viisil.
  37. Taotlejad on viidanud, et Harju Maakohtu
  38. mai
  39. a määruse vaidlustamiseks hagi esitanud isikud (5 isikut, kes on taotluse lisana esitatud ehitusregistri väljavõtte kohaselt elamu kaasomanikud) kavatsevad esitada määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-09-36077, milles Harju Maakohus jättis
  40. septembri
  41. a määrusega nende hagi menetlusse võtmata. Kohtulahendite andmebaasi kohaselt on määruskaebus esitatud ning Tallinna Ringkonnakohus on selle määruskaebuse lahendanud
  42. novembri
  43. a määrusega. Nimetatud määruse peale on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest arvates. Seega on taotlejatel võimalik kaitsta oma õigusi pooleliolevas kohtumenetluses.
  44. Juhul kui tsiviilasjas nr 2-09-36077 määruskaebust ei esitata, määruskaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata, on taotlejatel elamu kaasomanikena võimalik viia neile kuuluvad elamu mõttelised osad tsiviilkäibesse elamualuse maa kinnistamisega AÕSRS § 12 alusel. Kaasomandi mõttelise osa koormamine kohtuliku käsutuskeeluga ei välista ehitisealuse maa kinnistamist. Seejärel on taotlejatel AÕS § 73 lg 1 kohaselt võimalik neile kuuluvat kinnisasja mõttelist osa vabalt käsutada.
  45. Eelnevat arvesse võttes ei ole taotlus lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.