← Eesti

3-1-1-101-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-101-09 Otsuse kuupäev 30. november 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe K

§ 209

lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 344 lg 1 ning § 3811 lg 1 järgi; Tõnis Tammekivi

§ 209lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 344 lg 1 ning § 394 lg 2 p 3 järgi; K.

T.

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 344 lg 1 järgi; K.

T.

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 27.

mai

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-3588 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Hint, Tõnis Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt ja K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, kassatsioonid Teised kassatsioonimenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Enne Timmi ja kannatanu Eesti Haigekassa esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ning vandeadvokaadi vanemabi Anton Filjajev Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a ja Tartu Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsused osas, millega 1.1 rahuldati Eesti Haigekassa tsiviilhagi ja mõisteti Tõnis Tammekivilt, S. J.-lt, K. T.-lt ning K. T.-lt solidaarselt Eesti Haigekassa kasuks välja 1 190 033 krooni; 1.2 jäeti Eesti Haigekassa tsiviilhagi tagamiseks aresti alla K. T.-le kuuluv korteriomand asukohaga X ja Tõnis Tammekivile kuuluvad vallasasjad, mis on loetletud Tartu Maakohtu otsuse resolutiivosas.
  8. Jätta Eesti Haigekassa tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 punkti 13 alusel läbi vaatamata.
  9. Vabastada käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktis 1.2 nimetatud asjad aresti alt.
  10. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  11. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni, sh käibemaks 320 krooni, S. J.- le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning jätta see menetluskulu riigi kanda.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni, sh käibemaks 160 krooni, K. T.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tartu Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega tunnistati S. J. süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 344 lg 1 ning § 3811 lg 1 järgi; Tõnis Tammekivi tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 pde 1, 2 ja 3 ning § 344 lg 1 järgi; K. T. tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 344 lg 1 järgi ja K. T. tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Sama kohtuotsusega mõisteti T. Tammekivi õigeks KarS § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesus ja S. J. KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kokku viies kelmuses. Maakohus tunnistas S. J.-i ja T. Tammekivi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning K. T. ja K. T. KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi järgmise teo toimepanemises. Eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu lõid S. J., T. Tammekivi, K. T. ja K. T. Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades Eesti Haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse T. Tammekivile, K. T.-le ja K. T.-le makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Selleks deklareerisid S. J. ja K. T. aastatel 2005-2007 mitmetel maksustamisperioodidel erinevate juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides T. Tammekivile, K. T.-le ja K. T.-le sellise töötasu maksmist, mida nendele tegelikult ei makstud, samuti sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis Eesti Haigekassa süüdistatavate esitatud töövõimetuslehtede alusel T. Tammekivile, K. T.-le ja K. T.-le, nende fiktiivset töötasu tegelikuks pidades, alusetult välja kokku 1 235 159 krooni ajutise töövõimetuse hüvitisi, mille näol said süüdistatavad varalist kasu. Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis kohus, et T. Tammekivi, K. T. ja K. T. süüdistuses nimetatud lepingute alusel tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Samuti tuvastas kohus, et juriidilised isikud, kellega T. Tammekivi, K. T. ja K. T. näilikud töölepingud sõlmisid, ei ole maksnud ei sotsiaal- ega tulumaksu. Süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu-deklaratsioonides valeandmete esitamisega viisid süüdistatavad Eesti Haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus varakäsutus töövõimetushüvitiste väljamaksmine. Maakohus rahuldas eelkirjeldatud faktiliste asjaolude alusel ka Eesti Haigekassa tsiviilhagi ja mõistis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S. J.-lt, T. Tammekivilt, K. T.-lt ja K. T.-lt solidaarselt Eesti Haigekassa kasuks välja 1 190 033 krooni. Tsiviilhagi tagamiseks jättis kohus aresti alla K. T. korteriomandi asukohaga X ja rea T. Tammekivi vallasasju.
  17. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid nii kõigi süüdistatavate kaitsjad kui ka prokurör.
  18. Tartu Ringkonnakohtu
  19. mai
  20. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o T. Tammekivi õigeksmõistmises KarS § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesus; S. J.-i õigeksmõistmises KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kokku viies kelmuses, samuti nende kelmustega seotud kolme tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises. Ringkonnakohus tunnistas T. Tammekivi süüdi ja karistas teda ka KarS § 394 lg 2 p 3 järgi. Samuti tunnistas ringkonnakohus S. J.-i süüdi ja karistas teda KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi nendes viies kelmuses, milles maakohus oli S. J.-i õigeks mõistnud. Ringkonnakohus rahuldas ühtlasi nende kelmustega seotud kolm tsiviilhagi. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Puutuvalt Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldamisse märkis ringkonnakohus muu hulgas, et kannatanu esitas
  21. aprillil 2008 maakohtule tsiviilhagi muutmise avalduse koos lisadega. Selles avalduses on nõude kostjana märgitud ka S. J. ning järelikult olid S. J. ja tema kaitsja teadlikud, et nõue on esitatud ka S. J.-i vastu. Asjaolu, et kannatanu esindaja
  22. mai
  23. a kohtuistungil suuliselt seda nõuet ei märkinud, ei tee eelnenud kirjalikku avaldust olematuks. Maakohus toimis õigesti võttes tsiviilhagi lahendamisel aluseks tsiviilhagi muutmise kirjaliku avalduse, mitte aga tsiviilhageja esindaja suulise taotluse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  24. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid S. J.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Hint, T. Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Paabumets, K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Kütt ja K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Veski. Kassaatorid taotlevad ringkonnakohtu ja maakohtu otsuste tühistamist nende kaitsealuste süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas ning oma kaitsealuse õigeksmõistmist (S. J.-i, K. T. ja K. T. kaitsjad) või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule (T. Tammekivi kaitsja) või maakohtule (K. T. kaitsja alternatiivne taotlus). Kassatsioonide põhjendustes väidavad kaitsjad kokkuvõtlikult seda, et kohtud on süüdistatavaid süüdi tunnistades ja karistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. S. J.-i ja K. T. kaitsja kassatsioonides vaidlustatakse kohtuotsuseid ka Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas. S. J.-i kaitsja osutab muu hulgas sellele, et mõistes S. J.-lt Eesti Haigekassa kasuks välja 1 190 033 krooni, ületasid kohtud TsMS § 439 eirates kannatanu nõude piire. Kannatanu esindaja avaldas kohtuistungil, et Eesti Haigekassa tsiviilhagi 1 190 033 krooni nõudes ei ole esitatud kõigi süüdistavate suhtes, vaid on konkretiseeritud järgnevalt: K. T.-lt nõutakse 521 340 krooni, T. Tammekivilt 563 563 krooni ja K. T.-lt 105 130 krooni. Nõue on jagatud Eesti Haigekassa poolt välja makstud töövõimetuslehtede järgi, lähtudes sellest, kui palju raha Eesti Haigekassa kellelegi välja maksis. Kassaator ei nõustu kohtute seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb aluseks võtta Eesti Haigekassa poolt enne kohtuliku uurimise algust Tartu Maakohtule esitatud tsiviilhagi muutmise avaldus
  25. aprillist 2008, mitte aga kannatanu esindaja poolt
  26. mai
  27. a kohtuistungil esitatud taotlus.
  28. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi kassatsioonivastuses palutakse jätta kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
  29. Eesti Haigekassa esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Anton Filjajev taotlevad kassatsioonivastuses, et Riigikohus jätaks ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kõik kassatsioonid rahuldamata. Kannatanu esindajate hinnangul on kassatsioonides tsiviilhagi rahuldamise vastu esitatud väited ainetud. Muu hulgas on ekslik S. J.-i kaitsja seisukoht, nagu oleks Eesti Haigekassa esindaja maakohtu istungil suulise avaldusega muutnud kannatanu kirjalikult esitatud tsiviilhagi, sh loobunud hagist S. J.-i vastu. Tsiviilhagi ei ole võimalik suuliselt muuta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  30. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatorite väited selle kohta, et kohtud rikkusid süüdistatavaid süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldasid vääralt materiaalõigust, ilmselgelt põhjendamatud. Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatavate käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsjate neid väited, milles vaidlustatakse süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist. II
  31. Kolleegium möönab, et iseenesest võib olla põhjendatud S. J.-i kaitsja väide, mille kohaselt ületasid kohtud Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldamisel kannatanu nõude piire, eirates sellega TsMS §
  32. Käesolevas asjas ei ole selle küsimuse lahendamisel aga tähtsust, sest Eesti Haigekassa tsiviilhagi esemeks on nõue, mida ei ole võimalik hagimenetluses läbi vaadata. Seetõttu tuleb vaidlustatud kohtuotsused Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas tühistada ja jätta kannatanu tsiviilhagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
  33. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks saab olla üksnes nõue, mida on põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  34. jaanuari
  35. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 - RT III 2008, 7, 44;45, p 38;
  36. oktoobri
  37. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-35-08 - RT III 2008, 38, 253, p 25 ja
  38. oktoobri
  39. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-09 - RT III 2009, 41, 312, p 9).
  40. Eesti Haigekassa tsiviilhagi aluseks on asjaolu, et S. J., T. Tammekivi, K. T. ja K. T. esitasid Maksu- ja Tolliameti kaudu Eesti Haigekassale valeandmeid, millest tingituna maksis Eesti Haigekassa alusetult T. Tammekivile 563 563 krooni, K. T.-le 521 340 krooni ja K. T.-le 105 130 krooni ajutise töövõimetuse hüvitist. Osutatud asjaolu alusel saavad tekkida üksnes Eesti Haigekassa alusetu rikastumise nõuded põhjendamatult välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamiseks, mitte aga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Õigusvastaselt tekitatud kahjust, mille hüvitamist saaks Eesti Haigekassa (näiteks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ning KarS § 209 kui deliktiõigusliku kaitsenormi alusel) süüdistatavatelt nõuda, oleks võimalik rääkida eeskätt juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamise nõue T. Tammekivi, K. T. või K. T. vastu oleks osaliselt või täielikult väärtusetu. Kahjuna oleks vaadeldav see osa töövõimetushüvitise tagastamise nõudest, millel tegelik väärtus puudub. (Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  41. aprilli
  42. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-06 - RT III 2006, 17, 162, p 13 ja
  43. mai
  44. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-07 - RT III 2007, 23, 188, p-d 13-16.) Sellise nõude väärtusetus võib tuleneda näiteks T. Tammekivi, K. T. või K. T. maksevõimetusest. Eesti Haigekassa tsiviilhagis ei ole aga osutatud asjaolule, et alusetult välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitiste tagastamise nõuded T. Tammekivi, K. T. või K. T. vastu oleksid osaliselt või täielikult väärtusetud. Samuti ei nähtu sellist fakti süüdistuse tekstist. Seetõttu ei ole võimalik käsitada Eesti Haigekassa tsiviilhagis esitatud nõuet õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, nagu kohtud seda ekslikult tegid. Olemasoleval faktilisel alusel on Eesti Haigekassa nõue vaadeldav üksnes alusetu rikastumise nõudena, täpsemalt nõudena alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamiseks.
  45. Alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamist ei ole võimalik nõuda tsiviilhagi esitamise teel, sest ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg-te 3 ja 6 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega. Nimelt sätestab RaKS § 62 lg 3, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. RaKS § 62 lg 6 kohaselt on haigekassal sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Haigekassa osutatud ettekirjutus on HKMS § 3 lg 1 p-st 1 tulenevalt vaidlustatav halduskohtus.
  46. Kuna Eesti Haigekassa tsiviilhagis esitatud nõue ei ole kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, vaid alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamise nõudena, mida hagimenetluses läbi vaadata ei saa, tühistab kolleegium KrMS § 352 lg-st 6, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 p-st 7 juhindudes maakohtu ja ringkonnakohtu otsused Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas ning jätab TsMS § 423 lg 1 p-st 13 juhindudes Eesti Haigekassa tsiviilhagi läbi vaatamata. III
  47. S. J.-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse maksta OÜ-le Tartu I Advokaadibüroo seoses S. J.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega riigi õigusabi tasu summas 1920 krooni (sh käibemaks 320 krooni). Samuti palub K. T. kaitsja mõista seoses K. T.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja riigi õigusabi tasu 960 krooni (sh käibemaks 160 krooni). Kolleegium leiab, et mõlemad taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  48. jaanuari
  49. a määruse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 8 lg-st 1, § 2 lg 3 p-st 2 (S. J.-i kaitsja taotluse osas) ning § 1 lg-st 2 koostoimes käibemaksuseaduse § 15 lg-ga 1 rahuldada.
  50. Kuna Riigikohus tühistab osaliselt maakohtu ja ringkonnakohtu otsused, süüdistataval on aga õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus, ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud, tuleb S. J.-i ja K. T. määratud kaitsjatele kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest makstud tasu jätta riigi kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  51. mai
  52. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08 - RT III 2008, 25, 165, p 14 ja
  53. aprilli
  54. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09 - RT III 2009, 23, 166, p 61). Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.