Obsah (8)

§ 691§ 353§ 209§ 456§ 392§ 370§ 442§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohtu otsus tuleb samadel põhjustel tühistada hageja I nõude osas, hageja II nõude osalise rahuldamise osas ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas, st hageja II 83 750 krooni suuruse nõude rahuldamata jätmise osas, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Asi tuleb tühistatud osas saata

§ 691p 4 ja § 692 lg 5 järgi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Kolleegium käsitleb esmalt menetlusõigusjärglust ja kassatsioonkaebuse ulatust. Asja materjalide kohaselt on hageja II surnud
2. juulil
3. a, seega enne hageja I vastuapellatsioonkaebuse esitamist
4. juulil
5. a.

§ 353

lg 2 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Asja materjalide kohaselt oli hageja II lepinguliseks esindajaks hageja I. Seega menetlus hageja II surma tõttu ei peatunud.

§ 209

lg 1 järgi lubab kohus füüsilisest isikust poole surma korral menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel. Hageja I on esitanud Riigikohtule pärimistunnistuse, mille kohaselt on tema hageja II pärija. Kolleegium leiab, et hagejal I tuleb lubada hageja II üldõigusjärglasena menetlusse astuda hageja II asemel. 12. Maakohtu menetluses oli kummagi hageja lõplik nõue mõista kostjalt välja 284 454 krooni. Maakohus rahuldas hagejate nõuded osaliselt ning mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja 200 704 krooni. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Hageja I ringkonnakohtule antud selgituste kohaselt vaidlustas hageja I vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis tema nõude osaliselt rahuldamata ja kostjalt tema kasuks 83 750 krooni välja mõistmata. Kuna hageja II ei vaidlustanud maakohtu otsust, on maakohtu otsus

§ 456

lg 2 p 1 alusel jõustunud osas, millega hageja II nõudest jäeti 83 750 krooni suurune osa rahuldamata. Kassatsioonkaebuses palub hageja I ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kuna hageja I on üldõigusjärglasena hageja II asemel menetlusse astunud, on ringkonnakohtu otsus vaidlustatud tervikuna, sh hagejat II puudutavas osas, s.o hageja II nõudest 200 704 krooni suuruse osa rahuldamata jätmise osas. Kuivõrd maakohtu otsus on jõustunud osas, millega hageja II nõudest jäeti rahuldamata 83 750 krooni suurune osa, jääb kassatsioonkaebus selles osas läbi vaatamata.

1. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik. Olukorras, kus ringkonnakohus erinevalt maakohtust leidis, et hagejate nõude eelduseks on see, et hagejad on pärandi vastu võtnud, oleks ringkonnakohus pidanud seda pooltega arutama ja andma neile võimaluse esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-02, p 17). Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu ka seda, et kostja oleks üldse tuginenud asjaolule, et hagejad ei ole pärandit vastu võtnud. Kassatsioonkaebuse väidete kohaselt on hagejad pärandi enne
4. jaanuari
5. a kehtinud PärS § 117 lg 3 kohaselt vastu võtnud.
6. Kolleegium leiab, et alama astme kohtud ei selgitanud asja menetledes välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja hagejate nõuded jäid õigesti kvalifitseerimata. Hagejad soovisid, et kostja hüvitaks mõlemale hagejale 1/8 korteriomandi väärtusest ja kinnistu müügihinnast. Maakohus on tuvastanud, et pärandvara hulka kuulusid vallasasjadena aiamaja koos juurdeehitusega ja korter. Korteriomand ja kinnistu kinnistati pärast pärandaja surma. Kostja on müünud
7. mail
8. a kinnistu 750 000 krooni eest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, kas hagejad võtsid pärandi vastu. Kolleegium leiab, et sellisel juhul saab nõuda kinnistu ja korteriomandi mõtteliste osade väärtuse hüvitamist erinevatel õiguslikel alustel.
9. Juhul kui hagejad olid pärandi vastu võtnud, siis enne
10. jaanuari
11. a kehtinud PärS § 141 kohaselt oli pärandvara, sh ka 1/2 mõttelist osa aiamajast ja korterist hagejate ning kostja kaasomandis. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 1 kohaselt ei ole kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Aiamajaaluse maa kinnistusraamatusse kandmisega muutus aiamaja kinnisasja oluliseks osaks, seega aiamaja kui vallasasi lakkas olemast ning lõppes pärijate, sh hagejate kaasomand aiamajale. Hagejad on hagiavalduses taotlenud, et kostja hüvitaks neile kinnistu mõttelise osa väärtuse, milleks on kokku 1/4 hinnast, millega kostja on kinnistu müünud. Sellise nõude puhul võib tegemist olla deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudega või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Kohtud on ekslikult leidnud, et hagejate kinnistu mõttelise osa väärtuse hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab olla ainult enne
12. jaanuari
13. a kehtinud PärS §
14. Lisaks sellele sättele kohalduvad võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
15. mai
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-07). Maareformi seaduse § 221 lg 4 kohaselt on kaasomandis oleva ehitise kaasomanikel õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Praeguses asjas juhul, kui hagejad olid pärandi vastu võtnud, on hagejad kaotanud omandiõiguse aiamaja mõttelisele osale ja õiguse erastada kaasomandile vastav mõtteline osa maast sellega, et kostja erastas aiamajaaluse maa ainuisikuliselt ning sai sellega kinnistu ainuomanikuks. VÕS § 1037 lg 3 kohaselt hinnatakse saadu harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Alternatiivselt võiks hagejatel olla kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. Nõude ulatus tuleb sellise nõude puhul määrata kindlaks VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi. Asja taassoetamise väärtust (VÕS § 132 lg 1) või asja väärtust (VÕS § 132 lg 2) tuleb hinnata, kui hageja seda taotleb, kohtulahendi tegemise aja seisuga.
17. Eluruumi kui vallasasja baasil korteriomandi kinnistamine erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast. Vallasasjast eluruumi omanik saab sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi omanikuks, erinevalt vallasasjaks oleva hoone aluse ja selle juurde kuuluva maa erastamisest. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna eluruumide erastamise seaduse § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
18. märtsi
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p-d 18 ja 19). Seega, kui maakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et hagejad olid pärandi vastu võtnud, said hagejad korteriomandi kinnistamisel ka korteriomandi kaasomanikeks ning kinnistusraamatu kanne on ebaõige selles osas, mille kohaselt kostja on korteri ainuomanik. Hagejatel võiks sellisel juhul olla võimalik nõuda kostjalt korteriomandi mõttelise osa väärtuse hüvitamist pärandvara jagamisel. PärS § 184 järgi, kui pärand on avanenud enne
20. aasta
21. jaanuari ja pärandvara jagatakse pärast
22. aasta
23. jaanuari, kohaldatakse kehtiva PärS §-de 147, 150, 152-157 ja 159-161 sätteid.
24. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitama välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Hageja I peab kohtule teatama, kas ta nõuab kahjuhüvitist või hüvitist alusetust rikastumisest tulenevalt.

§ 370

lg 2 järgi võib esitada mõlemad nõuded alternatiivselt või ka selliselt, et paluda rahuldada üks nõue üksnes juhul, kui teist nõuet ei rahuldata.

§ 442

lg 8 viimase lause järgi ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 18. Hageja I kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

19. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb otsustada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu