Obsah (9)

§ 704§ 682§ 702§ 478§ 485§ 4891§ 3401§ 204§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esi

) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud alus maksekäsu määruse teistmiseks. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks

1. oktoobril
2. a. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
3. jaanuaril
4. a, seega on avaldaja nõue aegunud. Võlgnik on pärast maksekäsu määruse kättesaamist avaldanud tahet see vaidlustada ning on esitanud maakohtule määruskaebuse asemel vastuväite. Maakohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu selle menetlusdokumendi puudustele, mis oleks tulnud kõrvaldada, ning on jätnud võlgniku vastuväite tähelepanuta. Võlgnik pöördus
5. aprillil
6. a selgituste saamiseks Tartu Maakohtu poole. Saades teada, et tema vastuväidet ei ole menetletud, taotles ta riigi õigusabi.

§ 704lg-s 1 sätestatud kahekuulist tähtaega tuleb arvestada 13.

maist

1. a, mil võlgnikule määrati riigi õigusabi. Lahendamata on ka küsimus võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõimest maksekäsu kiirmenetluse ajal. Võlgnik on töövõimetuspensionär, kelle töövõime kaotus on 80%. Võlgnik elas
2. jaanuarist
3. a kuni
4. juulini
5. a hooldekodus. Hooldekodusse paigutamise üheks põhjuseks oli võlgniku terviseseisundist tulenev toimetulematus iseseisva eluga. Võlgnik on viibinud ka ravil psühhiaatriakliinikus.
6. Avaldaja ei ole teistmisavaldusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb

§ 682

lg 1 (koostoimes

§-ga 705) alusel jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 8.

§ 702

lg 1 kohaselt võib teistmisavalduse esitada jõustunud kohtulahendi peale.

§ 478

lg 3 ja 466 lg 3 kohaselt jõustub hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asja materjalide kohaselt on võlgnik pärast talle maksekäsu määruse kättetoimetamist esitanud maakohtule vastuväite.

§ 485

lg 1 kohaselt võib vastuväite maksekäsu kiirmenetluses esitada makseettepanekule. Maksekäsu määrust saab

§ 4891lg 1 järgi vaidlustada määruskaebuse esitamisega.

Maksekäsu määruse peale vastuväite esitamist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud. Kolleegium leiab, et võlgnik avaldas vastuväites selget tahet maksekäsu määrus vaidlustada. Seetõttu tuleb lugeda võlgniku esitatud vastuväide määruskaebuseks. Asjas ei ole tehtud lahendit, millega võlgniku määruskaebus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, seega ei ole maakohtu 1. augusti 2008. a maksekäsu määrus jõustunud ja selle teistmine ei ole

§ 702lg 1 järgi lubatud.

Kolleegium märgib, et üldjuhul võib määruskaebuseks lugeda ka makseettepanekule hilinenult esitatud vastuväite, kui see esitatakse määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul. 9. Kuivõrd maksekäsu määruse peale on esitatud määruskaebus ja asja materjalide kohaselt ei ole otsustatud selle menetlusse võtmist, tuleb asi saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Juhul, kui määruskaebus on esitatud puudustega, tuleb võlgnikule

§ 3401lg 1 kohaselt määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kolleegium juhib muu hulgas tähelepanu sellele, et asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu, samuti tuleb maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuses tugineda vähemalt ühele

§ 4891lg-s 2 nimetatud asjaoludest.

10. Kolleegium märgib ka, et teistmisavalduses on tõstatanud küsimus võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolust maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal.

§ 204

lg 1 järgi peab kohus muu hulgas kontrollima menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega tohi selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimet tuleb kontrollida ka maksekäsu kiirmenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas 3-2-2-1-09).
3. Kuna asi saadetakse maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei ole hoolimata teistmisavalduse läbivaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega

§ 173lg 1 järgi.

Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik