← Eesti

3-2-2-7-09

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-2-7-09 Tartu,

  1. detsember
  2. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Osaühingu Aktiva Finants hagi Marek Uibomäe vastu 10 717 krooni 30 sendi saamiseks Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2/12043/05 Marek Uibomäe teistmisavaldus 10 717 krooni 30 senti Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Nele Laidvee Kostja Marek Uibomäe (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Tamm
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. detsembri
  9. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2/1-2043/
  11. Saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
  12. Teistmisavaldus rahuldada.
  13. Tagastada Marek Uibomäele teistmisavalduselt
  14. juunil
  15. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas
  17. juunil 2005 Viljandi Maakohtule hagiavalduse Marek Uibomäe (kostja) vastu 10 717 krooni 30 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Radiolinja AS (praeguse ärinimega Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja
  18. veebruaril 1997 mobiiltelefoniside teenuse kasutamiseks liitumislepingu nr
  19. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse tasuda regulaarselt teenuse kasutamise eest arveid. Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist päevas 0,5% võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei ole mobiiltelefoniside teenuse arveid tasunud.
  20. mail 2005 loovutas Elisa Mobiilsideteenused AS oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja võlgneb hagejale 5358 krooni 65 senti, millele lisandub viivis 5358 krooni 65 senti.
  21. Viljandi Maakohus saatis
  22. augustil 2005 kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid kostja poolt lepingu sõlmimisel hagejale teatatud aadressile Viljandi maakonda Kõpu valda Tipu mnt 3-
  23. Sellelt aadressilt tagastati kutse märkega: "ei ela enam Kõpu vallas, elukoht teadmata". Viljandi Maakohus andis hagejale tähtaja kostja elukoha andmete esitamiseks. Hageja teatas maakohtule, et tal ei ole andmeid kostja võimaliku viibimiskoha kohta, kostja asukoht ei ole selgunud päringutest Lõuna Politseiprefektuuri ega rahvastikuregistrisse. Ühtlasi palus hageja avaldada kohtukutse ja kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  24. Asja menetlemise käigus selgus, et rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on kostja elukoht Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kostiveres Jõe 4-
  25. Viljandi Maakohus andis tsiviilasja
  26. septembri
  27. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Rahvastikuregistrisse kantud aadressile
  28. oktoobril 2005 saadetud menetlusdokumendid tagastati maakohtule märkega: "ei ela Kostiveres". Harju Maakohus andis hagejale uue tähtaja kostja elukoha täpsustamiseks. Hageja teatas, et Põhja Politseiprefektuurilt saadud vastuse kohaselt ei ole kostja elukoht teada.
  29. Vastuseks hageja pöördumisele teatas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Harju Maakohtule, et kostja on avaldanud liiklusregistris oma aadressiks Järva maakonna Väätsa valla Väätsa aleviku. Sellele aadressile
  30. novembril 2005 saadetud menetlusdokumendid tagastati maakohtule märkega: "adressaat tundmatu".
  31. Harju Maakohus teavitas kostjat eelistungi toimumisest
  32. ja
  33. novembri
  34. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ilmunud
  35. detsembri
  36. a eelistungile ega teatanud ilmumata jätmise põhjust. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  37. Harju Maakohus rahuldas hagi
  38. detsembri
  39. a tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 717 krooni 30 senti. Tagaseljaotsuse kohaselt on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtukulud 1571 krooni 52 senti ning riigituludesse postikulu 147 krooni 60 senti. Tagaseljaotsuse resolutsioon avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
  40. detsembril
  41. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  42. Kostja esitas
  43. mail 2009 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub tagaseljaotsuse tühistada. Teistmisavalduse kohaselt pidas kohtutäitur tagaseljaotsuse alusel kostja arvelduskontolt
  44. oktoobril 2008 kinni 9646 krooni 18 senti ja
  45. oktoobril 2008 veel 6713 krooni 64 senti. Kostja ei teadnud, et tema vastu on esitatud hagiavaldus. Kostja sai tagaseljaotsusest teada alles
  46. a märtsis, kui võttis välja eelmise aasta pangakonto väljavõtte. Kostja ei ole kunagi Radiolinja AS-ga mobiilsideteenuse lepingut sõlminud. Lepingu sõlmimisel esitati kostja kaotatud pass, millel oli vahetatud foto. Kostja pöördus avalduse tegemiseks politseiasutusse, kus selgitati, et kuritegu on aegunud. Ühes teistmisavaldusega esitas kostja koopia võltsitud passist, oma ID-kaardist, liitumislepingust ning avaldusest passi saamiseks. Riigikohtu järelepärimise peale antud vastuse kohaselt kaotas kostja passi enne
  47. aastat, mil ta kutsuti passi kadumise asjaolude selgitamiseks politseiasutusse. Politseiasutuses sai kostja teada, et tema passiga on tehtud mitu õigusrikkumist. Pärast seda tegi kostja kodakondsusametile avalduse uue passi saamiseks, märkides ekslikult passi kaotamise aastaks
  49. Hageja ei vaidle teistmisavaldusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  50. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu
  51. detsembri
  52. a tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada. Hagiavaldus tuleb TsMS § 710 lg 1 esimese lause järgi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
  53. Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsusest teada pärast otsuse täitmist. Alates
  54. jaanuarist 2006 kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja tagaseljaotsuse kättetoimetamist on kolleegium käsitlenud nt oma
  55. juuni
  56. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-
  57. Kolleegium ei pea vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta. Enne
  58. jaanuari
  59. a kehtinud TsMS § 27 lg-s 2 sätestati, et kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi selle kohta, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Riigikohus on mitmes varasemas lahendis märkinud, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Seetõttu on varasema TsMS § 27 järgi kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele seatud kõrgendatud nõuded (vt nt
  60. detsembri
  61. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06, p 9;
  62. aprilli
  63. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, p 5). Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest (vt Riigikohtu
  64. juuni
  65. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, p 16). Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ajalehekuulutuse kaudu võib kohtukutset kätte anda ainult siis, kui ükski muu kätteandmise viis ei ole tulemust andnud (vt nt
  66. novembri
  67. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02, p 9;
  68. aprilli
  69. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, p 5; eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, p 12-14;
  70. juuni
  71. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-09, p 6). Samuti on Riigikohus leidnud, et sellistel juhtudel peab kohus tegema lisatoiminguid, et leida andmeid kostja elukoha kohta. Üheks lisatoiminguks võib olla hagejale ettepaneku tegemine leida andmeid kostja elukoha kohta. Enne
  72. jaanuari
  73. a kehtinud TsMS § 147 lg 3 järgi peab hageja hagiavalduses märkima, mida ta on teinud kostja aadressi teadasaamiseks. Nimetatud sätte mõtte kohaselt - teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte - ei saa alati piisavaks pidada seda, kui hageja täidab ainult TsMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõuded. Samuti võib kohus kostja elukoha teadasaamiseks pöörduda järelepärimisega mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib oma ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib lugeda, et kohtudokumendi kätteantuks lugemine selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded on põhjendatud (vt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, p 14 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06, p 9). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
  74. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus kohustas hagejat kahel korral esitama andmeid kostja elukoha kohta (tlk-d 22 ja 34), mille tulemusena tegi hageja päringuid politseiasutustele, autoregistrikeskusele ja rahvastikuregistrile (tlk-d 24, 36 ja 40). Lisaks on toimikus
  75. septembri
  76. a väljavõte Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest teenindusletist (e-maksuametist; tlk 28). Väljavõtte kohaselt on ajavahemikul oktoobrist 1999 kuni augustini 2005 kostjale teinud väljamakseid erinevad isikud. Seejuures on üks väljamakse tehtud kohtumenetluse ajal. Toimikus ei ole andmeid selle kohta, et kohus oleks selgitanud kostja elukohta väljamakseid teinud isikute kaudu. Kolleegium leiab, et kui kohtule on mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse kaudu teada isik, kes on teinud kostjale väljamakseid (nt tööandja), siis peab kohus pöörduma kostja elukoha teadasaamiseks väljamaksed teinud isiku poole. Eelkõige tuleb pöörduda isiku poole, kes on kohtule teadaolevalt teinud väljamakseid kohtumenetluse ajal. Kuna praegusel juhul ei ole maakohus kostja elukoha teadasaamiseks esitanud järelepärimist kohtumenetluse ajal kostjale väljamakse teinud isikule, ei ole kohus teinud kõike mõistlikult võimalikku, et kostja saaks hagiavalduse kätte. Kuna kostjale ei olnud seaduse kohaselt hagiavaldust kätte toimetatud ega teda kohtusse kutsutud, ei olnud kohtul õigust teha tagaseljaotsust. Seetõttu tuleb jõustunud tagaseljaotsus tühistada.
  77. Vastuseks teistmisavalduse väitele, et maakohtu tagaseljaotsus on vale ka seetõttu, et kostja ei ole kunagi vaidlusalust liitumislepingut sõlminud, märgib kolleegium, et sisulised väited saab kostja esitada asja läbivaatamisel maakohtus. Need väited ei ole teistmisavalduse rahuldamisel maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
  78. Asja läbivaatamisel tuleb maakohtul menetluskulud jaotada ja kindlaks määrata enne
  79. jaanuari
  80. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1).
  81. TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tuleb teistmisavalduse rahuldamise tõttu kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.