) § 311 (jõustunud 1. juunil 2008) kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seadusandja on andnud kinnipeetavale juurdepääsu kohtulahendite andmebaasile, mille hulka tuleb arvata ka Interneti-lehekülg www.coe.ee, kus kajastuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed tõlked, mis on kaebuse esitajale vajalikud oma õiguste kaitseks. Vanglas kinnipeetavatele kasutamiseks lubatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) veebilehel on informatsioon vaid inglise ja prantsuse keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite tekstide tõlked ning muu info on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehelt www.coe.ee ning kaebuse esitajale ei saa kohustuseks teha lasta kohtulahendite tekste tõlkida eesti keelde. Veebileht www.coe.ee võimaldab ligipääsu kohtulahenditele ja nendega seotud infole ning seetõttu tuleb lugeda seda analoogseks kohtulahendite registriga, millele ligipääs on sätestatud
§-s 311. Eeltoodu põhjal on õigusvastane Tartu Vangla keeldumine tagada kaebuse esitajale juurdepääs veebilehele www.coe.ee, kuna
§-s 311 antakse kinnipeetavale võimalus kasutada vangla järelevalve all Internetti selleks kohandatud arvutites juurdepääsuks kohtulahendite registrile. Ülejäänud Interneti-lehekülgedele juurdepääsu nõude osas jättis halduskohus R. Kalda kaebuse rahuldamata. Veebilehtede www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee kasutamist kinnipeetava poolt vanglas Interneti vahendusel ei ole sätestatud
uues redaktsioonis ning seetõttu ei ole
Nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks on võimalik esitada teabenõue otse teabevaldajale, täpsustades, millist teavet soovitakse, või pöörduda teabenõudega Tartu Vangla poole. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on kaebuse esitajale tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega on kaebajale samuti kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kaudu. Kaebaja õigusi ei riku temale Interneti vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine. 3. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada R. Kaldale ligipääs Interneti-leheküljele www.coe.ee ning kohustati Tartu Vanglat tagama kaebajale ligipääsu nimetatud leheküljele. Tartu Vangla taotles selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tartu Vangla ei ole asjas õige vastustaja, sest vanglal ei ole võimalik iseseisvalt arvuteid seadistada ja seega ei ole võimalik tagada R. Kaldale ligipääsu tema soovitud veebilehekülgedele. Justiitsministeeriumi haldusalas olevate riigiasutuste infotehnoloogiat seadistab Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis tähendab, et ainult Justiitsministeeriumi pädevuses on korraldada kinnipeetavatele juurdepääsu Internetile. Halduskohus on valesti tõlgendanud
. Seaduse mõtteks on tagada ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registrile (HUDOC), mitte aga www.coe.ee veebileheküljele, kus asuvad üksnes kohtulahendite mitteametlikud eestikeelsed tõlked. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-31-20-07 kohaselt peab kinnipeetavale teatud tingimustel võimaldama Internetti kasutada ja juurdepääsu Internetis avaldatud avalikule teabele, kui selleks ei tulene õigusaktist selgesõnalist piirangut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli vangistusseaduses selgesõnaline piirang olemas. 4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus tervikuna. Halduskohus tõlgendas valesti
. Normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ning võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mille alla kuuluvad ka Interneti- leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste eelnõud ning muud ametlikud seisukohad ja otsused. Kaebajal ei ole võimalik nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks teabevaldajale teabenõuet esitada või pöörduda teabenõudega otse Tartu Vangla poole, sest ta ei saa teada, millist teavet leheküljed sisaldavad ning ei oska teabenõuet piisavalt konkretiseerida. Kõik umbmäärased teabenõuded on Tartu Vangla tagasi lükanud. Tartu Vanglas ei ole õiguskantsleri aastaraamatut
, leides, et veebilehekülg www.coe.ee tuleb arvata selliseks kohtulahendite registri leheküljeks, millele tuleb tagada juurdepääs. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljel on kohtuotsuste ametlikud tekstid inglise ja prantsuse keeles ning eesti keeles on sellel leheküljel saadaval üksnes põhitekstid (konventsioon ja protokollid), siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kinnipeetavale peavad Interneti teel olema kättesaadavad ka nende lahendite kohta olemas olevad eestikeelsed tõlked või kokkuvõtted, mis praegusel juhul asuvad Interneti-leheküljel www.coe.ee. Kuna
vaidlustatud toimingu tegemise ajal veel ei kehtinud, tuleb eelkõige lähtuda Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-20-07 seisukohtadest. Samas nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades olemasolevat õiguslikku olukorda, s.o alates 1. juunist 2008 kehtivat
, tuleb veebilehekülge www.coe.ee vähemalt seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite tõlgete ja kokkuvõtete osas lugeda ka
järgi selliseks kohtulahendite registri mõiste alla kuuluvaks leheküljeks, millele juurdepääs tuleb kinnipeetavatele tagada, sest selliseid tõlkeid ei ole võimalik leida Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljelt ning puudub mõistlik alus takistada kinnipeetavate juurdepääsu olemasolevatele ja eestikeelsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. R. Kalda seisukoht, et ka Interneti-lehekülgi www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee tuleks lugeda ametlikeks õigusaktide andmebaasideks
tähenduses, kuna seal avaldatakse seaduseelnõud ja nende seletuskirjad, õiguslikud seisukohad, otsused jne, ei ole põhjendatud. Halduskohus viitas õigesti, et elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on R. Kaldale tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Riigi Teataja seaduse §-st 2 nähtuvalt on ka õiguskantsleri aastaülevaated elektroonilise Riigi Teataja kaudu R. Kaldale kättesaadavad. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et R. Kalda õigusi ei riku temale Interneti vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine. 6. R. Kalda esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata. R. Kalda väidab, et kohtud on vääralt käsitlenud järgmisi materiaalõiguse norme: PS § 3 lg 2, § 11 ja § 44, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10,
TS § 3 ja § 33 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-20-07 tulenevaid seisukohti. Kassaator ei nõustu kohtute tõlgendusega
§-le 311 ning leiab, et seda normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ehk "võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele" tähendab praeguses vaidluses seda, et ametlikud õigusaktide andmebaasid on ka Interneti-leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste eelnõud (seletuskirjad) ning muud ametlikud seisukohad ja otsused, mida kinnipeetaval on tarvis oma õiguste kaitsel ja käitumise kujundamisel (seaduste seletuskirjades seletatakse lahti seaduste erinevad paragrahvid) jne. Riigi Teatajas puuduvad õiguskantsleri seisukohad jooksvalt
mõttes, mistõttu ei ole vanglal kohustust tagada neile lehekülgedele ka juurdepääsu. Vastustaja on seisukohal, et isik ei vaja oma õiguste kaitseks seaduseelnõusid, kuna need ei kehti ja ei tekita, muuda ega lõpeta seetõttu kellegi õigusi või kohustusi. Kõik vastuvõetud seadused avaldatakse Riigi Teatajas, millele juurdepääs on kinnipeetavatele tagatud. Riigikogu kodulehel kättesaadavatest seaduste seletuskirjadest on võimalik osta väljatrükk või tutvuda nendega raamatukogus, esitades selleks enne vastavasisulise taotluse. Õiguskantsleri kodulehel avaldatud ettepanekud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (neist vaid paarkümmend puudutavad kohut ja kinnipidamisasutusi) avaldatakse ka õiguskantsleri aastaraamatus, millest kinnipeetavatel on võimalik osta väljatrükke või tutvuda vangla raamatukogu vahendusel vastavasisulise taotluse alusel. Õiguskantsleri aastaraamatud on vangla soetanud esimesel võimalusel pärast nende ilmumist. Iseenesest on õige, et igaühel peab olema juurdepääs avalikule teabele, ent see ei tähenda, et juurdepääs tuleb tagada ilmtingimata ja ainult Interneti vahendusel. R. Kaldat huvitavad ennekõike õiguskantsleri poolt teistele kinnipeetavatele antud seisukohad, mida ei ole kodulehel avaldatud. Neid on võimalik saada õiguskantsleri kantseleist teabenõude korras. Seega ei tagaks õiguskantsleri kodulehe kasutamise võimalus kassaatorile juurdepääsu soovitud teabele. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et R. Kalda ei ole pöördunud vangla poole konkreetse teabe väljatrükkimise või teabega tutvumise sooviga ja seetõttu on kohatu väita, et vangla pole talle taganud juurdepääsu soovitud teabele. 8. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles kohtud rahuldasid R. Kalda kaebuse. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda juurdepääsu veebilehele www.coe.ee ja R. Kalda pole üldse taotlenud vanglalt juurdepääsu nimetatud veebilehele, mistõttu ei ole vangla teinud toimingut (keeldumine), mille kohtud õigusvastaseks tunnistasid. Kohtud on veebilehe www.coe.ee ebaõigesti samastanud kohtulahendite registriga
Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas EIK lahendite registrile HUDOC. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehel on küll muu hulgas link EIK lahendite mitteametlikele eestikeelsetele kokkuvõtetele, kuid see ei ole käsitatav ametliku kohtulahendite registrina. Kohtud oleks pidanud otsuse tegemisel kaaluma, kas taotletava toimingu tegemine üldse kuulub selle haldusorgani pädevusse, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. R. Kalda ei ole esitanud vanglale taotlust juurdepääsuks konkreetsele teabele mis tahes viisil vangla võimaluste piires, vaid taotles teabele juurdepääsu ühel kindlal viisil. Tartu Vangla ei ole keeldunud teabe väljastamisest ega soovitud teabele ligipääsu võimaldamisest, vaid selgitas, et vanglal ei ole taotluse positiivseks lahendamiseks tehnilisi võimalusi, kuna vangla arvutite seadistamine ei ole vangla pädevuses, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi korraldusel Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seega ei ole Tartu Vanglal võimalik kohtuotsuse resolutsiooni täita ja kaebus vangla toimingu peale ei saa viia vastustajat soovitud eesmärgile. Vangla on selgitanud, et vastava taotluse korral on ta valmis võimaldama R. Kaldale juurdepääsu EIK lahendite kokkuvõtete mitteametlikele tõlgetele selliselt, et trükib lahendite eestikeelsed tõlked välja ning neid on võimalik tervikuna raamatukogust laenutada. Avalikule teabele juurdepääsu ei pea tagama tingimata elektrooniliselt, vaid seda võib teha ka paberkandjal. 9. R. Kalda vaidleb kirjalikus vastuses Tartu Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ebaõige on vangla väide, et R. Kalda pole taotlenud juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Kohtud on tuvastanud, et selle taotluse esitas kaebaja 18. septembril 2007, ning Riigikohus peab lähtuma tuvastatud faktilistest asjaoludest. Kohtud on õigesti leidnud, et www.coe.ee tuleb arvata
mõttes kohtulahendite registri leheküljeks ja juurdepääs sellele peab olema tagatud. Väär on vangla väide, et vangla raamatukogus on EIK eestikeelsed lahendid kättesaadavad. Tegelikult on kättesaadav üksnes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite nimekiri, mis on aga kasutu, sest sellest ei selgu kaasuse sisu. Selleks, et teada, millisele EIK lahendile oma õiguste kaitsel nt analoogia korras viidata, tuleb tutvuda kõigi kaasustega. Vangla on keeldunud trükkimast välja kõiki kohtuotsuseid, põhjendades, et see koormab vanglat liialt nii ajalisest kui ka materiaalsest aspektist.
§-s 311 sätestatud piirang ebaproportsionaalne. R. Kalda jääb kassatsioonkaebuses toodud väidete juurde. 12. Justiitsminister on seisukohal, et üldkogu peab hindama
vastavust PS § 44 lg-le 1 ja § 12 lg-le 1: 1)
legitiimne eesmärk on vältida süütegude toimepanemist Interneti teel ning tagada kuriteoohvrite kaitse. Kinnipeetavate piiramatu ja kontrollimatu ligipääs Internetile võib ohustada ühiskonna turvalisust; 2)
Interneti kui teabe hankimise ja kasutamise ühe olulisema vahendi kasutamise piiramine on vajalik selleks, et saavutada legitiimne eesmärk. Kuna põhiõigustesse sekkumise riive intensiivsus on väike ja eesmärk tähtis, siis on meede mõõdukas ehk proportsionaalne. Seetõttu on
§-s 311 sätestatud piirang kooskõlas PS § 44 lg-ga 1; 3)
ei ole vastuolus PS § 12 lg-ga 1; 4) tuginedes Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) erialaspetsialistide seisukohale, siis iga üksiku veebilehekülje kasutamine toob kaasa riskid, mis tekivad infotehnoloogilistest võimalustest. Täielikult ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavad ka limiteeritud Interneti kasutust ei väärkasutaks (leheküljel esinevad turvaaugud, lehekülge haldav administraator on teinud lehel muudatusi, Interneti-lehekülg satub välise rünnaku alla). Samuti on võimalik infotehnoloogiliste rakenduste kaudu tagada see, et maha ei jää ühtegi märget selle kohta, milliseid lehekülgi ja millal külastati. Turvaaukude leidmine ja parandamine on komplitseeritud eriti juhtudel, kui Interneti-lehekülge haldavad riigiasutuste või muude asutuste erafirmadest koostööpartnerid (nt Riigikogu või Euroopa Nõukogu Infotalitsuse veebilehekülg). Ei ole välistatud, et veebilehekülgedelt www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee hargnevate linkide kaudu teistele lehekülgedele pääsemist on võimalik piirata, kuid teistele lehekülgedele pääsemist ei ole võimalik täielikult välistada, näiteks on veebilehe administraator olnud hooletu või pahatahtlik (enamiku riigiasutuste lehti haldavad erafirmad). Foorumites ja küsitlustes osalemist on võimalik blokeerida, kuid see nõuab palju aega ja ei taga seda, et veebileheküljel jääksid korrektselt edasi toimima teised funktsioonid, mis peaksid olema kinnipeetavale lubatud. Keskmiselt kulub RIK-i administraatoril ühe veebilehekülje ülevaatamiseks, keelatud funktsioonide kinnipanemiseks ja kontrollimiseks 5-8 tundi. Piiranguid tuleb regulaarselt kontrollida. Üksnes Eesti riigiasutuste ja avalik-õiguslike asutuste veebilehekülgedele kinnipeetavate juurdepääsu võimaldamine tähendaks seda, et kolmandik RIK-i administraatoritest tegeleks ainult selle tööga, mis ilma lisafinantseeringuta ei ole mõeldav. Euroopa kontekstis ei ole võimalik kõiki lehekülgi tuvastada, tekivad ka keeleprobleemid. Isegi kasutajakontode olemasolul ei ole osal juhtudel Internetis tehtavad toimingud tuvastatavad. Kasutajakonto loomine ja haldamine on märkimisväärne töö, kuna kinni peetavaid isikuid on ligikaudu 3600 kuni 3700. Riigil tekivad lisakulud ka seetõttu, et tuleks hankida juurde arvuteid ja ITtugipersonali. Eeltoodu tähendaks vähemalt ühe isiku tööd Tartu Vanglas, ühe isiku tööd Viru Vanglas ja kahe isiku tööd Tallinna Vanglas, Murru Vanglas ja Harku Vanglas. 13. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon on seisukohal, et
§-s 311 sätestatud Interneti kasutamise piirang on kooskõlas PS § 12 lg-ga 1 ja § 44 lg-ga
on asjassepuutuv norm; 2)
on formaalselt põhiseadusega kooskõlas; 3) kuna www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee on Eesti institutsioonide ning www.coe.ee Euroopa Nõukogu institutsiooni veebilehekülg, siis tuleb hinnata, kas soovitud teave kuulub PS § 44 lg 1 või lg 2 kaitsealasse. Veebilehe www.coe.ee puhul on tegemist üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga. Kuna
järgi ei ole kinnipeetaval õigust sellele veebilehele juurde pääseda, on tegemist PS § 44 lg 1 riivega. Kuna
takistab juurdepääsu veebilehekülgedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee, siis riivab vaidlusalune säte PS § 44 lg 2 kaitseala; 4) PS § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse laial sisustamisel, kus erinevaid gruppe ühendavaks tunnuseks on igaüks, puudub iseseisev tähendus. Kuna isiku (praegusel juhul kinnipeetava) suhtes rakendatavate põhiõiguste piirangute põhjendatust, sh teabele juurdepääsu erisuste põhjendatust kaalutakse vastavalt PS § 44 lg-te 1 ja 2 raames. Seetõttu puuduvad täiendavad argumendid, mida kaaluda PS § 12 lg 1 esimese lause alusel. Seega PS § 12 lg 1 esimene lause praegusel juhul ei kohaldu; 5) tulenevalt põhiseaduse preambulist on üheks põhiseaduslikuks väärtuseks vajadus tagada riigi sisemine rahu. Riigi sisemise rahuga seostub ka ühiskondliku turvalisuse tagamine (vangla julgeolek ning kinnipeetava turvalisuse tagamine, mis on tihedalt seotud vangistuse eesmärkide saavutamisega). Ühtlasi seostub see õiguskorra kaitsmise vajadusega. Vabaduskaotusliku karistuse üks eesmärk on eraldada kuriteo toime pannud isik muust ühiskonnast, et takistada võimaliku kuritegeliku käitumise jätkumist ja kaitsta seeläbi ühiskonna teisi liikmeid. Üldiseks kasutamiseks levitatav informatsioon võib puudutada teavet, mis on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, ning ohustada vangla julgeolekut. Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile juurdepääsuga võivad kaasneda võimalused kasutada Internetti muul otstarbel. Lähtudes ühiskondliku turvalisuse säilitamise vajadusest ning kinnipeetava isiku vangistuse eesmärkide saavutamisest, on võimalik piirata PS § 44 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud põhiõigust; 6) kõnealune piirang on sobiv soovitava eesmärgi saavutamiseks, sest sellega on määratud veebilehed, mille puhul ohtu turvalisusele ei esine. Samuti vastab kõnealune meede vajalikkuse kriteeriumile. Kuigi ühiskondlik turvalisus on väga kaalukas hüve, ei ole käsitletaval juhul selle saavutamiseks kasutatavad meetmed mõõdukad, kuna veebilehel www.coe.ee avaldatud teave aitab kaasa käsitletava põhiõiguse eesmärkide saavutamisele, kuid samas ei kujuta kõnealuse veebilehe kasutamine sisulist ohtu ühiskondlikule turvalisusele. Puuduvad võimalused kasutada veebilehte muul otstarbel. Seetõttu on
vastuolus PS § 44 lg-ga 1 osas, milles ei võimaldata juurdepääsu veebilehele www.coe.ee; 7)
, millega takistatakse juurdepääsu veebilehekülgedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee, vastab sobivuse ja vajalikkuse kriteeriumitele. Õiguskantsleri seisukohtadega tutvumine võib olla kinnipeetavale abiks oma õiguste kaitsmisel. Ühtlasi võib kinnipeetaval olla põhjendatud huvi tutvuda seaduseelnõude ja seletuskirjadega Riigikogu koduleheküljel. Eelmainitud leheküljed on Eesti institutsioonide koduleheküljed, mille kasutamine ei kujuta üldjuhul ohtu ühiskondlikule turvalisusele ning on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkidega. Seega on
vastuolus PS § 44 lg-ga 2 osas, milles ei võimaldata juurdepääsu veebilehtedele www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED 16.
§-s 311sätestatakse: "§
, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, annab kassaatorile õiguse nõuda juurdepääsu veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee ning võimaldab kohustada Tartu Vanglat tagama juurdepääsu nendele lehtedele. 18. Üldkogu nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadega, et
Kalda kassatsioonkaebuse rahuldada, kuna
§-s 311 sätestatakse sõnaselgelt, et kinnipeetaval on tagatud juurdepääs ainult ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kõigile veebilehtedele, mis nendeks ei kvalifitseeru, on juurdepääs keelatud. Ametlike õigusaktide andmebaasi ega kohtulahendite registrina ei ole käsitatavad veebileheküljed www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee. Need veebileheküljed on Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koduleheküljed, millel avaldatud teave puudutab eelmainitud institutsioone. Asjaolu, et veebileheküljel www.coe.ee on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjade mitteametlikud kokkuvõtted, ei muuda seda veel ametlikuks kohtulahendite registriks, millele tuleks juurdepääs tagada, sest tegemist on informatiivse teabega. Seetõttu veebilehed, millele kassaator soovib juurdepääsu, ei mahu selles sättes toodud erandite alla. Järelikult ei ole
põhiseadusele vastavuse korral võimalik kassatsioonkaebust rahuldada.
on seetõttu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 mõttes käesoleva juhtumi lahendamisel asjassepuutuv säte. Selle sätte põhiseadusele mittevastavuse korral peaks üldkogu otsustama teisiti kui selle sätte põhiseadusele vastavuse korral ehk rahuldama R. Kalda kassatsioonkaebuse (vt selle kohta nt Riigikohtu üldkogu
§-s 311 sisalduv keeld riivab (I), ning hindab seejärel selle riive eesmärki (II) ja proportsionaalsust (III). Viimasena lahendab üldkogu R. Kalda ja Tartu Vangla kassatsioonkaebused (IV). I
§-s 311 ei võimaldata kinnipeetavail tutvuda neil veebilehtedel esitatud informatsiooniga ja riivatakse seetõttu ka kinnipeetavaile kuuluvat PS § 44 lgs 1 sisalduvat õigust.
§-ga 311 kinnipeetavale kehtestatud piiranguga põhjustatud PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk. Vastates küsimusele, miks on
§s 311 nähtuv piirang kehtestatud, tuleb esmalt selgitada, mis on karistuse ja täpsemalt vangistuse täideviimise eesmärk. 30. Vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse
lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Üldkogu hinnangul tähendab kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See hõlmab endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina tähendab eelkõige selle tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Selliselt realiseeritakse vangistusega muu hulgas eesmärk tagada ühiskonna turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus) ja laiemalt põhiseadusliku väärtusena riigi sisemine rahu. 32. Seega sõltub kinnipeetaval Interneti kasutamise keelamise eesmärgipärasus sellest, kas nimetatud piirang on hõlmatav ühega eelnimetatud vangistuse eesmärkidest - kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisest või õiguskorra kaitse vajadusest. 33. Kuna tehniliselt ei saa välistada, et kinnipeetavad ei väärkasutaks Interneti kasutamise õigust, siis on
Erand on tehtud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Niisugune erand on vajalik, tagamaks kinnipeetavatele efektiivne võimalus enda õigusi kaitsta. Seejuures tuleb arvestada, et kinnipeetaval on õigusaktide ametlikud tekstid kättesaadavad üksnes Interneti vahendusel. Ka kohtupraktikast on kinnipeetaval võimalik saada ülevaade üksnes Interneti vahendusel.
§-st 311 tulenevat riivet R. Kalda PS § 44 lg-st 1 tulenevale põhiseaduslikule õigusele põhjendab vajadus saavutada vangistuse täideviimise eesmärgid, sh iseäranis ühiskondliku turvalisuse tagamise vajadus. III 36. Järgmisena hindab üldkogu, kas
§-s 311 sätestatud piirang, millega ei võimaldata kinnipeetaval tutvuda veebilehtedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee, on käesoleva otsuse II osas esitatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.
§-ga 311 välistatakse juurdepääs veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee. Seetõttu on välistatud, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada Internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu ühiskondlikku turvalisust.
§-s 311 sätestatud meede on seega sobiv abinõu soovitava eesmärgi saavutamiseks. See välistab igasuguse võimaluse, nagu märgib justiitsminister oma seisukohas, vaidlusaluste veebilehtede kaudu Internetti väärkasutada ja kaitseb seeläbi ühiskonna turvalisust. 39. Veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu tagamine võib luua lisavõimaluse keelatud suhtlemiseks. Ühtlasi oleks laiema juurdepääsu võimaldamisel vaja rohkem kontrollida kinnipeetava Interneti kasutamist, mistõttu kontrollimine nõuaks lisakulutusi, mille tegemata jätmisel võib kujuneda olukord, kus ei ole tegelikku kontrolli kinnipeetavate tegevuse üle. Kõnesolevate veebilehtede kasutamist ei ole seega võimalik tagada viisil, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhus kui
§-s 311 sätestatud keeld. Seetõttu on vaidlusalustele lehekülgedele juurdepääsu keelamine vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. 40. Üldkogu hinnangul on
§-s 311 sätestatud piirang, mis puudutab veebilehekülgedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee tutvumist, ka mõõdukas. Kuna kinnipeetaval on võimalus pöörduda Riigikogu ja õiguskantsleri poole nii kirja teel kui ka teabenõudega, siis ei ole juurdepääs veebilehekülgedel www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee sisalduvale avalikule teabele välistatud.
kohaselt on kinnipeetavale tagatud juurdepääs Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele, mistõttu veebilehel www.coe.ee sisalduvaile Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeile on juurdepääs tagatud. Ühtlasi on veebilehekülje www.riigiteataja.ee kaudu tagatud juurdepääs nendele Euroopa Nõukogu konventsioonidele ja lepingutele, mille Eesti on ratifitseerinud. Samuti ei kahtle üldkogu selles, et vangla raamatukogu vahendusel on kinnipeetaval juurdepääs Euroopa Nõukogu trükistele. Lisaks ei ole kinnipeetaval välistatud Euroopa Nõukogu poole pöörduda kirjalikult. Seetõttu on üldkogu seisukohal, et veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu välistamisega põhjustatav riive on vähe intensiivne. Üldkogu nõustub justiitsministriga, et Interneti laialdasel kasutamisel on suurem tõenäosus, et vanglal kaob võimalus kontrollida kinnipeetava tegevust, kuna ei ole täielikult välistatud, et kinnipeetaval võib vaidlusaluste veebilehekülgede kaudu tekkida võimalus kasutada Internetti muul otstarbel. Üldkogu on seisukohal, et kuna riive on vähe intensiivne ning piirangu eesmärk, mida soovitakse saavutada, on kaalukam, siis on PS § 44 lg 1 riive mõõdukas. 41. Eeltoodust tulenevalt on üldkogu seisukohal, et
§-s 311 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa kinnipeetavad kasutada veebilehekülgi www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee, on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. IV 42. Viimasena lahendab üldkogu R. Kalda ning Tartu Vangla kassatsioonkaebused. 43. Eespool asus üldkogu seisukohale, et
kohaselt ei ole Tartu Vangla kohustatud tagama juurdepääsu veebilehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee (vt käesoleva otsuse p 18) ning
44. Üldkogu leiab, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. R. Kalda kaebuse esemeks on toimingu sooritamiseks kohustamise nõue. R. Kalda ei ole esitanud iseseisvat nõuet toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks koos eraldiseisva põhjendatud huviga. R. Kalda ei ole ka kaebust muutnud. Tartu Vangla ei ole aga
kohaselt kohustatud tagama juurdepääsu veebilehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee. Seetõttu leiab üldkogu, et kuna kohustamiskaebust ei saa rahuldada ning puudub eraldiseisev põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, siis tuleb Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla toiming juurdepääsu keelamise kohta veebileheküljele www.coe.ee ja kohustati Tartu Vanglat tagama R. Kaldale juurdepääs veebileheküljele www.coe.ee.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.