← Eesti

3-3-1-5-09

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-5-09 7. det

) § 311 (jõustunud 1. juunil 2008) kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seadusandja on andnud kinnipeetavale juurdepääsu kohtulahendite andmebaasile, mille hulka tuleb arvata ka Interneti-lehekülg www.coe.ee, kus kajastuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed tõlked, mis on kaebuse esitajale vajalikud oma õiguste kaitseks. Vanglas kinnipeetavatele kasutamiseks lubatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) veebilehel on informatsioon vaid inglise ja prantsuse keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite tekstide tõlked ning muu info on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehelt www.coe.ee ning kaebuse esitajale ei saa kohustuseks teha lasta kohtulahendite tekste tõlkida eesti keelde. Veebileht www.coe.ee võimaldab ligipääsu kohtulahenditele ja nendega seotud infole ning seetõttu tuleb lugeda seda analoogseks kohtulahendite registriga, millele ligipääs on sätestatud

§-s 311. Eeltoodu põhjal on õigusvastane Tartu Vangla keeldumine tagada kaebuse esitajale juurdepääs veebilehele www.coe.ee, kuna

§-s 311 antakse kinnipeetavale võimalus kasutada vangla järelevalve all Internetti selleks kohandatud arvutites juurdepääsuks kohtulahendite registrile. Ülejäänud Interneti-lehekülgedele juurdepääsu nõude osas jättis halduskohus R. Kalda kaebuse rahuldamata. Veebilehtede www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee kasutamist kinnipeetava poolt vanglas Interneti vahendusel ei ole sätestatud

§ 311

uues redaktsioonis ning seetõttu ei ole

§ 311kohaselt kinnipeetavatel lubatud nimetatud lehekülgedele ligi pääseda.

Nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks on võimalik esitada teabenõue otse teabevaldajale, täpsustades, millist teavet soovitakse, või pöörduda teabenõudega Tartu Vangla poole. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on kaebuse esitajale tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega on kaebajale samuti kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kaudu. Kaebaja õigusi ei riku temale Interneti vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine. 3. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada R. Kaldale ligipääs Interneti-leheküljele www.coe.ee ning kohustati Tartu Vanglat tagama kaebajale ligipääsu nimetatud leheküljele. Tartu Vangla taotles selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tartu Vangla ei ole asjas õige vastustaja, sest vanglal ei ole võimalik iseseisvalt arvuteid seadistada ja seega ei ole võimalik tagada R. Kaldale ligipääsu tema soovitud veebilehekülgedele. Justiitsministeeriumi haldusalas olevate riigiasutuste infotehnoloogiat seadistab Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis tähendab, et ainult Justiitsministeeriumi pädevuses on korraldada kinnipeetavatele juurdepääsu Internetile. Halduskohus on valesti tõlgendanud

§ 311

. Seaduse mõtteks on tagada ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registrile (HUDOC), mitte aga www.coe.ee veebileheküljele, kus asuvad üksnes kohtulahendite mitteametlikud eestikeelsed tõlked. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-31-20-07 kohaselt peab kinnipeetavale teatud tingimustel võimaldama Internetti kasutada ja juurdepääsu Internetis avaldatud avalikule teabele, kui selleks ei tulene õigusaktist selgesõnalist piirangut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli vangistusseaduses selgesõnaline piirang olemas. 4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus tervikuna. Halduskohus tõlgendas valesti

§ 311

. Normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ning võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mille alla kuuluvad ka Interneti- leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste eelnõud ning muud ametlikud seisukohad ja otsused. Kaebajal ei ole võimalik nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks teabevaldajale teabenõuet esitada või pöörduda teabenõudega otse Tartu Vangla poole, sest ta ei saa teada, millist teavet leheküljed sisaldavad ning ei oska teabenõuet piisavalt konkretiseerida. Kõik umbmäärased teabenõuded on Tartu Vangla tagasi lükanud. Tartu Vanglas ei ole õiguskantsleri aastaraamatut

  1. aasta kohta. Samuti ei ole võimalik saada erinevate seaduste seletuskirju.
  2. Tartu Ringkonnakohus jättis
  3. oktoobri
  4. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Apellantide menetluskulud (riigilõiv) jättis ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 alusel nende endi kanda. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla on asjas õige vastustaja. HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt on halduskohtumenetluses pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Praegusel juhul on kaebus esitatud Tartu Vangla toimingu peale. Seega on Tartu Vangla asjas õige vastustaja ning Tartu Vangla vastupidine seisukoht ei põhine seadusel, sest vastustaja kindlaksmääramisel tuli lähtuda sellest, kes tegi vaidlustatud toimingu (keeldumine juurdepääsu võimaldamisest Internetilehekülgedele), mitte aga sellest, kes on tehniliselt pädev vanglates arvutisüsteemidega tegelema. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates ka väide, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 311

, leides, et veebilehekülg www.coe.ee tuleb arvata selliseks kohtulahendite registri leheküljeks, millele tuleb tagada juurdepääs. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljel on kohtuotsuste ametlikud tekstid inglise ja prantsuse keeles ning eesti keeles on sellel leheküljel saadaval üksnes põhitekstid (konventsioon ja protokollid), siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kinnipeetavale peavad Interneti teel olema kättesaadavad ka nende lahendite kohta olemas olevad eestikeelsed tõlked või kokkuvõtted, mis praegusel juhul asuvad Interneti-leheküljel www.coe.ee. Kuna

§ 311

vaidlustatud toimingu tegemise ajal veel ei kehtinud, tuleb eelkõige lähtuda Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-20-07 seisukohtadest. Samas nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades olemasolevat õiguslikku olukorda, s.o alates 1. juunist 2008 kehtivat

§ 311

, tuleb veebilehekülge www.coe.ee vähemalt seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite tõlgete ja kokkuvõtete osas lugeda ka

§ 311

järgi selliseks kohtulahendite registri mõiste alla kuuluvaks leheküljeks, millele juurdepääs tuleb kinnipeetavatele tagada, sest selliseid tõlkeid ei ole võimalik leida Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljelt ning puudub mõistlik alus takistada kinnipeetavate juurdepääsu olemasolevatele ja eestikeelsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. R. Kalda seisukoht, et ka Interneti-lehekülgi www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee tuleks lugeda ametlikeks õigusaktide andmebaasideks

§ 311

tähenduses, kuna seal avaldatakse seaduseelnõud ja nende seletuskirjad, õiguslikud seisukohad, otsused jne, ei ole põhjendatud. Halduskohus viitas õigesti, et elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on R. Kaldale tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Riigi Teataja seaduse §-st 2 nähtuvalt on ka õiguskantsleri aastaülevaated elektroonilise Riigi Teataja kaudu R. Kaldale kättesaadavad. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et R. Kalda õigusi ei riku temale Interneti vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine. 6. R. Kalda esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata. R. Kalda väidab, et kohtud on vääralt käsitlenud järgmisi materiaalõiguse norme: PS § 3 lg 2, § 11 ja § 44, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10,

§ 311, Av

TS § 3 ja § 33 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-20-07 tulenevaid seisukohti. Kassaator ei nõustu kohtute tõlgendusega

§-le 311 ning leiab, et seda normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ehk "võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele" tähendab praeguses vaidluses seda, et ametlikud õigusaktide andmebaasid on ka Interneti-leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste eelnõud (seletuskirjad) ning muud ametlikud seisukohad ja otsused, mida kinnipeetaval on tarvis oma õiguste kaitsel ja käitumise kujundamisel (seaduste seletuskirjades seletatakse lahti seaduste erinevad paragrahvid) jne. Riigi Teatajas puuduvad õiguskantsleri seisukohad jooksvalt

  1. aasta kohta ning aastaraamatud ei kajasta kõiki tehtud otsuseid ja ettepanekuid. Samuti ei ole võimalik Riigi Teatajast saada erinevate seaduste seletuskirju. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise kohta neil ei ole informatsiooni ja millega ei ole võimalik tutvuda ning selle abil oma käitumist kujundada, samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvuda peab olema tagatud igaühele, sealhulgas kinnipeetavatele.
  2. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses R. Kalda kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Tartu Vangla on seisukohal, et õiguskantsleri ja Riigikogu koduleheküljed ei ole käsitatavad õigusaktide andmebaasidena

§ 311

mõttes, mistõttu ei ole vanglal kohustust tagada neile lehekülgedele ka juurdepääsu. Vastustaja on seisukohal, et isik ei vaja oma õiguste kaitseks seaduseelnõusid, kuna need ei kehti ja ei tekita, muuda ega lõpeta seetõttu kellegi õigusi või kohustusi. Kõik vastuvõetud seadused avaldatakse Riigi Teatajas, millele juurdepääs on kinnipeetavatele tagatud. Riigikogu kodulehel kättesaadavatest seaduste seletuskirjadest on võimalik osta väljatrükk või tutvuda nendega raamatukogus, esitades selleks enne vastavasisulise taotluse. Õiguskantsleri kodulehel avaldatud ettepanekud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (neist vaid paarkümmend puudutavad kohut ja kinnipidamisasutusi) avaldatakse ka õiguskantsleri aastaraamatus, millest kinnipeetavatel on võimalik osta väljatrükke või tutvuda vangla raamatukogu vahendusel vastavasisulise taotluse alusel. Õiguskantsleri aastaraamatud on vangla soetanud esimesel võimalusel pärast nende ilmumist. Iseenesest on õige, et igaühel peab olema juurdepääs avalikule teabele, ent see ei tähenda, et juurdepääs tuleb tagada ilmtingimata ja ainult Interneti vahendusel. R. Kaldat huvitavad ennekõike õiguskantsleri poolt teistele kinnipeetavatele antud seisukohad, mida ei ole kodulehel avaldatud. Neid on võimalik saada õiguskantsleri kantseleist teabenõude korras. Seega ei tagaks õiguskantsleri kodulehe kasutamise võimalus kassaatorile juurdepääsu soovitud teabele. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et R. Kalda ei ole pöördunud vangla poole konkreetse teabe väljatrükkimise või teabega tutvumise sooviga ja seetõttu on kohatu väita, et vangla pole talle taganud juurdepääsu soovitud teabele. 8. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles kohtud rahuldasid R. Kalda kaebuse. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda juurdepääsu veebilehele www.coe.ee ja R. Kalda pole üldse taotlenud vanglalt juurdepääsu nimetatud veebilehele, mistõttu ei ole vangla teinud toimingut (keeldumine), mille kohtud õigusvastaseks tunnistasid. Kohtud on veebilehe www.coe.ee ebaõigesti samastanud kohtulahendite registriga

§ 311tähenduses.

Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas EIK lahendite registrile HUDOC. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehel on küll muu hulgas link EIK lahendite mitteametlikele eestikeelsetele kokkuvõtetele, kuid see ei ole käsitatav ametliku kohtulahendite registrina. Kohtud oleks pidanud otsuse tegemisel kaaluma, kas taotletava toimingu tegemine üldse kuulub selle haldusorgani pädevusse, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. R. Kalda ei ole esitanud vanglale taotlust juurdepääsuks konkreetsele teabele mis tahes viisil vangla võimaluste piires, vaid taotles teabele juurdepääsu ühel kindlal viisil. Tartu Vangla ei ole keeldunud teabe väljastamisest ega soovitud teabele ligipääsu võimaldamisest, vaid selgitas, et vanglal ei ole taotluse positiivseks lahendamiseks tehnilisi võimalusi, kuna vangla arvutite seadistamine ei ole vangla pädevuses, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi korraldusel Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seega ei ole Tartu Vanglal võimalik kohtuotsuse resolutsiooni täita ja kaebus vangla toimingu peale ei saa viia vastustajat soovitud eesmärgile. Vangla on selgitanud, et vastava taotluse korral on ta valmis võimaldama R. Kaldale juurdepääsu EIK lahendite kokkuvõtete mitteametlikele tõlgetele selliselt, et trükib lahendite eestikeelsed tõlked välja ning neid on võimalik tervikuna raamatukogust laenutada. Avalikule teabele juurdepääsu ei pea tagama tingimata elektrooniliselt, vaid seda võib teha ka paberkandjal. 9. R. Kalda vaidleb kirjalikus vastuses Tartu Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ebaõige on vangla väide, et R. Kalda pole taotlenud juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Kohtud on tuvastanud, et selle taotluse esitas kaebaja 18. septembril 2007, ning Riigikohus peab lähtuma tuvastatud faktilistest asjaoludest. Kohtud on õigesti leidnud, et www.coe.ee tuleb arvata

§ 311

mõttes kohtulahendite registri leheküljeks ja juurdepääs sellele peab olema tagatud. Väär on vangla väide, et vangla raamatukogus on EIK eestikeelsed lahendid kättesaadavad. Tegelikult on kättesaadav üksnes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite nimekiri, mis on aga kasutu, sest sellest ei selgu kaasuse sisu. Selleks, et teada, millisele EIK lahendile oma õiguste kaitsel nt analoogia korras viidata, tuleb tutvuda kõigi kaasustega. Vangla on keeldunud trükkimast välja kõiki kohtuotsuseid, põhjendades, et see koormab vanglat liialt nii ajalisest kui ka materiaalsest aspektist.

  1. Riigikohtu halduskolleegium andis
  2. mai
  3. a määrusega asja HKMS § 70 lg 11 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna ta leidis, et asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. R. Kalda on üldkogule esitatud arvamuses seisukohal, et veebilehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee juurdepääsu takistamisel ei ole legitiimset eesmärki. Piirang on vastuolus PS §-ga 12, kuna vabaduses viibivad isikud saavad kasutada eelmainitud veebilehekülgedel sisalduvat informatsiooni. Ühtlasi on

§-s 311 sätestatud piirang ebaproportsionaalne. R. Kalda jääb kassatsioonkaebuses toodud väidete juurde. 12. Justiitsminister on seisukohal, et üldkogu peab hindama

§ 311

vastavust PS § 44 lg-le 1 ja § 12 lg-le 1: 1)

§ 311

legitiimne eesmärk on vältida süütegude toimepanemist Interneti teel ning tagada kuriteoohvrite kaitse. Kinnipeetavate piiramatu ja kontrollimatu ligipääs Internetile võib ohustada ühiskonna turvalisust; 2)

§ 311on sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks.

Interneti kui teabe hankimise ja kasutamise ühe olulisema vahendi kasutamise piiramine on vajalik selleks, et saavutada legitiimne eesmärk. Kuna põhiõigustesse sekkumise riive intensiivsus on väike ja eesmärk tähtis, siis on meede mõõdukas ehk proportsionaalne. Seetõttu on

§-s 311 sätestatud piirang kooskõlas PS § 44 lg-ga 1; 3)

§ 311

ei ole vastuolus PS § 12 lg-ga 1; 4) tuginedes Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) erialaspetsialistide seisukohale, siis iga üksiku veebilehekülje kasutamine toob kaasa riskid, mis tekivad infotehnoloogilistest võimalustest. Täielikult ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavad ka limiteeritud Interneti kasutust ei väärkasutaks (leheküljel esinevad turvaaugud, lehekülge haldav administraator on teinud lehel muudatusi, Interneti-lehekülg satub välise rünnaku alla). Samuti on võimalik infotehnoloogiliste rakenduste kaudu tagada see, et maha ei jää ühtegi märget selle kohta, milliseid lehekülgi ja millal külastati. Turvaaukude leidmine ja parandamine on komplitseeritud eriti juhtudel, kui Interneti-lehekülge haldavad riigiasutuste või muude asutuste erafirmadest koostööpartnerid (nt Riigikogu või Euroopa Nõukogu Infotalitsuse veebilehekülg). Ei ole välistatud, et veebilehekülgedelt www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee hargnevate linkide kaudu teistele lehekülgedele pääsemist on võimalik piirata, kuid teistele lehekülgedele pääsemist ei ole võimalik täielikult välistada, näiteks on veebilehe administraator olnud hooletu või pahatahtlik (enamiku riigiasutuste lehti haldavad erafirmad). Foorumites ja küsitlustes osalemist on võimalik blokeerida, kuid see nõuab palju aega ja ei taga seda, et veebileheküljel jääksid korrektselt edasi toimima teised funktsioonid, mis peaksid olema kinnipeetavale lubatud. Keskmiselt kulub RIK-i administraatoril ühe veebilehekülje ülevaatamiseks, keelatud funktsioonide kinnipanemiseks ja kontrollimiseks 5-8 tundi. Piiranguid tuleb regulaarselt kontrollida. Üksnes Eesti riigiasutuste ja avalik-õiguslike asutuste veebilehekülgedele kinnipeetavate juurdepääsu võimaldamine tähendaks seda, et kolmandik RIK-i administraatoritest tegeleks ainult selle tööga, mis ilma lisafinantseeringuta ei ole mõeldav. Euroopa kontekstis ei ole võimalik kõiki lehekülgi tuvastada, tekivad ka keeleprobleemid. Isegi kasutajakontode olemasolul ei ole osal juhtudel Internetis tehtavad toimingud tuvastatavad. Kasutajakonto loomine ja haldamine on märkimisväärne töö, kuna kinni peetavaid isikuid on ligikaudu 3600 kuni 3700. Riigil tekivad lisakulud ka seetõttu, et tuleks hankida juurde arvuteid ja ITtugipersonali. Eeltoodu tähendaks vähemalt ühe isiku tööd Tartu Vanglas, ühe isiku tööd Viru Vanglas ja kahe isiku tööd Tallinna Vanglas, Murru Vanglas ja Harku Vanglas. 13. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon on seisukohal, et

§-s 311 sätestatud Interneti kasutamise piirang on kooskõlas PS § 12 lg-ga 1 ja § 44 lg-ga

  1. Tartu Vangla on seisukohal, et Interneti kasutamise laiendamine ei aita kaasa kinnipeetavate endi õiguste ja vabaduste kasutamisele. Kinnipeetavatelt ei ole võetud ära õigust saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni, vaid on piiratud selle saamise viisi. See on vajalik uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks.
  2. Õiguskantsler on seisukohal, et: 1)

§ 311

on asjassepuutuv norm; 2)

§ 311

on formaalselt põhiseadusega kooskõlas; 3) kuna www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee on Eesti institutsioonide ning www.coe.ee Euroopa Nõukogu institutsiooni veebilehekülg, siis tuleb hinnata, kas soovitud teave kuulub PS § 44 lg 1 või lg 2 kaitsealasse. Veebilehe www.coe.ee puhul on tegemist üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga. Kuna

§ 311

järgi ei ole kinnipeetaval õigust sellele veebilehele juurde pääseda, on tegemist PS § 44 lg 1 riivega. Kuna

§ 311

takistab juurdepääsu veebilehekülgedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee, siis riivab vaidlusalune säte PS § 44 lg 2 kaitseala; 4) PS § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse laial sisustamisel, kus erinevaid gruppe ühendavaks tunnuseks on igaüks, puudub iseseisev tähendus. Kuna isiku (praegusel juhul kinnipeetava) suhtes rakendatavate põhiõiguste piirangute põhjendatust, sh teabele juurdepääsu erisuste põhjendatust kaalutakse vastavalt PS § 44 lg-te 1 ja 2 raames. Seetõttu puuduvad täiendavad argumendid, mida kaaluda PS § 12 lg 1 esimese lause alusel. Seega PS § 12 lg 1 esimene lause praegusel juhul ei kohaldu; 5) tulenevalt põhiseaduse preambulist on üheks põhiseaduslikuks väärtuseks vajadus tagada riigi sisemine rahu. Riigi sisemise rahuga seostub ka ühiskondliku turvalisuse tagamine (vangla julgeolek ning kinnipeetava turvalisuse tagamine, mis on tihedalt seotud vangistuse eesmärkide saavutamisega). Ühtlasi seostub see õiguskorra kaitsmise vajadusega. Vabaduskaotusliku karistuse üks eesmärk on eraldada kuriteo toime pannud isik muust ühiskonnast, et takistada võimaliku kuritegeliku käitumise jätkumist ja kaitsta seeläbi ühiskonna teisi liikmeid. Üldiseks kasutamiseks levitatav informatsioon võib puudutada teavet, mis on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, ning ohustada vangla julgeolekut. Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile juurdepääsuga võivad kaasneda võimalused kasutada Internetti muul otstarbel. Lähtudes ühiskondliku turvalisuse säilitamise vajadusest ning kinnipeetava isiku vangistuse eesmärkide saavutamisest, on võimalik piirata PS § 44 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud põhiõigust; 6) kõnealune piirang on sobiv soovitava eesmärgi saavutamiseks, sest sellega on määratud veebilehed, mille puhul ohtu turvalisusele ei esine. Samuti vastab kõnealune meede vajalikkuse kriteeriumile. Kuigi ühiskondlik turvalisus on väga kaalukas hüve, ei ole käsitletaval juhul selle saavutamiseks kasutatavad meetmed mõõdukad, kuna veebilehel www.coe.ee avaldatud teave aitab kaasa käsitletava põhiõiguse eesmärkide saavutamisele, kuid samas ei kujuta kõnealuse veebilehe kasutamine sisulist ohtu ühiskondlikule turvalisusele. Puuduvad võimalused kasutada veebilehte muul otstarbel. Seetõttu on

§ 311

vastuolus PS § 44 lg-ga 1 osas, milles ei võimaldata juurdepääsu veebilehele www.coe.ee; 7)

§ 311

, millega takistatakse juurdepääsu veebilehekülgedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee, vastab sobivuse ja vajalikkuse kriteeriumitele. Õiguskantsleri seisukohtadega tutvumine võib olla kinnipeetavale abiks oma õiguste kaitsmisel. Ühtlasi võib kinnipeetaval olla põhjendatud huvi tutvuda seaduseelnõude ja seletuskirjadega Riigikogu koduleheküljel. Eelmainitud leheküljed on Eesti institutsioonide koduleheküljed, mille kasutamine ei kujuta üldjuhul ohtu ühiskondlikule turvalisusele ning on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkidega. Seega on

§ 311

vastuolus PS § 44 lg-ga 2 osas, milles ei võimaldata juurdepääsu veebilehtedele www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED 16.

§-s 311sätestatakse: "§

  1. Interneti kasutamine Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]" ÜLDKOGU SEISUKOHT
  2. R. Kalda kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas

§ 311

, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, annab kassaatorile õiguse nõuda juurdepääsu veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee ning võimaldab kohustada Tartu Vanglat tagama juurdepääsu nendele lehtedele. 18. Üldkogu nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadega, et

§ 311ei ole võimalik tõlgendada viisil, mis võimaldaks R.

Kalda kassatsioonkaebuse rahuldada, kuna

§-s 311 sätestatakse sõnaselgelt, et kinnipeetaval on tagatud juurdepääs ainult ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kõigile veebilehtedele, mis nendeks ei kvalifitseeru, on juurdepääs keelatud. Ametlike õigusaktide andmebaasi ega kohtulahendite registrina ei ole käsitatavad veebileheküljed www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee. Need veebileheküljed on Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koduleheküljed, millel avaldatud teave puudutab eelmainitud institutsioone. Asjaolu, et veebileheküljel www.coe.ee on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjade mitteametlikud kokkuvõtted, ei muuda seda veel ametlikuks kohtulahendite registriks, millele tuleks juurdepääs tagada, sest tegemist on informatiivse teabega. Seetõttu veebilehed, millele kassaator soovib juurdepääsu, ei mahu selles sättes toodud erandite alla. Järelikult ei ole

§ 311

põhiseadusele vastavuse korral võimalik kassatsioonkaebust rahuldada.

§ 311

on seetõttu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 mõttes käesoleva juhtumi lahendamisel asjassepuutuv säte. Selle sätte põhiseadusele mittevastavuse korral peaks üldkogu otsustama teisiti kui selle sätte põhiseadusele vastavuse korral ehk rahuldama R. Kalda kassatsioonkaebuse (vt selle kohta nt Riigikohtu üldkogu

  1. oktoobri
  2. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Kõnesolev säte on siiski asjassepuutuv üksnes kassatsioonkaebuse taotlust puudutavas ulatuses ehk osas, milles ei võimaldata tutvuda veebilehtedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee.
  3. Järgmisena teeb üldkogu kindlaks põhiõiguse, mida

§-s 311 sisalduv keeld riivab (I), ning hindab seejärel selle riive eesmärki (II) ja proportsionaalsust (III). Viimasena lahendab üldkogu R. Kalda ja Tartu Vangla kassatsioonkaebused (IV). I

  1. Üldkogu hinnangul riivab asjassepuutuv säte PS § 44 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
  2. PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega infolevitajaid, vaid eristab informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest, mida ei levitata üldiseks kasutamiseks. Üldkogu arvates tuleb üldiseks kasutamiseks levitatava teabena mõista kogu informatsiooni, sõltumata selle edastajast ja kandjast, mis on tehtud kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. Niisugune määratlus lähtub vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala. Eelnevast järeldub, et ka informatsioon, mille riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni avalik-õiguslikke funktsioone täitev isik on oma veebilehel kättesaadavaks teinud (kas vabatahtlikult või seaduses sisalduvat kohustust täites), on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks. Kuna kõigil isikutel on võimalik selle teabega veebilehe kaudu tutvuda, on see haaratud PS § 44 lg 1 kaitsealasse. PS § 44 lg 1 kaitseb isikuid avaliku võimu poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel. PS § 44 lg-s 1 sisalduva põhiõiguse kasutamist riivab igasugune avaliku võimu seatud takistus individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile suunatud info saamisel.
  3. Veebilehtedel www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee on õiguskantsler, Riigikogu ja Euroopa Nõukogu teinud kõigile isikutele kättesaadavaks osa nende tegevust puudutavast informatsioonist. Internetis avalikustamisega muutus see teave üldiseks kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks, mille "vabalt saamist" ehk millega vabalt tutvumist piirates riivab riik PS § 44 lg-s 1 igaühele antud õigust.

§-s 311 ei võimaldata kinnipeetavail tutvuda neil veebilehtedel esitatud informatsiooniga ja riivatakse seetõttu ka kinnipeetavaile kuuluvat PS § 44 lgs 1 sisalduvat õigust.

  1. Üldkogu ei nõustu seega õiguskantsleri arvamusega, et Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedega tutvumise piirang riivab õigust, mis tuleneb PS § 44 lg-st
  2. PS § 44 lg-s 2 pannakse kõigile riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikuile kohustus seaduses sätestatud korras anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Sellele kohustusele vastab Eesti kodaniku (ja kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, siis ka Eestis viibiva välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku) õigus saada nõudmisel vastavat informatsiooni. Selle õiguse esemeline kaitseala hõlmab sellist informatsiooni avaliku võimu asutuste tegevuse kohta, mida need ei levita üldiseks kasutamiseks. Riigi kodanikel ja muudel isikutel peab avaliku võimu kasutamise läbipaistvuse tagamiseks olema juurdepääs ka infole, mida riigiasutused mingil põhjusel vabatahtlikult avalikku teabelevisse ei suuna.
  3. PS § 44 lg 2 ei ole sama paragrahvi lõike 1 suhtes erisäte, mis käsitleb teabe üldiseks kasutamiseks levitamist riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste ja nende ametnike poolt. See säte käsitleb kohustust anda oma tegevuse kohta eelkõige avalikustamata teavet isikute nõudmisel ja sellele vastavat isikute õigust saada nõudmisel seda teavet. Asjaolu, et riik on otsustanud selle õiguse rakendamiseks (ja teabenõuete ennetamiseks) sätestada avaliku teabe seaduses kohustuse selle õiguse kaitsealasse kuuluvat informatsiooni levitada muu hulgas Internetis, ei muuda selle põhiseaduse sättega riigilt ja omavalitsusüksustelt nõutava käitumise sisu. Sellest järeldub, et kui teave avaliku võimu tegevuse kohta on avalikustatud ehk kindlaksmääramata isikute ringile kättesaadavaks tehtud, siis on ühest küljest igaühel õigus sellega vabalt tutvuda PS § 44 lg 1 alusel ja teisest küljest Eesti kodanikul jt õigus seda informatsiooni riigi- ja omavalitsusasutustelt nõuda ja saada. Üldkogu lisab, et PS § 44 lg 2 rikkumiseks ei ole siiski põhjust lugeda olukorda, kus riigi- või omavalitsusasutus keeldub teabenõude täitmisest, kuna teave on avalikustatud seda nõudnud isikule kättesaadaval viisil (vt selle kohta AvTS § 22).
  4. PS § 44 lg-s 2 sätestatud õigust riivab, kui riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus keeldub teabe andmisest oma tegevuse kohta, kuigi isik seda nõuab. Selle õiguse riiveks tuleb lugeda ka olukorda, kui seadusega on sätestatud tingimused teabe nõudmisele või andmisele (nt riivab seda õigust seaduses sätestatud keeld mingit teavet nõudmisel väljastada).
  5. Praeguse juhtumi puhul ei ole PS § 44 lg-s 2 sisalduv põhiõigus asjakohane. Veebilehtede www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee puhul ei piira asjassepuutuv säte kinnipeetavate õigust saada nõudmisel veebilehtedel sisalduvat teavet nende institutsioonide tegevuse kohta või veebilehtede väljatrükke. Veebilehe www.coe.ee haldaja ei ole aga riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, mistõttu PS § 44 lg-s 2 sisalduv kohustus ja sellele vastav õigus ei laiene tema tegevuse kohta käivale informatsioonile.
  6. Praeguses vaidluses ei ole asjakohaseks põhiõiguseks ka PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigus. Halduskolleegium on oma määruse, millega anti haldusasi lahendada üldkogule, p-s 22 märkinud võrdsusõiguse kohta, et kõik vabaduses viibivad isikud saavad vabalt kasutada veebilehtede www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ning www.coe.ee kaudu avaldatud informatsiooni, kuid kõik kinnipeetavad on seevastu ilma jäetud õigusest niisugust informatsiooni saada. Üldkogu on seisukohal, et praeguse vaidluse puhul ei ole võrdsuspõhiõiguse puhul võrreldavateks gruppideks kinnipeetavad ja vabaduses viibivad isikud. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibiva isiku olukorrast, kuna kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile. II
  7. Edasi hindab üldkogu, kas

§-ga 311 kinnipeetavale kehtestatud piiranguga põhjustatud PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk. Vastates küsimusele, miks on

§s 311 nähtuv piirang kehtestatud, tuleb esmalt selgitada, mis on karistuse ja täpsemalt vangistuse täideviimise eesmärk. 30. Vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse

  1. ja
  2. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu. Vangistusseaduses loetletud piirangutes ei määrata aga, milliste konkreetsete põhiõiguste teostamist nende kaudu takistatakse. See tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada piirangu olemuse põhjal. Üldkogu hinnangul piiratakse vangistuse kohaldamisega PS § 19 lg-st 1 tuleneva vaba eneseteostuse õiguse takistamise kaudu muu hulgas isiku õigust vabalt otsustada enda suhtlusringkonna, kasutatavate suhtluskanalite ja suhtluse sisu üle. 31.

§ 6

lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Üldkogu hinnangul tähendab kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See hõlmab endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina tähendab eelkõige selle tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Selliselt realiseeritakse vangistusega muu hulgas eesmärk tagada ühiskonna turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus) ja laiemalt põhiseadusliku väärtusena riigi sisemine rahu. 32. Seega sõltub kinnipeetaval Interneti kasutamise keelamise eesmärgipärasus sellest, kas nimetatud piirang on hõlmatav ühega eelnimetatud vangistuse eesmärkidest - kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisest või õiguskorra kaitse vajadusest. 33. Kuna tehniliselt ei saa välistada, et kinnipeetavad ei väärkasutaks Interneti kasutamise õigust, siis on

§ 311kohaselt kinnipeetavatel keelatud Internetti kasutada.

Erand on tehtud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Niisugune erand on vajalik, tagamaks kinnipeetavatele efektiivne võimalus enda õigusi kaitsta. Seejuures tuleb arvestada, et kinnipeetaval on õigusaktide ametlikud tekstid kättesaadavad üksnes Interneti vahendusel. Ka kohtupraktikast on kinnipeetaval võimalik saada ülevaade üksnes Interneti vahendusel.

  1. Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada kinnipeetava vanglaväline suhtlemine nendes vormides, mis ei ole vangistusseaduses ette nähtud ja mis seadusandja hinnangul ei pruugi soodustada karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist; sealhulgas välistamaks Internetist sellise teabe hankimist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust väljaspool vanglat või vastu töötada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgile. Üldtuntud on asjaolu, et Internetti saab kasutada õigusrikkumiste toimepanemiseks ning et selliste rikkumiste arv ilmutab kasvutendentsi. Seega kujutab kinnipeetavatele iga uue veebilehe avamine ühtlasi suuremat turvariski, et nende kätte satub informatsioon, mis on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Pealegi võivad Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile juurdepääsuga kaasneda võimalused Internetti muul otstarbel kasutada.
  2. Seetõttu asub üldkogu seisukohale, et Interneti-lehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee ligipääsu tõkestamist, st

§-st 311 tulenevat riivet R. Kalda PS § 44 lg-st 1 tulenevale põhiseaduslikule õigusele põhjendab vajadus saavutada vangistuse täideviimise eesmärgid, sh iseäranis ühiskondliku turvalisuse tagamise vajadus. III 36. Järgmisena hindab üldkogu, kas

§-s 311 sätestatud piirang, millega ei võimaldata kinnipeetaval tutvuda veebilehtedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee, on käesoleva otsuse II osas esitatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

  1. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS § 11 teises lauses, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavusel kontrollib üldkogu kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused (vt proportsionaalsuse põhimõtte kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15). 38.

§-ga 311 välistatakse juurdepääs veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee. Seetõttu on välistatud, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada Internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu ühiskondlikku turvalisust.

§-s 311 sätestatud meede on seega sobiv abinõu soovitava eesmärgi saavutamiseks. See välistab igasuguse võimaluse, nagu märgib justiitsminister oma seisukohas, vaidlusaluste veebilehtede kaudu Internetti väärkasutada ja kaitseb seeläbi ühiskonna turvalisust. 39. Veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu tagamine võib luua lisavõimaluse keelatud suhtlemiseks. Ühtlasi oleks laiema juurdepääsu võimaldamisel vaja rohkem kontrollida kinnipeetava Interneti kasutamist, mistõttu kontrollimine nõuaks lisakulutusi, mille tegemata jätmisel võib kujuneda olukord, kus ei ole tegelikku kontrolli kinnipeetavate tegevuse üle. Kõnesolevate veebilehtede kasutamist ei ole seega võimalik tagada viisil, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhus kui

§-s 311 sätestatud keeld. Seetõttu on vaidlusalustele lehekülgedele juurdepääsu keelamine vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. 40. Üldkogu hinnangul on

§-s 311 sätestatud piirang, mis puudutab veebilehekülgedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee tutvumist, ka mõõdukas. Kuna kinnipeetaval on võimalus pöörduda Riigikogu ja õiguskantsleri poole nii kirja teel kui ka teabenõudega, siis ei ole juurdepääs veebilehekülgedel www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee sisalduvale avalikule teabele välistatud.

§ 311

kohaselt on kinnipeetavale tagatud juurdepääs Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele, mistõttu veebilehel www.coe.ee sisalduvaile Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeile on juurdepääs tagatud. Ühtlasi on veebilehekülje www.riigiteataja.ee kaudu tagatud juurdepääs nendele Euroopa Nõukogu konventsioonidele ja lepingutele, mille Eesti on ratifitseerinud. Samuti ei kahtle üldkogu selles, et vangla raamatukogu vahendusel on kinnipeetaval juurdepääs Euroopa Nõukogu trükistele. Lisaks ei ole kinnipeetaval välistatud Euroopa Nõukogu poole pöörduda kirjalikult. Seetõttu on üldkogu seisukohal, et veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu välistamisega põhjustatav riive on vähe intensiivne. Üldkogu nõustub justiitsministriga, et Interneti laialdasel kasutamisel on suurem tõenäosus, et vanglal kaob võimalus kontrollida kinnipeetava tegevust, kuna ei ole täielikult välistatud, et kinnipeetaval võib vaidlusaluste veebilehekülgede kaudu tekkida võimalus kasutada Internetti muul otstarbel. Üldkogu on seisukohal, et kuna riive on vähe intensiivne ning piirangu eesmärk, mida soovitakse saavutada, on kaalukam, siis on PS § 44 lg 1 riive mõõdukas. 41. Eeltoodust tulenevalt on üldkogu seisukohal, et

§-s 311 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa kinnipeetavad kasutada veebilehekülgi www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee, on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. IV 42. Viimasena lahendab üldkogu R. Kalda ning Tartu Vangla kassatsioonkaebused. 43. Eespool asus üldkogu seisukohale, et

§ 311

kohaselt ei ole Tartu Vangla kohustatud tagama juurdepääsu veebilehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee (vt käesoleva otsuse p 18) ning

§ 311on põhiseadusega kooskõlas (vt käesoleva otsuse I-III osa).

44. Üldkogu leiab, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. R. Kalda kaebuse esemeks on toimingu sooritamiseks kohustamise nõue. R. Kalda ei ole esitanud iseseisvat nõuet toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks koos eraldiseisva põhjendatud huviga. R. Kalda ei ole ka kaebust muutnud. Tartu Vangla ei ole aga

§ 311

kohaselt kohustatud tagama juurdepääsu veebilehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee. Seetõttu leiab üldkogu, et kuna kohustamiskaebust ei saa rahuldada ning puudub eraldiseisev põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, siis tuleb Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla toiming juurdepääsu keelamise kohta veebileheküljele www.coe.ee ja kohustati Tartu Vanglat tagama R. Kaldale juurdepääs veebileheküljele www.coe.ee.

  1. Eeltoodu tõttu tuleb R. Kalda kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Tartu Vangla kassatsioonkaebus rahuldada.
  2. Tartu Vangla menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Vangla kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.