Kohtunike Tõnu Antoni, Indrek Koolmeistri, Jüri Põllu ja Harri Salmanni eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-09 1. Oleme nõus üldkogu enamusega,

§ 311

riivab põhiseaduse § 44 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ega puuduta põhiseaduse § 44 lg-t 2 (vt otsuse p-d 20-27). 2. Me ei jaga aga üldkogu enamuse seisukohta, et eelnimetatud riive on Riigikogu (www.riigikogu.ee), õiguskantsleri (www.oiguskantsler.

1. ee)ja Euroopa Nõukogu Infobüroo (www.coe.
2. ee)veebisaitide osas proportsionaalne ja põhiseaduspärane (vt otsuse p-d 40 ja 41). Leiame, et üldkogu pole suutnud seda seisukohta põhjendada. Otsuses on põhjendatud hoopiski teist ja meie arvates ka õiget seisukohta, et Interneti vaba kasutamise keeld kinnipeetavatele on mõistlik ja põhiseaduspärane. 3. Otsuses konstateeritakse põhjendatult, et Interneti kasutamise keelamise eesmärgipärasus sõltub sellest, kas see piirang on hõlmatav vangistuse eesmärgiga (vt otsuse p 32). Üldkogu on tähelepanuta jätnud aga vajaduse hinnata just vaidlusalustele konkreetsetele veebilehtedele juurdepääsu keelu eesmärki. Riive õiguspärast eesmärki on hinnatud kogu Interneti, mitte aga veebisaitide www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee osas. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et seadusandja on juba lubanud kinnipeetavatel kasutada piiratult Internetti selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Teadaolevalt ei ole õigusaktide andmebaase ja kohtulahendite registrit kasutatud õigusrikkumiste toimepanemiseks. Teeme otsuse punktidest 33-35 järelduse, et üldkogu enamus ei pea tehniliselt võimalikuks sellist turvalist infotehnoloogilist lahendust, kus kinnipeetaval on juurdepääs üksnes kindlaksmääratud veebilehtedele. Sellise hoiaku puhul tulnuks kasutada infotehnoloogilisi eriteadmisi omava spetsialisti või eksperdi abi. Kindlasti tulnuks arvesse võtta õiguskantsleri seisukohta (vt otsuse p 15 alap-d 6 ja 7), mille järgi Euroopa Nõukogu Infobüroo, Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtede kasutamine kinnipeetavate poolt ei kujuta endast üldjuhul ohtu ühiskondlikule turvalisusele ning on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkidega. 4. Hinnates vaidlusalustele veebisaitidele juurdepääsu keelu sobivust, vajalikkust ja mõõdukust, on koosseisu enamus lähtunud meie arvates ekslikust ja põhjendamata seisukohast, et hoolimata juurdepääsu võimaldamisest üksnes kindlaksmääratud veebilehtedele oleks kinnipeetaval ikkagi võimalik "[---] vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada Internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu ühiskondlikku turvalisust" (vt otsuse p 38). 5. Jääb arusaamatuks, milles seisnevad vaidlusaluste veebisaitide puhul täiendavad märkimisväärsed kulutused riigile olukorras, kus kehtiva õiguse kohaselt on vanglates selleks kohandatud arvutid ja vanglateenistus juba teostab järelevalvet ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registri kasutamise üle. Pole põhjust eeldada, et vaidlusalustele veebisaitidele juurdepääsu võimaldamisega kaasnevad kulutused on suuremad kui võimaluse tagamisel hankida kinnipeetavatele teavet muul, otsuse p 40 teises lõigus nimetatud viisil. 6. Ei saa nõustuda üldkogu enamusega,

§-s 311 sätestatud piirang kujutab endast väheintensiivset riivet (punkti 40 neljas lõik). Riive toimub olulises valdkonnas ja on tugevatoimeline - tegemist on absoluutse keeluga. 7. Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamisel tulevad kaheldamatult kasuks teadmised näiteks selle kohta, milline oli seadusandja tahe ühe või teise seaduseelnõu menetlemisel, millised on ombudsmani funktsioone täitva õiguskantsleri seisukohad või milliseid seisukohti on väljendanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendites. Kinnipeetaval on avaliku teabe seaduse alusel tõepoolest võimalik esitada teabenõue, et saada materjale, mis on avaldatud veebisaitides www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee. Teabenõude menetlemine võtab paratamatult aega, mistõttu võib mööduda vaide või kohtukaebuse esitamise tähtaeg ning kinnipeetav on sunnitud taotlema vaide või kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Riigikogu puhul on teabenõude esitamine lihtsam, sest piisab teadmisest, millise eelnõu seletuskirja või menetlemise stenogrammi soovitakse saada. Kuid selleks, et esitada teabenõue, saamaks õiguskantsleri veebilehtedel avaldatud informatsiooni, tuleb teada, millist teavet need lehed sisaldavad. Kinnipeetaval pole avaliku teabe seaduse alusel võimalik esitada teabenõuet Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitusele, saamaks teavet Interneti-saidi www.coe.ee raames. Sellest,

§ 311

alusel on kinnipeetavale tagatud juurdepääs Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasile HUDOC (üldkogu otsuse punktis 40 ekslikult Euroopa Inimõiguste Kohtu kodulehekülg), ei saa järeldada, et tagatud on ka juurdepääs veebisaidis www.coe.ee sisalduvaile Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mitteametlikele tõlgetele eesti keelde. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasis HUDOC (http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/search.asp?skin=hudoc-en) avaldatud lahendid pole erinevalt veebisaidis www.coe.ee avaldatud lahenditest eestikeelsed ja ei saa eeldada, et kinnipeetav valdab piisaval määral inglise või prantsuse keelt. Euroopa Nõukogu trükised, mis võib-olla on kättesaadavad vangla raamatukogu kaudu, ei sisalda kogu informatsiooni, mis on avaldatud veebisaidis www.coe.ee. Selleks, et vangla raamatukogu kaudu tellida Euroopa Nõukogu trükiseid, on kõigepealt tarvis teada, millised trükised on ilmunud. Vangla raamatukogus ei pruugi olla teavet selle kohta, millised Euroopa Nõukogu trükised on ilmunud eesti keeles. Ka võtab nimetatud trükiste saabumine aega.

1. VangS §-ga 311 on piiratud põhiõigust saada avalikult levitatavat, sh ametlikku informatsiooni. Üldkogu on sellise, kuid Interneti abil leviva informatsiooni saamise piiramist põhjendanud ühiskondliku turvalisusega, et vältida vanglavälist suhtlemist. Ühiskonna turvalisuse ja vangistuse täideviimise eesmärkidega saab üldjuhul põhjendada mitte riigiasutuste poolt avalikult levitatava teabe saamise, vaid kinnipeetavate vanglavälise ja -sisese suhtlemise piiramist. Üldiseks kasutamiseks levitatava ametliku informatsiooni saamise piirangud on kinnipeetavate suhtes võimalikud teatud spetsiifilistes situatsioonides ja spetsiifilise informatsiooni osas, näiteks on julgeolekukaalutlustega õigustatud piirata kinnipeetavate juurdepääsu informatsioonile, mis reaalajas puudutab rahutusi mõnes teises vanglas. Põhiseaduse § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse piiranguks on ka teabe hankimise vahendi, nt Interneti kasutamise piiramine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-3-1-5-09, p 21 teine lõik).
4. Leiame, et R. Kalda kassatsioonkaebus tulnuks rahuldada ning võimaldada R. Kaldale (ja seega ka teistele kinnipeetavatele) ligipääs vaidlusalustele veebisaitidele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee kindlaksmääratavate veebilehtede osas. VangS § 311 on nende veebilehtede osas põhiseaduse vastane, sest selles ulatuses on piirang eesmärgipäratu ja sobimatu (vt ka halduskolleegiumi ülalnimetatud lahendi p 22). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann