Obsah (4)

§ 1055§ 1045§ 1046§ 1047

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 1055lg 1 alusel.

13. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et asja lahendamisel on oluline, kellele kuulub filmi levitamise õigus. Nõude esitamisel

§ 1055lg 1 alusel autoriõigusega kaitstud teose levitamise keelamiseks ei oma iseenesest tähtsust Aut

ÕS § 33 lg

1. Kui teose levitamisega rikutakse teise isiku õigusi ja see on õigusvastane, võib kannatanu nõuda teose levitamise lõpetamist või levitamisega ähvardamisest hoidumist igalt isikult, kes teost levitab või levitamisega ähvardab. Hagi rahuldamine ei eelda, et kostjad oleksid õigustatud filmi levitamise üle otsustama, sest teose levitamise mõiste hõlmab ka faktilist tegevust (vt käesoleva otsuse p 12). Teose levitajaks võib olla ka isik, kellel ei ole õigust seda teha. Juhul kui kostjad omavad filmi levitamise õigust ühiselt mõne teise isikuga, ei välista nende isikute kohtumenetlusse kaasamata jätmine hageja nõude rahuldamist kostjate vastu. Kostjad vastutavad samas üksnes enda, mitte muude isikute tegevuse eest.
2. TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 5 peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes hindamata tunnistajate ütlused. Asjaolu, et hageja ei nimetanud selgelt, mis asjaolu ta ühe või teise tõendiga tahab tõendada, ei andnud ringkonnakohtule õigust jätta tõendeid hindamata ja hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus vajaduse korral selgitama, mis asjaolusid soovib hageja ühe või teise tõendiga tõendada.
3. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas on täidetud

§ 1055lg 1 kohaldamise eeldused.

Selle sätte kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõude korral ei ole vaja tuvastada, et kostjad on õigusvastase teo toime pannud. Piisab sellest, et nende tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Hageja ei ole nõudnud kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja nõude rahuldamise ühe eeldusena peab olema tuvastatud, et kostjad on filmi levitanud ja pannud sellega toime õigusvastase teo ning et selline tegevus võib korduda. Isiklike õiguste rikkumise (

§ 1045

lg 1 p 4) õigusvastasuse kindlakstegemine tähendab väärtusotsustust

§ 1046lg-te 1 ja 2 järgi.

Juhul kui isikliku õiguse rikkumine sisaldab ebaõigete väidete avaldamist, tuleb õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kohaldada

§ 1047lg-d 1-3.

Nende sätete mõtte kohaselt lasub isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine õiguste rikkujal.

§ 1046

lg 1 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve ning lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seaduses ei ole otsesõnu sätestatud surnud isiku isiklike õiguste kaitsmise võimalust

§ 1055lg 1 alusel.

Samas ei ole see erandlikel asjaoludel välistatud, arvestades põhiseaduse §-s 17 sätestatud keeldu teotada isiku au ja head nime.

§ 1055

lg-s 2 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu ning et sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Seega ei pruugi kohus, vaatamata isiklike õiguste rikkumise õigusvastasusele ja rikkumise kordumise ohule, rahuldada täies ulatuses

§ 1055lg 1 alusel esitatud hagi.

Kolleegium selgitab, et

§ 1055

lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist võib kannatanu nõuda

§ 1055lg 1 kohaldamiseks esitatud hagiga kas samas või teises menetluses.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu